Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2

25.09.2024 esitatud ja 07.10.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Aurelius Invest OÜ (hageja) ja OÜ JS Invest (kostja I) vahel sõlmitud alljärgnevad laenulepingud: - 22.07.2021 laenuleping nr V220721-1: laenusumma 10000 eurot (lepingu punkt 1.1), laenu periood 23.07.2021 kuni 23.10.2021 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3% laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2% tasumata võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas J. S. (kostja II) juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses määras 13000 eurot. - 06.05.2022 laenuleping nr V60522-1: laenusumma 7000 eurot (lepingu punkt 1.1), laenu periood 06.05.2022 kuni 06.06.2022 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3% laenusumma jäägilt ehk 210 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2% tasumata võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas kostja II juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses määras 10000 eurot; - 22.09.2022 laenuleping nr V220922-1: laenusumma 10000 eurot (lepingu punkt 1.1), laenu periood 22.09.2022 kuni 22.12.2022 (lepingu punkt 2.1), intressimäär 3% laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus (lepingu punkt 3.1), viivisemäär 0.2% tasumata võlasummalt päevas (lepingu punkt 4.1). Lepingu punkti 9.5 järgi käendas kostja II juhatuse liikmena kõiki lepingust tulenevaid kostja I kohustusi maksimaalses määras 13000 eurot. Nimetatud laenulepinguid pikendati korduvalt suusõnaliselt ning e-kirjade vahendusel. Kuna kostja I oli lepingujärgsete intressimaksetega tasumisega viivituses (leping V220721-1 alates 23.04.2024; leping V60522-1 alates 7.05.2024; leping V220922-1 alates 23.04.2024), siis ütles hageja pärast korduvaid meeldetuletusi 08.06.2024 laenulepingud ühepoolselt üles (vastavalt kõigi laenulepingute punktile 7.2), saates kostjatele vastavasisulise teate, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.06.2024. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud. Hagi esitamise ajaks võlgneb kostja I hagejale laenulepingu nr V220721-1 alusel: põhisumma 10000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot, kõik kokku summas 12940 eurot; laenulepingu nr V60522-1 alusel: põhisumma 7000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 420 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 1526 eurot, kõik kokku summas 8946 eurot; laenulepingu nr V220922-1 alusel: põhisumma 10000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot, kõik kokku summas 12940 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr V2207211 tuleneva põhisumma 10000 eurot, intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse maksimaalseks summaks on 13000 eurot; laenulepingust nr V60522-1 tulenevalt põhisumma 7000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 420 eurot, viivised perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 1526 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse maksimaalseks summaks on 10000 eurot; laenulepingust nr V220922-1 tuleneva võlgnevuse põhisumma 10000 eurot, tasumata intressid kuni 07.06.2024 summas 760 eurot, viivised

3

perioodil 08.06.2024 kuni 24.09.2024 summas 2180 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivised seadusejärgses määras, võttes arvesse, et kostja II vastutuse maksimaalseks summaks on 13000 eurot. Kostjate vastus Kostjad oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palusid jätta see rahuldamata. Kostja I on laenulepingu nr V220721-1 osas teinud tagasimakseid kokku summas 9600 eurot. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud summale 10 000 eurot, siis on hageja saanud tagasi pea kogu põhiosana välja makstud summa. Kostja I on laenulepingu nr V60522-1 osas teinud tagasimakseid kokku summas 4850 eurot. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud summale 7000 eurot, siis on hageja saanud tagasi enam kui 2/3 põhiosana välja makstud summast. Kostja I on laenulepingu nr V220922-1 osas teinud tagasimakseid kokku summas 5400 eurot. Arvestades asjaolu, et laenuleping on sõlmitud summale 10 000 eurot, siis on hageja saanud tagasi enam kui 50% põhiosana välja makstud summast. Kostjad on arvamusel, et asjaolu, et laenulepingu tagasimakseid arvestati üksnes ja ainult intresside katteks oli eksitav ning vastav kokkulepe on tühine tüüptingimus. Kostjad ei saanud laenulepinguid sõlmides aru, et kõik tehtud maksed arvestatakse üksnes intresside katteks ning põhiosa selle võrra ei vähene. Selline kokkulepe on kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Kuna ka lepingute pealkiri ja kogu mõistete kasutus viitas laenulepingule, siis tehtud maksete osas tuleb teha ümberarvestus ning arvestada makseid nii intressi- kui ka põhiosamaksete katteks. Kostjad on seisukohal, et intressi protsent 3% kuus on ebamõistlikult suur ning kuna kostja I tehtud makseid arvestati ebamõistliku intressimääraga üksnes intressi katteks, siis viis see kostjad makseraskustesse ning intressi protsenti tuleb vähendada seaduses sätestatud intressi määrani. Samuti vaidlustavad kostjad viivise protsendi 0,2% päevas, mis on samuti laenuvõtjat ja käendajat kahjustav ning ebamõistlikult suur. Kostjad taotlevad viivise vähendamist seadusest tuleneva määrani. Kostja II suhtes on rikutud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Arvesse ei ole võetud kostja II varasemaid kohustusi ega sissetulekuid ega ka nende suhtes mistahes infot küsitud, siis kostja II suhtes tuleks käendusleping lugeda tühiseks. Kohtu põhjendused

4

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5

laenulepingutes võib iseenesest vastavalt lepinguvabaduse põhimõttele kokku leppida erinevates laenu põhiosa ja intresside tasumise viisides ja korras. Kohus ei nõustu seega kostjate vastuväitega, et laenulepingu saaks sõlmida üksnes annuiteet-graafikuga. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Isegi kui kostjad oleksid soovinud teistsugust kohustuste järjekorda, oleks selliseks arvestuseks hageja pidanud andma nõusoleku VÕS § 88 lg 9 järgi. Nõusoleku puudumise tõttu tuli tasutud summad arvestada esimeses järjekorras intressi katteks (VÕS § 88 lg 8). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingutes olevad tüüptingimused ei ole tühised ning hageja oli õigustatud kostja I poolt tasutud summad lugema esmalt intressi katteks.

6

käenduslepingule. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 2-14- 21710, p 48). 5.3 Riigikohus on 31.01.2018 tsiviilasjas nr 2-14-21710 tehtud otsuse p-s 49 leidnud, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekut arvestades (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. Kohus leiab, et viidatud eelduste kogum ei ole antud juhul täidetud. Kostja II ei ole käenduslepingust sõlminud sõltuvussuhtest ega muust isiklikust põhjusest tulenevalt, vaid kostja I juhatuse liikmena kostja I ärihuvides. Riigikohus on selgitanud, et „.kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole ka praktikas ebaharilik (vt selles osas ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-10, p 11; nr 3-2-1-8-06, p 11, nr 3-2-1-166-14, p 10). Kohus märgib, et kuivõrd vaidlust ei ole selles, et käendaja on võlgniku juhatuse liige, siis sai ta kontrollida võlgniku majandustegevust ja võetavaid kohustusi ning majanduslikku olukorda. Kostja II ei ole tõendanud, et ta sõlmis käenduslepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohus on seisukohal, et üksnes põhjus, et laenuandja on laenu andnud ning kostja I on laenu võtnud, ei võimalda järeldada, et laenuleping oleks sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning laenusaaja tegi tehingu sundolukorras. Samuti ei ole kostja II kostjaga I seotud TsÜS § 86 lg 1 tähenduses isiklikes suhetes (s.o perekonnaliige või koos elav isik, sugulane), vaid nende seos äriühinguga on majanduslik. Järelikult ei saa kostjat II pidada olevat erilises isiklikus sõltuvussuhtes võlgnikuga, mis tingiks erilise isikliku soovi käendada võlgnikku. Kostja II soov oli majanduslik otsustus ning tingitud huvist äriühingu kohustusi täita. Kostja II pidi aru saama oma käenduskohustuse sisust ehk sellest, et see tähendab laenusaaja kohustuse täitmist, kui viimane võlgu jääb. 5.4 Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul käenduslepingu tühisuse alust. Käendusleping on kehtiv ning pooltele täitmiseks kohustuslik.

7

seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 6.2 Kohus loeb tsiviilasja materjalide tõendatuks, et hageja on 08.06.2024 laenulepingud erakorraliselt üles öelnud, viidates laenulepingu p-le 7.2 ning asjaolule, et kostja I on olnud maksete tasumisega kõigi kolme laenulepingu puhul viivituses enam kui 30 päeva (dtl 14). Hageja on andnud kostjatele täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 15.06.2024. Laenulepingute p-s 7.2 on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus leping üles öelda, kui laenusaaja on viivituses rohkem kui ühe kuu intressi tasumisega. Laenuandja ütleb lepingu üles kirjaliku ülesütlemisavaldusega. Laenuandja poolt lepingu ülesütlemise korral peab laenusaaja tagastama 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saatmisest põhisumma ja kuni selle tähtajani arvestatud intressi. VÕS § 399 lg 1 p 2 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Riigikohtu praktika kohaselt peaks laenuandja lisaks VÕS § 399 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste täitmisele andma VÕS § 196 lg 2 kohaselt laenusaajale enne lepingu ülesütlemist veel ka täiendava tähtaja täitmiseks ning lepingu ülesütlemine oleks kehtivalt võimalik alles pärast täiendava tähtaja tulemuseta möödumist (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-20-06 p 12). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul olid nii formaalsed, kui ka materiaalsed eeldused laenulepingute ülesütlemiseks täidetud. 6.3 Laenulepingu nr V220721-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 23.07.2021 kuni 23.10.2021 ning p-i 2.2 kohaselt pidi laenuperiood pikenema ühe kuu võrra, kui laenuandja või laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet. Laenulepingu p-i 3.1 kohaselt tuli laenusaajal tasuda intressi 3% laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus. Lepingust ei nähtu, et laenuperioodi jooksul oleks tulnud tasuda makseid põhiosa katteks. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid enne hagejapoolset laenulepingu erakorralist ülesütlemist soovinud laenulepingut lõpetada ehk lepingu p-s 2.2 märgitud tahet ei ole väljendatud. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et peale lepingus märgitud laenuperioodi lõppu on kostja igakuiselt lepingu p-s 3.1 märgitud intressi tasunud. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud perioodil 23.08.2021 kuni 11.04.2024 tagasimakseid igakordselt 300 euro ulatuses, kokku 9600 eurot. Arvestades, et intressi tuli tasuda igakuiselt 23-ndaks kuupäevaks (lepingu p 3.1), siis nähtub kostja I konto väljavõttelt, et kostja oli oma intressimaksetega viivituses (tasudes hilisematel kuupäevadel, s.h mõnel korral ka järgmisel kuul). Viimaste maksete näitel saab seega asuda seisukohale, et kostja I viimane 11.04.2024 makse on tehtud 23.03.2024 toimuma pidanud makse eest (s.h 23.12.2023 toimuma pidanud makse tehti 10.01.2024, 23.01.2024 toimuma pidanud makse teostati 26.02.2024, 23.02.2024 toimuma pidanud makse teostati 22.03.2024). Seega on kostjal I tasumata intress alates

8

24.03.2024 kuni 07.06.2024 kokku summas 750 eurot (mitte alates 23.03.2024 summas 760 eurot nagu hageja on märkinud). 6.4 Laenulepingu nr V60522-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 06.05.2022 kuni 06.06.2022 ning p-i 2.2 kohaselt pikeneb laenuperiood ühe kuu võrra, kui laenuandja või laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet. Laenulepingu p-i 3.1 kohaselt tuli laenusaajal tasuda intressi 3% laenusumma jäägilt ehk 210 eurot kalendrikuus. Lepingust ei nähtu, et laenuperioodi jooksul oleks tulnud tasuda makseid põhiosa katteks. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid enne hagejapoolset laenulepingu erakorralist ülesütlemist soovinud laenulepingut lõpetada ehk lepingu p-s 2.2 märgitud tahet ei ole väljendatud. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et peale lepingus märgitud laenuperioodi lõppu on kostja igakuiselt lepingu p-s 3.1 märgitud intressi tasunud. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud perioodil 06.06.2022 kuni 16.04.2024 tagasimakseid igakordselt 210 euro ulatuses, kokku 4830 eurot. Arvestades, et intressi tuli tasuda igakuiselt 6-ndaks kuupäevaks (lepingu p 3.1), siis nähtub kostja I konto väljavõttelt, et kostja I oli oma intressimaksetega viivituses (tasudes hilisematel kuupäevadel). Viimane makse 16.04.2024 on seega tehtud 06.04.2024 toimuma pidanud makse eest. Seega on kostjal tasumata intress alates 07.04.2024 kuni 07.06.2024 kokku summas 420 eurot. 6.5 Laenulepingu nr V220922-1 p-s 2.1 on pooled kokku leppinud laenuperioodis 22.09.2022 kuni 22.12.2022 ning p-i 2.2 kohaselt pikeneb laenuperiood ühe kuu võrra, kui laenuandja või laenusaaja ei ole väljendanud teistsugust tahet. Laenulepingu p-i 3.1 kohaselt tuli laenusaajal tasuda intressi 3% laenusumma jäägilt ehk 300 eurot kalendrikuus. Lepingust ei nähtu, et laenuperioodi jooksul oleks tulnud tasuda makseid põhiosa katteks. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid enne hagejapoolset laenulepingu erakorralist ülesütlemist soovinud laenulepingut lõpetada ehk lepingu p-s 2.2 märgitud tahet ei ole väljendatud. Nimetatut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et peale lepingus märgitud laenuperioodi lõppu on kostja igakuiselt lepingu p-s 3.1 märgitud intressi tasunud. Kostja I konto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud perioodil 26.10.2022 kuni 29.04.2024 tagasimakseid igakordselt 300 euro ulatuses, kokku 5400 eurot. Arvestades, et intressi tuli tasuda igakuiselt 22-ks kuupäevaks (lepingu p 3.1), siis nähtub kostja I konto väljavõttelt, et kostja I oli oma intressimaksetega viivituses (tasudes hilisematel kuupäevadel, s.h mõnel korral ka järgmisel kuul). Viimaste maksete näitel saab seega asuda seisukohale, et kostja I viimane 29.04.2024 makse on tehtud 22.03.2024 toimuma pidanud makse eest (s.h 22.12.2023 toimuma pidanud makse tehti 05.01.2024, 22.01.2024 toimuma pidanud makse teostati 26.02.2024, 22.02.2024 toimuva pidanud makse teostati 11.04.2024). Seega on kostjal tasumata intress alates 23.03.2024 kuni 07.06.2024 kokku summas 760 eurot. 6.6 Kuna kostjad olid intresside tasumisega viivituses, siis oli hageja õigustatud ka lepingud erakorraliselt üles ütlema ning kostjatel tuli seega laen tagastada hiljemalt 15.06.2024. Hageja nõue kostjate vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hageja põhinõuded rahuldamisele.

9

10

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kõigi kolme vaidlusaluse lepingu p-s 4.1 on pooled kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja ei tasu laenusummat lepingu punktis 2.2 toodud tähtajaks või punktis 3.1 toodud intressi õigeaegselt kohustub laenusaaja maksma viivist 0,2 % tasumata võlgnevuselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui viis eurot iga kalendripäeva eest. 8.2 VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus asub seisukohale, et viivise määr 0,2% ei ole ebamõistlikult suur. Riigikohus on kohtuasja nr 3-2-1-5-13 p-s 49 leidnud, et viivise määr 0,2% päevas ei ole selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Kohus selgitab, et viivist arvestatakse üksnes kohustuse rikkumisel, st seda on võimalik alati vältida. Lisaks sellele nõuab hageja viivist määras 0,2% päevas üksnes kuni hagiavalduse esitamiseni ning pärast seda juba seadusejärgses määras. Samuti on kohus seisukohal, et kostjad ei ole esitanud kohtule ka veenvaid põhjendusi ega tõendeid kostja I kui põhivõlgniku raske majandusliku seisundi kohta, mis võiksid anda alust viivise vähendamiseks. Kohus märgib lisaks, et viivise määra 0,2% tasumisega viivitatud summast päevas, on kokku leppinud kaks juriidilist isikut (hageja ja kostja I), kes tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuses. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul tuleb eeldada, et isik saab aru oma tegevuse riskidest ja tagajärgedest. Viivisemäära vähendamise taotluse rahuldamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Lisaks peab kohus arvestama viivise vähendamise taotluse osas ka hageja õigustatud huviga (TsMS § 162 lg 1). Hagejal peab säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude suurusjärgus esitatav viivisenõue on kohtute poolt aktsepteeritav. Kuna hageja viivisenõue ei ületa kohtuotsuse tegemise seisuga põhivõlga, siis ei ole hageja viivisenõue ebaproportsionaalne selle ebamõistliku ulatuse tõttu. 8.3 Hageja on öelnud lepingud üles erakorraliselt 08.06.2024, viidates, et hakkab alates sellest kuupäevast ka viivist 0,2% arvestama. Samas on antud kostjatele ka tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.06.2024. Kuna kostjad on olnud põhivõlgnevuse tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud ka viivist nõudma. Kohus asub aga seisukohale, et kuna kostjatele on antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 15.06.2024, siis tuleb viivist hakata arvestama alates 16.06.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud perioodi eest 16.06.2024 kuni 24.09.2024 laenulepingu nr V220721-1 osas 2020 eurot, laenulepingu nr V60522-1 osas 1414 eurot ning laenulepingu nr V220922-1 osas 2020 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Lisaks on põhjendatud viivise

11

arvestamine põhinõuetelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni seadusjärgses määras.

12

13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.