Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

kuni 17.07.2019. Kohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg möödus 17.07.2019 ja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2019. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ega tasunud raha. Hageja tellis puuduste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult ja kandis sellega seoses kulusid 3760,20 eurot. Hageja nõuab kostja kulude 3760,20 eurot hüvitamist, hüvitiselt arvestatud viivise tasumist ja sissenõudmiskulude hüvitamist (dtl-d 27-31). Hageja on tarbija. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja pöördus kostja poole garantiitööde teostamise nõudega. Hageja ja kostja juhatuse liige R. T.lt vaatasid ühiselt tekkinud puudused üle. Kostja nõustus garantiitööde tegemise vajadusega ja alustas tööde teostamisega. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud tööde teostamise kohustust. Isegi kui kostjal ei ole garantiist tulenevat kohustust, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavate mittekohaste parandustööde eest. Tööd teostati mittekohaselt, tekkinud garantiipuuduste kõrvaldamise asemel tekkis puudusi juurde. Säilisid senised puudused (praod laes ja seintes, katkised akrüülid nurkades) ja lisandusid puudused mittekohastest töödest (ebaühtlane värv, laigud seintel ja laes jne). Hageja ei ole tellinud töid X OÜ-lt. Kui hageja teostas garantiitöid kolmanda isiku vahendusel, vastutab kostja muuhulgas ka selle eest, kui kostja kaasatud kolmas isik ei täida oma kohustusi kohaselt. Kostja juhatuse liige R. T.lt viibis müügilepingu sõlmimisel notaribüroos. Müüja E. J. on kostja juhatuse liikme R. T.lti elukaaslane. Hagejal puudub 29.05.2017 üleandmis-vastuvõtmis akt. Ehitustööde päeviku viimase kande kohaselt teostati ehitustöid kuni mai lõpuni 2017. aastal. Hageja ei ole loobunud garantiist tulenevast nõudeõigusest (dtl-d 96-101). Kostja teostas kõik elamu ehitamiseks vajalikud tööd elamu valmimise ja üleandmiseni, sh siseviimistlustööd. Elamu müümine oli kostja ja E. J.i ühine äriprojekt, mida tõendab R. T.lt viibimine müügilepingu sõlmimise juures, R. T.lti poolt puuduste ülevaatamine, pärast kostja poole pöördumist ehitajate saabumine puudusi kõrvaldama. Hageja ei ole tellinud töid X OÜ-lt. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet tööde teostamisele enne käesoleva vaidluse tekkimist. X OÜ palus hagejal nõuetega pöörduda kostja poole. Hageja suhtles töid teostanud maalritega ainult tööde tegemise ajakava osas. Kui hageja nõudis maalritelt uuesti objektile tulemist, paluti hagejal suhelda kostjaga. Müügilepingu punktis 1.10.6 antud kinnitust ehitusgarantii osas tuleb tõlgendada selliselt, et E. J. on loovutanud võlaõigusseaduse § 642 lg 21 nimetatud nõude hagejale. I. I. pakkus R. K.ile, et jätab elutoa laes olnud paari puuduse kõrvaldamiseks järele jäänud materjalid (poolikud värvipurgid, kattematerjalid jms) ning ebamugavuste hüvitamiseks lisaks 200 eurot. R. K. nõustus sellega. Kokkulepet kõikide garantiitööde ise tegemise kohta ei ole hageja kunagi sõlminud. R. K. ja I. I. on kokkuleppest 01.06.2019 taganenud. Hageja tehtud kulutused on mõistlikud. Hageja ei ole E. J.ilt kätte saanud garantiid kinnitavaid dokumente. Hageja ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist. Maalrid tegelesid ka garaažiukse kohal laes olevate pragude parandamisega, st kostja ise oli veendunud, et see kuulub ehitusgarantii alla. Vaatlusel aprillis 2019 lepiti kokku, et eraldi töömees saadetakse garaaži EPO-põrandat korda tegema (dtl-d 710-719). Hageja nõuab kostjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste 3760,20 eurot hüvitamist, sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist, ajavahemiku 18.07.2019 kuni 12.11.2019 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses hüvitiselt 3760,20 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 97,25 eurot tasumist ja alates 13.11.2019 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist protsendina arvestatuna 3800,20 eurolt (dtl-d 27, 30).

T. V. puuduvad kutseregistri otsinguandmete kohaselt väljastatud kutsetunnistused. Hinnapakkumises sisalduv tööde hulk ei vasta hagiavalduses esitatud piltidel nähtuvatele puudustele (dtl-d 82-85). X OÜ töötajad I. I. ja M. A. käisid xxx teostamas maalritöid. Kohustused jätkata tööde tegemist lõppesid 31.05.2019 kokkuleppega. Hageja sai 200 eurot ja õigussuhted lõppesid. Hageja elukaaslane R. K., kes on ise ametilt maaler, korraldas objektil tööde tegemist ja ülevaatamist hageja poolelt. Pärast osalist puuduste kõrvaldamist teatas R. K., et lõpetab tööd ise. Selleks hetkeks vajas kõrvaldamist pragu elutoa laes ning teha viimistlustööd garaažis. Tööde lõpetamiseks vajalik materjal oli kõik objektil olemas ja hagejale jäeti selleks muuhulgas järgmised materjalid: F497 18L akrylat matte - magamistubades seinte, lagede ja suures toas seinte värv; ON.00.33 3-4L Vivacolor 7 C - baas efektseina värv; Vivacolor Ceiling 2 11,7L - suure toa ja esiku lae värv; F157 2,7L akrylate matte kogu garaaži ja vannitoa lae värv; 2 kuni 3 rulli 2,7 m kattekile teibiga seinte katmiseks; 4 kuni 5 pakki põranda katmise kilet; 1 rull kattepappi; 2 kuni 3 rulli 25 mm maalriteipi; 2 kuni 3 rulli 38 mm maalriteipi; võimalik, et ka akrüüli ja pahtlit. Hagejale pakuti võimalust kasutada tolmuimejat ja kõiki tööriistu, mis olid vajalikud töö teostamiseks. Kokkuleppega oli hõlmatud kõigi lõpetamist vajavate viimistlustööde tegemine Padi 1 objektil. Hagejale tasuti tema elukaaslase kätte kokkuleppe osana 200 eurot. Hageja ühepoolne kokkuleppest taganemine ei ole kehtiv. Hageja elukaaslane R. K. on tegutsenud hageja esindajana. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et X OÜ adresseeris 08.07.2019 hinnapakkumise R. K.ile. Hageja on E. J.ilt kätte saanud kõik elamu müügilepinguga seonduva ning on seda kinnitanud objekti vastuvõtmisel 22.09.2017 vastuvõtmise-üleandmise aktis. E. J.i ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping oli suuline. Hageja ei tundnud elamu müügilepingu sõlmimisel huvi müügilepingus nimetatu ehitusgarantii sisu suhtes ega küsinud lisainfot selle kohta müüjalt või notarilt. Kostja ehitas majakarbi, milles maalritööd teostas X OÜ. X OÜ ei tegutsenud alltöövõtjana. Kostja esindaja aitas omalt poolt kaasa, et hageja probleemid seoses maalritöödes puuduste ilmnemisega saaksid lahenduse, viies selleks kokku hageja ja X OÜ. Hageja väidetava kahju suurus on üle paisutatud. Hageja sai materjalid ja 200 eurot paranduste lõpuleviimiseks. X OÜ hinnapakkumine on sisult ja suurusjärgult põhjendamatu ja arusaamatu. Puudub tööde üleandmisevastuvõtmise akt ning arve, mis põhistaks hagejal väidetava kulu tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud puuduste täpsemat ulatust. Hinnapakkumisel ei ole arvestatud üldse eeltöid, mida X OÜ oli juba enne teinud. Hageja esitatud pildid puudustest ei kattu hinnapakkumises märgitud tööde ulatusega. Garaaži pahteldamist ei ole garaaži puhul ette nähtud. Puuduste kõrvaldamise ulatuse hindamisel saab lähtuda objekti seisundist 31.05.2019, kui X OÜ töötajad objektil töö lõpetasid. Puuduste täpsem ulatus on hageja poolt tõendamata, sest hageja fotomaterjal objekti väidetavatest puudustest ei ole palistatud mingi mõõtkavaga. Selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada vajalike tööde ulatust ega alternatiivselt määrata väga täpselt sellise tööde tegemiseks vajalikku võimalikku mõistlikku kulu. Hageja nõutav summa ulatub kogu elamu maalritöödeks vajaliku, mitte parandustöödeks vajaliku summani. X OÜ on küsinud hinnapakkumises viimistlustööde ruutmeetri eest rohkem kui kaks korda kõrgemat tasu võrreldes analoogsete teenuste pakkujatega. Hageja ei ole puuduste hindamisel lähtunud standarditest, millest on tööde tegemisel lähtutud. Seega ei saa puudustele tugineda. Hageja kasutas puuduste kõrvaldamiseks oma elukaaslase tuttavat (dtl-d 200206). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

dokument on kostja valduses. Seetõttu ei tee kohus täiendavat määrust, millega kohustab kostjat dokumendi kohtule esitama.

Kostja lepinguline esindaja avaldas 02.09.2020 istungil, et kostja vaidleb vastu garantiikokkuleppe ulatusele ning kostja ei soovi välja tuua ja tõendada asjaolusid, milline oli garantiikokkuleppe sisu (dtl 753). Kohus leiab, et VÕS § 650 lg 1 kohaselt hõlmab garantii kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavust. Hagejal ei ole tulenevalt VÕS § 650 lg-st 1 koormist eraldi tõendada garantii ulatust kõigile töövõtulepingu alusel teostatud töödele. Kui garantii andja tugineb VÕS § 650 lg-s 1 sätestatust erinevale garantii ulatusele, on tal koormis tõendada kokkuleppe sisu, millega garantii ulatust piirati. Kuivõrd kostja ei ole soovinud tõendada VÕS § 650 lg-s 1 märgitust teistsugust garantii ulatust, tuleb eeldada kõigi töövõtulepingu alusel tehtud tööde hõlmatust garantiiga. Kohtu arvates on hageja koormis tõendada, et hageja osundatud puudustega tööd olid E. J.i ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks. Kui puudustega tööd ei olnud töövõtu esemeks, VÕS § 650 lg 1 järgi garantii nendele ei ulatu. Kostja on vaielnud hagile vastu ning esitanud väite, mille kohaselt ei teostanud kostja elamu siseviimistlustöid, vaid ainult majakarbi ehituse. Hageja on leidnud, et kostja oli töövõtja kõigi elamu ehitustööde osas. Elamu ehituse kohta peetud ehituspäeviku väljavõttest nähtuvalt on ehitusettevõtjaks märgitud Majaspets OÜ (dtl-d 107-117). Majaspets OÜ on märgitud ehitusettevõtjaks ka nendel ehituspäeviku lehtedel, millest nähtuvad maalritööd (dtl 115), plaatimistööd (dtl 116), parketi paigaldus, põrandaliistu paigaldus, uste paigaldus (dtl 117). Kohus leiab, et ehituspäeviku kanded lükkavad ümber kostja väite üksnes majakarbi ehitamise kohta. Ehituspäeviku kohaselt on kostja teinud ka muidu töid. Ehituspäevikust ei nähtu ehitustööde või siseviimistlustööde teostamist X OÜ poolt. Tunnistaja I. I. andis ütlused, mille kohaselt tegi X OÜ elamus siseviimistlustööd alltöövõtu korras ning tellijaks oli Majaspets (dtl 982). Kohus leiab, et kostja taotletud tunnistaja I. I. on andnud ütlustega on tõendatud, et X OÜ tegi elamus töid alltöövõtjana, kelle jaoks oli tellijaks kostja (dtl 982). Kostja juhatuse liige R. T.lt on 07.05.2019 saatnud hagejale järgmise sisuga e-kirja: „Katsume see kuu need maalritööde parandused ära teha. Andsin maalritele sinu telefoni numbri. Kõik saab korda.“ E-kiri on saadetud vastuseks järgmise sisuga e-kirjale: „KÃĪisite aprilli keskpaigas, 11.04.2019, maja seisukorda Þlevaatamas. > Kahjuks pole siiani infot saanud, millal alustate garantiiremondiga. > Palun andke teada, millal plaanite garantiiremondiga alustada“ (dtl 102). Hageja on 04.03.2019 saatnud e-postiaadressile [email protected] järgmise sisuga e-kirja: „Vastavalt 22.09.2017 sõlmitud kinnistu müügilepingu punktile 1.10.6 on 29. mail 2019 ehitusgarantii tähtaeg. Soovin aegsasti remonditööde tegemise aega kokku leppida. Millal on Teil võimalik tulla maja seisukorda üle vaatama ning remonditööde aega kokku leppima?“ (dtl 43). Tunnistaja R. K. on andnud ütlused, mille kohaselt käis elamus puudusi üle vaatamas R. T.lt koos maalriga (dtl 965). Kohtu hinnangul nähtub ka kostja käitumisest, et kostja on lugenud ennast siseviimistlustööde osas garantiist tulenevalt kohustatud isikuks. Kostja saadetud 07.05.2019 e-kirjast nähtub, et R. T.lt annab lubaduse katsuda maalritööde parandused ära teha. E-kirjast ei nähtu, et R. T.lt oleks sellise lubaduse andnud X OÜ esindajana või nii-öelda vahetalitajana hageja ning X OÜ vahel (dtl 102). Kostja on kasutanud suhtlemisel e-postiaadressi, mis üheselt viitab Majaspets OÜ-le. Kohus arvestab ka sellega, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub E. J.i ja X OÜ vahel töövõtulepingu sõlmimine siseviimistlustööde tegemiseks. Kohtu hinnangul näitab kostja käitumine, et kostja asus täitma kohustusi, mis on omased töövõtugarantiile. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja või kostja ja R. K.i vahel oli mõni muu õigussuhe, millest tulenes kostjale kohustus teha töid kinnistul ja sellel paiknevas elamus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja andis E. J.ile töövõtugarantii, mis ei hõlmanud elamu siseviimistlust ja garaaži EPO-põrandat.

6 (11)

Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et E. J.i ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping kogu elamu ehitamiseks, mistõttu katab garantii kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi.

akrüülid garderoobitoa lae nurkades; praod garaaži seintel, puuduv akrüül lae nurkades ja EPOpõranda ülesse keeratud servad on seina küljest lahti. Hageja ei ole esitanud eraldi tõendeid, millest nähtub hageja kirjeldatud puuduste esinemine enne 29.05.2019. Tunnistajate R. K.i ja I. I.i ütlustega on tõendatud, et 2019.a mais toimus elamu ülevaatamine ühiselt R. K.i, R. T.lt ja I. I.i poolt (dtl 965 – R. K.i ütlused, dtl 978 – I. I.i ütlused). Pärast elamu ülevaatamist asuti parandustöid tegema, mida samuti on tunnistajad oma ütlustes kinnitanud (dtl-d 964-986). Kohus leiab, et R. T.lti poolt elamu ülevaatamisega ja sellele järgnenud tööde alustamisega on tõendatud, et esinesid elamu siseviimistlustööde puudused, mille kõrvaldamist garantii korras oli hagejal õigus nõuda. See tähendab kohtu hinnangul tööde lepingutingimustele, st vähemalt keskmisele kvaliteedile mittevastavust. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingutingimustele mittevastavus kõrvaldati. Tunnistaja I. I.i ütluste kohaselt teostati töid mais 2019 (dtl 978). Hageja on kostjale 01.06.2019 saatnud e-kirja, milles on kirjeldanud tööde puudusi, lisades seejuures e-kirjale fotod, mis on tehtud samal päeval (dtl 67). Kohtu hinnangul tõendab hageja saadetud e-kiri, et hageja kirjeldatud puudused olid 01.06.2019 seisuga kõrvaldamata. Kohus leiab, et puudustega tööde iseloom ja ulatus on tõendatud hageja esitatud fotodega (dtl 67 – e-kiri koos fotodega, dtl-d 767-863 - fototabelid). Kohtu hinnangul tõendavad tööde lepingutingimustele mittevastavust ka T. V. ütlused.

märgitud tööd (dtl 72). X OÜ esindaja T. V. on hagejale 22.06.2020 saadetud e-kirjas märkinud järgmist: „Elamu seisukord ei olnud kiita. Lagedes, seintes ja nende sisenurkades olid praod ning sisenurkades oli akrüül lahti. Parandatud akende paledel olid praod ja eelneva akrüülimise käigus oli tekitatud topelt jooned. Garaažis oli epo ülespööre ülemine äär seina küljest lahti. Elamus teostati järgmiseid töid: • Pragude lahti lõikamine, kanga lisamine ja pahteldamine 3 korda. Töö tegemise põhjuseks toon välja, et ainult prao pahteldamine ei seo pragu kinni ja see jääb tagasi tulema. Pragude likvideerimiseks tuleb kasutada lisaks pahtlile kangast, võrku, paberit vmt. • Lahtise akrüüli eemaldamine ning pahteldamine ja uuesti akrüülimine. Põhjuseks, et lahtisele akrüülile uue kihi lisamine ei kinnita akrüüli ja see tuleb uuesti lahti. • Nurgas olevate pragude akrüülimine. • Akna paledel olevate pragude akrüülimine ning topelt joonte ära lõikamine, pahteldamine ja uuesti akrüülimine. Akna paledel olevad topeltjooned ei ole esteetilised. • Garaazis epo ülespöörde lahtise ääre eemaldamine ja akrüülimine. • Seinte ja põrandate kinnikatmine. • Aknapalede, liistude, laeäärte teipimine. • Lagede, seinte, palede ja akrüülide värvimine 2 korda“ (dtl 187). Tunnistajana on T. V. andnud vastuseks küsimusele, mille, milliseid toiminguid oli vaja nende puuduste kõrvaldamiseks, andnud järgmised ütlused: „näiteks mingi akna ümbrused, akna sisenurgad, kuskil seal akna ja seina nurgad, kus on akrüül lahti, seal lõikasime ära ja teipisime, panime uue akrüüli, värvisime, sest seal oli kohati nii, nagu pandud akrüül, siis uuesti pandud akrüül, ehk siis mingeid topelt rante oli, mis on iseenesest inetu. Keset seina olid mingid praod, lagedes olid praod, mis olid vist lihtsalt üle pahteldatud. Sain aru, et keegi oli enne mind seal nii-öelda garantiitöid teinud. Aga kui pragu on laes ja sinna lihtsalt pahtlit peale paned, siis see pragu ei lähe kinni ja siis on vaja sinna panna ikkagi mingi klaaskiudkangas või maalriteip või paberteip või võrkteip või midagi, mis seob ära selle prao. Ja siis on vaja ära pahteldada, ära lihvida, ära värvida.“ (dtl 972). Täiendavalt avaldas tunnistaja vastuseks küsimusele garaažis tehtud tööde kohta järgmist: „põranda servadega olid mingid jamad. See EPO oli üles keeratud, sellel olid vist praod sees ja midagi sellist. Mingit akrüülimist, värvimist, epo tagasi liimimist, selline nikerdamine, seda ma mäletan küll.“ (dtl 976). Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja koostatud hinnapakkumine, e-kiri ja ütlused kogumis, et tunnistaja teostas X OÜ esindajana hinnapakkumises märgitud tööd. Samuti nähtub arvetest ja tunnistaja antud ütlustest kogumis, et hageja on X OÜ-le tehtud tööde eest tasunud. Kohtu hinnangul ei saa pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks seetõttu, et tunnistaja ei mäletanud tööde lõpu täpset aega ja seda, kas tööde üleandmise kohta koostati akt. Kohus peab usutavaks, et pärast ligikaudu 1,5 aasta möödumist tööde tegemisest ei mäleta tunnistaja täpseid kuupäevi. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei näita, et XOÜ on teinud töid oluliselt kõrgema hinnaga kui keskmine kohalik turuhind ajavahemikus 2019.a juuli kuni august. Eeltoodut arvestades ei välista kostja väited kulude ebamõistlikkuse kohta hageja nõudeõigust kostja vastu. Kohus leidis eelnevalt, et kostja rikkus on kohustust kõrvaldada tööde lepingutingimustele mittevastavus ning hageja tegi seetõttu kulutusi 3760,20 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 3760,20 eurot tasumist (VÕS § 115 lg 1).

71 – 10.07.2019 nõudeavaldus). Kohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg möödus hageja hinnangul 17.07.2019 ja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2019. Kostja ei ole vaielnud vastu väitele, mille kohaselt on talle antud tähtaeg tööde ja materjali hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja antud tähtaeg VÕS § 82 lg 3 mõistes mõistlik, et kostja oleks saanud oma kohustuse täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 18.07.2019. Hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud 3760,20 euro tasumist (VÕS § 108 lg 1). Kuivõrd kohus vähendas kahjuhüvitist 200 euro võrra ja jättis hagi 200 euro tasumise nõude rahuldamata, rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3560,20 eurot.

10 (11)

Kohus märgib, et tunnistaja R. K.i ja tunnistajate I. I.i ja M. A. ütlustes esines vastuolusid. Kohtu hinnangul ei saa vastuolude esinemisest järeldada kuriteo tunnuste esinemist tunnistajate käitumises, mistõttu ei esine TsMS § 45 lg 6 sätestatud kuriteoteate esitamise eeldusi.

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.