Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-19-120481
Kohtuasi
X hagi Majaspets OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2022 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Majaspets OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lember Kostja Majaspets OÜ (registrikood 11220928), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 9460,38 eurot ja mõistis kostjalt välja suurema summa kui 9148,25 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldamata 1916,20 euro ulatuses.
3.2.Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.3.Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 9460,38 eurot.
3.4.Määrata Majaspets OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 312,13 eurot.
3.5.Jätta rahuldamata Majaspets OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6035,87 euro ulatuses.
3.6.Tasaarvestada X menetluskulude 9460,38 eurot hüvitamise nõue ja Majaspets OÜ menetluskulude 312,13 eurot hüvitamise nõue.
3.7.Välja mõista Majaspets OÜ-lt X kasuks menetluskulud 9148,25 eurot.
3.8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9148,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagiavaldus Majaspets OÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Maakohtu 18.05.2021 otsusega jäeti menetluskulud 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2022 otsusega jäeti apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohus määras 14.12.2022 määrusega kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
2.Hageja 05.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 10 050,97 euro ulatuses. Maakohtu menetluses kandis hageja õigusabikulusid 9 419 euro (käibemaksuga) ulatuses. Hagejale osutati õigusabi 60 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Samuti lisandusid maakohtus menetluskuludele 20 eurot seoses maksekäsu kiirmenetluse kuludega, riigilõiv 350 eurot ja 281,97 eurot (käibemaksuga) teenuse osutamisega kaasnevad üldkulud (sidekulud, paljundamine, kullerteenused). Hageja esindaja tegi maakohtus järgmisi toiminguid: − 05.07.2019 nõupidamine kliendiga, materjalidega tutvumine, nõudeavalduse koostamine – 2 tundi 15 minutit; − 26.07.2019 analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine – 45 minutit; − 07.11.2019 tõendite kogumine, õiguslik analüüs, hagiavalduse koostamine – 2 tundi 45 minutit; − 12.11.2019 täiendavate tõenditega tutvumine, menetlusdokumendi koostamine ja esitamine – 15 minutit; − 12.02.2020 kostja vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, menetlusinfo edastamine kliendile – 30 minutit; − 17.02.2020 õiguslik analüüs, hageja arvamuse koostamine – 1 tund 45 minutit; − 20.02.2020 nõupidamine kliendiga, hageja arvamuse koostamine – 2 tundi; − 09.03.2020 hageja arvamuse koostamine – 45 minutit; − 24.03.2020 hageja arvamuse täiendamine ja kohtule esitamine – 15 minutit; − 03.06.2020 ettevalmistamine kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemine – 2 tundi 30 minutit; − 11.06.2020 nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine ja õiguslik analüüs – 1 tund; − 15.06.2020 tõendite kogumine (sh nõude koostamine E. Jürgensonile) – 2 tundi; − 18.06.2020 kompromissi ettepanek – 30 minutit; − 29.06.2020 järelepärimise koostamine AS-ile Swedbank – 15 minutit; − 30.06.2020 nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite kogumine, menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi 30 minutit; − 02.07.2020 hageja seisukoha ja taotluste koostamine, tõendite kogumine – 2 tundi; − 06.07.2020 hageja taotluste ja seisukohtade koostamine – 4 tundi 30 minutit; − 22.07.2020 istungi protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile – 15 minutit;
3.Ringkonnakohtu menetluses kandis hageja menetluskulusid 1 325,61 euro (käibemaksuga) ulatuses, mille palus kohtul kostjalt välja mõista. Hagejale osutati õigusabi 8 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega olid hageja õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 1287 eurot. Samuti lisandus menetluskuludele 38,61 eurot (käibemaksuga) teenuse osutamisega kaasnevate üldkulude eest (sidekulud, paljundamine, kullerteenused).
4.Kostja 19.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 47,4 tundi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 5688 eurot, millele lisandus täpsustatud 04.05.2021 nimekirjas toodud ajakulu 5,5 tundi. Kostja vaidles hageja maakohtus kantud menetluskuludele vastu. Hageja esindaja kulud olid ülepaisutatud ega olnud seeläbi põhjendatud ega vajalikud. Teenuse osutamisega seotud üldkulud (nt sidekulud, paljundamine, kullerteenused jmt) ei olnud seotud kohtumenetluse konkreetse toiminguga ja seetõttu ei saanud antud kulu pidada menetluskuluks. Maakohtu määrus
5.Maakohus määras menetluskulud kindlaks 14.12.2022 määrusega ja mõistis kostjalt välja menetluskulud 9572,69 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuli tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Riigikohtus jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Lepingulise esindaja kulusid, mis tekkisid kassatsioonkaebusele vastamisega ei saanud pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus menetlusosaline ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Kohtu hinnangul ei teinud hageja riigikohtus
toiminguid, millega kaasneksid põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ja kohus jättis seega hageja riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hageja maakohtus kantud menetluskulude suurus 05.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kokku 10 050,97 eurot (käibemaksuga), mis koosnes lepingulise esindaja tasust 9419 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot ja teenuse osutamisega kaasnevatest üldkuludest 281,97 eurot. Hageja taotles kostjalt maakohtus kantud menetluskulude 10 050,97 euro välja mõistmist. Kohus pidas hageja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt vajalikuks, põhjendatuks ja proportsionaalseks. Hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja ajakulu maakohtus õigusabi osutamiseks oli 60,25 tundi. Kohus leidis, et antud juhul oli mõistlik ajakulu 57,25 tundi tunnitasuga 156 eurot, mis moodustas 8931 eurot. Kohtu hinnangul oli täies ulatuses põhjendamatu 281,97 eurot seoses teenuse osutamise üldkuludega (sidekulud, paljundamine, kullerteenused). Sisuliselt oli tegu bürookuludega, mis pidid sisalduma lepingulise esindaja teenuse tunnihinnas. Ühtlasi oli kulu ebaproportsionaalselt suur. Seadusest tulenevalt oli põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt olid hageja menetluskulud maakohtus põhjendatud ja vajalikud 9281 euro ulatuses. Kuivõrd jõustunud maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud maakohtus 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda, jäid kostja kanda menetluskulud 8792,82 euro ulatuses. Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurus 22.12.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kokku 1325,61 eurot (käibemaksuga), mis koosnes lepingulise esindaja tasust 1287 eurot ja muudest menetluskuludest 38,61 eurot. Hageja taotles ringkonnakohtus kantud menetluskulude 1325,61 eurot välja mõistmist kostjalt. Kohus pidas hageja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt osaliselt vajalikuks, põhjendatuks ja proportsionaalseks. Hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja ajakulu ringkonnakohtus õigusabi osutamiseks oli 8,25 tundi. Kohus leidis, et antud juhul oli mõistlik ajakulu 7 tundi tunnitasuga 156 eurot, mis moodustas 1092 eurot. Kohtu hinnangul oli täies ulatuses põhjendamatu 38,61 eurot seoses teenuse osutamisega kaasnevate üldkuludega, kuivõrd viidatud kulu pidi sisalduma lepingulise esindaja teenuse tunnihinnas. Eeltoodust tulenevalt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud 1092 euro ulatuses. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda. Seega jättis kohus menetluskulud 1092 euro ulatuses kostja kanda. Eelnevast tulenevalt olid menetluskulude jaotuse järgsed hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kokku 9884,82 eurot. Kostja menetluskulud maakohtus 19.04.2021 nimekirja kohaselt olid 5688 eurot (käibemaksuta), millele lisandus 04.05.2021 täpsustuse kohaselt 660 eurot (käibemaksuta). Kokku moodustasid kostja menetluskulud maakohtus 6348 eurot (käibemaksuta), mis koosnesid lepingulise esindaja tasust. Kostja taotles hagejalt 6348 euro välja mõistmist. Kohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei ületanud keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja 19.04.2021 (täpsustatud 04.05.2021) menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus maakohtus õigusabi osutamiseks 51,45 tundi. Kohus märkis, et kostja 19.04.2021 menetluskulude nimekirjas oli arvutusviga õigusabi tundide kokku arvutamisel. Kostjale osutati maakohtus õigusabi kokku 45,95 tunni ulatuses, millele lisandus täpsustatud nimekirjas toodud ajakulu 5,5 tundi. Antud juhul oli mõistlik ajakulu kokku 49,45 tundi tunnitasuga 120 eurot, mis moodustas põhjendatud esindaja kulu enne jaotust 5934 eurot. Kuivõrd jõustunud maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud maakohtus 5,26% ulatuses hageja
kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda, jäid põhjendatud ja vajalikud jaotuse eelsed menetluskulud 5934 eurot hageja kanda 312,13 euro ulatuses. Kohus tasaarvestas poolte rahuldatud nõuded, mille tulemusena lõppes kostja menetluskulude hüvitamise nõue 312,13 eurot tervikuna ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 9572,69 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja määruskaebus
6.Kostja palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, milles vähendada hageja määratud menetluskulusid ning määrata uueks menetluskulude suuruseks 8736 eurot, suurendada kostja menetluskulusid 240 euro võrra ja tasaarvestada menetluskulude hüvitised uute menetluskulude suuruste järgi. Kohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamisel ja väljus seeläbi diskretsioonipiiridest. Menetlusosalise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab arvesse võtta nii objektiivseid asjaolusid (näiteks menetlusosalise menetlusdokumentide kattuvus) kui ka subjektiivseid asjaolusid. Arvesse peab võtma ka läbitud kohtuastmete arvu, asja keerukust ning sellele kulunud aega, samuti kohaldatavate õigusaktide hulka. Käesoleval juhul esinesid eksimused nii objektiivsete kui ka subjektiivsete asjaolude arvestamisel. Kohus eksis järgnevate menetlustoimingute ajakulu kindlaksmääramisel: − Hagejale määrati kindlaks 05.07.2019, 26.07.2019, 07.11.2019, 12.11.2019 menetluskulud ajakuluga 6 töötundi. Kuivõrd hageja hagiavaldus võeti menetlusse 13.12.2019, kanti antud kulud menetluse väliselt. Kohtueelselt kantud kulusid, mis ei olnud seotud hagiavalduse koostamisega, ei olnud kohus õigustatud menetluskuludena kindlaks määrama. − Kohus määras kindlaks 11.06.2020 nõupidamise kliendiga ja tõendite kogumise. Taoliseid arbitraarseid kuluartikleid ei saanud pidada põhjendatuks ega ilma vastavalt tõendamata menetlusega seotud põhjendatud ajakuluks. − Kohus pidas põhjendatuks 2 tundi 15.06.2020 hageja ajakulu seonduvalt tõendite kogumisega ja menetlusvälisele isikule eraldiseisva nõude koostamisega. Tegemist oli kohtuväliste kuludega, mille välja mõistmine ei olnud põhjendatud. Kohus märkis 14.12.2022 määruses, et vahemikus 11.06.2020 - 06.07.2020 ei pidanud kohus põhjendatuks menetluskulusid 2,25 tunni ulatuses, kuid ei toonud välja konkreetseid menetluskulusid hageja nimekirjast. − Hageja kulu seoses 29.06.2020 järelepärimise koostamisega AS-ile Swedbank oli kohtuväline kulu, mille välja mõistmine ei olnud põhjendatud. − Kohus määras kindlaks ajakulu seoses 06.07.2020 esitatud menetlusdokumendiga 9 tunni ulatuses, kuid ei arvestanud, et dokument oli osaliselt dubleeriv varasemalt esitatuga. Asjaolu, et dokumendi maht näis suur, ei tähendanud, et kogu kirjutatu ulatuses oli põhjendatud menetluskulud välja mõista. − Hageja menetluskuludest määrati kindlaks 22.07.2020 istungi protokolliga tutvumise ja menetlusinfo edastamise kliendile toimingud ajakuluga 15 minutit. Samuti määrati kindlaks menetluskulu 07.09.2020 istungi protokolliga tutvumise ja menetlusinfo edastamise eest kliendile 30 minuti ulatuses. Kuivõrd hageja esindaja oli istungil kohal ning kliendil oli võimalik dokumente vastu võtta ja vaadata e-toimikus, ei olnud tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega. − Põhjendatud ei olnud menetluskulu 15.09.2020 toimingu eest (suhtlus kliendiga, täiendavate tõendite kogumine ja kaaskirja koostamine).
− Kohus pidas põhjendatuks hageja menetluskulu 45 minuti ulatuses seoses ekirjavahetusega kohtu ja kliendiga istungi korralduse osas. Kliendiga suhtlemine ei olnud põhjendatud menetluskulu, tegemist oli kohtuvälise kuluga. Kuivõrd ajakulu ei olnud eristatav, pidas kostja kogu eelnevat kulu põhjendamatuks. Kohus vähendas kostja maakohtu kulusid 03.08.2020 menetlusdokumendi koostamiseks 2 tunni võrra ja põhistas ajamahu vähendamist dokumendi pikkuse ja esitatud tõendite kaudu. Menetlusdokument oli seisukoht hageja menetlusdokumendile, mistõttu hõlmas selle koostamine ka hageja dokumendi läbitöötamist, sellest tulenevate asjaolude täpsustamist. Seega oli nimetatud ajakulu vajalik ja selle vähendamine põhjendamatu. Kostja leidis, et hageja menetluskulud määrati põhjendamatult kindlaks 11,25 töötunni võrra rohkem, kui oli põhjendatud ning kostja menetluskulusid vähendati põhjendamatult 2 tunni võrra. Hageja menetluskulud maakohtus olid põhjendatud mitte enam kui 49 töötunni ulatuses, tehes väljamõistetavaks kuluks 7644 eurot, millele lisandusid ringkonnakohtus välja mõistetud kulud 1092 eurot. Seega olid hageja põhjendatud menetluskulud kokku 8736 eurot. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.
8.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse tühistamata. Hageja leidis, et maakohtu määrus oli õige ja põhjendatud. Kostja etteheited ei andnud alust määruse tühistamiseks ja määruskaebus tuli jätta rahuldamata. Puudus alus hagejale väljamõistetud kuludest mahaarvamisi teha. Maakohus vähendas asjakohaselt oma kaalutlusõiguse alusel väljamõistetavate kulude hulka. Kostja ei toonud esile kaalutlusvigu, mis tingiksid maakohtu hinnangu ümbervaatamise. Hagiavalduse koostamise juurde kuulus kliendi õigusliku positsiooni väljaselgitamine, tõendite kogumine ja analüüsimine, nõuete ja tõendite kliendiga arutamine. Nõupidamine kliendiga ja tutvumine materjalidega oli loomulik ja hädavajalik osa hagimenetluse ettevalmistamisest. Kohus hindas adekvaatselt hageja dokumentide koostamiseks vajalikku ja põhjendatud ajakulu. Dokumendi lehekülgede arv ei olnud näitaja sellega seotud töömahu hindamiseks. Kohtuistungi protokoll ja selles sisalduva informatsiooni selgitamine kliendile oli oluline menetluslik samm ja vastav ajakulu oli vajalik ja põhjendatud. Samuti olid vajalikud ja põhjendatud kulud seoses kliendiga istungiaegade kooskõlastamisega ja infovahetuse korraldamisega kohtu ja menetlusosaliste vahel.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks 9460, 38 euro ulatuses ja mõistab tasaarvestuse tulemusena välja 9148,25 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22.
11.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrus TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust. Kostja vaidlustas temalt määrusega väljamõistetud menetluskulude suuruse osaliselt, paludes suurendada tema menetluskulusid 240 euro võrra ja vähendada hageja menetluskulusid kaebuses toodud ulatuses. Ringkonnakohus vaatab määruse läbi selle vaidlustatud osas.
12.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on analoogne kahju hüvitamise menetlusega, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine TsMS-s sätestatud korras (vt nt RKTKm 11.01.2017, 32-1-134-16, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
13.Ringkonnakohus märgib, et hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 toimingud ei kuulu hüvitamisele arvestades TsMS §-i 4842. Viidatud säte näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Käesoleval juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Maakohtul tuli hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks TsMS § 175 lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maakohus eksis, kui leidis, et 05.07.2019 ja 26.07.2019 olid põhjendatud kulud. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Eelnevast tulenevalt olid põhjendamatud hageja 05.07.2019 ja 26.07.2019 menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetlusega 3 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 3 tunni võrra.
14.Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus luges hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades ka kostja vastuväidetega. Kostja menetluskulud olid samuti põhjendatud osaliselt. Maakohus vähendas hageja esindaja menetluskulusid maakohtus 3 tunni võrra ja ringkonnakohtus 1,25 tunni võrra. Samuti ei lugenud kohus põhjendatuks hageja esindaja maa- ja ringkonnakohtus taotletud teenuse osutamisega kaasnevaid üldkulusid vastavalt 281,97 euro ja 38,61 euro ulatuses. Kostja leidis, et kohus oleks pidanud hageja maakohtus kantud menetluskulusid vähendama suuremas ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja
mahuga (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ja läbitud kohtuastmeid, peab ringkonnakohus hageja õigusabi mahtu põhjendatuks. Praegusel juhul puudusid maakohtupoolsed rikkumised ja ringkonnakohtul puudub alus sekkumiseks maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja vähendada toimingute mahtu. Lisaks on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra ja kostja pole sellele ka vastu vaielnud. Samuti puudub eelnevast tulenevalt ringkonnakohtu hinnangul alus sekkuda maakohtu kaalutlusõiguse teostamisse ja suurendada kostja esindaja toimingute mahtu 2 tunni võrra.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja esindaja suhtlust kliendiga ei saanud pidada põhjendatud kuluks, kuivõrd tegemist oli kohtuväliste ja arbitraarsete kuluartiklitega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal suhelda kliendiga, et nõustada klienti, vahetada infot ja saada kliendilt vajadusel juhiseid. Eelnevast tulenevalt tuleb esindaja suhtlust ja infovahetust kliendiga lugeda põhjendatud menetluskuluks.
16.Kostja esitas vastuväite hageja 15.06.2020 menetluskulule, mille kohaselt oli tegemist kohtuväliste kuludega, mille välja mõistmine ei olnud TsMS alusel põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et toimingud seonduvad 06.07.2020 menetlusdokumendi koostamise ja selleks vajalike toimingutega. Kostja vastuväited ei anna alust hageja menetlustoimingute ajakulu vähendada.
17.Seoses hageja esindaja kuluga 22.07.2020 istungi protokolliga ja 07.09.2020 istungi protokolliga tutvumise ja kliendile info edastamisega leiab kohus, et ajakulu vastavalt 15 minutit ja 30 minutit oli põhjendatud. Vastavalt TsMS §-le 55 omab kohtuistungi protokoll tõenduslikku jõudu menetlusreeglite järgimise ja poolte esitatu suhtes. Parandamata protokolli õigsust eeldatakse ning sellele saab esitada üksnes võltsimise vastuväite. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esitas 27.07.2020 taotluse parandada 03.06.2020 istungi protokollis esinev ebatäpsus. Seega olid kulud seoses istungi protokollidega tutvumisega põhjendatud.
18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks vähendada hageja esindaja ajakulu 3 tunni võrra seoses 05.07.2019 ja 26.07.2019 toimingutega 54,25 tunnile. Ülejäänud osas jääb poolte esindajate ajakulu muutmata. Eelnevast tulenevalt olid hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 8833 eurot (esindajakulu 8463 eurot + riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot). Maakohtu lahendiga jäeti menetluskulud 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Seega jäid jaotuse järgsed menetluskulud kostja kanda 8368,38 euro ulatuses (94,74% 8833-st on 8368,38). Ringkonnakohtus jäeti hageja menetluskulud 1092 eurot täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku olid 9460,38 eurot (8368,38 + 1092). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jäid hageja kanda 5,26% ulatuses, st 312,13 euro ulatuses (5,26% 5934-st on 312,13 eurot). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 1916,20 euro ulatuses ning kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6035,87 euro ulatuses.
19.Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitised ning mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9 148,25 eurot (9460,38 – 312,13).
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
21.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.