X hagi Majaspets OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Majaspets OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3980,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Margot Maksing Kostja (apellant): Majaspets OÜ (registrikood 11220928), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 18.05.2021 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-120481 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 30.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Majaspets OÜ vastu 3770,91 euro saamiseks. 12.11.2019 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõuab kostjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 3760,20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, ajavahemiku 18.07.2019 kuni 12.11.2019 eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses hüvitiselt 3760,20 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 97,25 eurot tasumist ja alates 13.11.2019 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist protsendina arvestatuna 3800,20 eurolt.
2.Hageja sõlmis 22.09.2017 müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja endale kinnisasja (registriosa numbriga 9607502), millel asub elamu. Müügilepingu punkti 1.10.6 kohaselt kehtis elamule kostja antud ehitusgarantii kuni 29.05.2019. Garantii kehtivuse ajal ilmnesid elamul muuhulgas järgmised puudused: praod elutoa laes, puuduv ning parandamist vajav akrüül lae ja seina nurkades ning akende paledel; praod koridori laes ja seinal ning puuduv akrüül lae ja seina nurkades; praod magamistoa number üks laes ja seinal, parandamist vajav akrüül lae ja seina nurkades ning akende paledel; praod külalistetoa laes ja parandamist vajav akrüül seina nurgas ning akna palel; praod raamatukogutoa laes ja parandamist vajav akrüül akna palel; praod magamistoa number kaks laes ning parandamist vajav akrüül lae ja seina nurkades; praod vannitoa laes; parandamist vajav akrüül külaliste tualeti seina nurgas; uued ning parandamist vajavad akrüülid garderoobitoa lae nurkades; praod garaaži seintel, puuduv akrüül lae nurkades ja EPO-põranda ülesse keeratud servad on seina küljest lahti.
3.Hageja pöördus 2019. a märtsis kostja poole, et leppida kokku aeg elamu ülevaatamiseks ja garantiiremondi alustamiseks. Kostja alustas garantiiremondiga 22.05.2019. Paari päeva jooksul teostati majas remonditöid. Hagejat teavitati, et garantiitööd on lõpetatud, kuid tööde ülevaatamisel selgus, et puudusi ei olnud kõrvaldatud. Puudused (sh praod seintes, ebaühtlane maalritöö, katkine akrüül nurkades) olid jätkuvalt nähtavad. Kõik väidetavalt parandatud praod ilmusid mõned päevad peale garantiiremondi teostamist uuesti selgelt nähtavale. Pragude parandamisel ei kasutatud siduvat materjali (kangas, võrk, paber), mis hoiaks ära prao uuesti tekkimise. Sellise meetodi kasutamine on ainus lahendus puuduse kohaselt kõrvaldamiseks. Pragude parandamisel kaeti need lihtsalt õhukese pahtlikihiga, mis ei kõrvaldanud puudust. Lisatud värv oli visuaalselt näha ja eristus ümbritsevast pinnast. Kostja ei kõrvaldanud garantiiremondi käigus puudusi. Kostja rikkus garantiist tulenevat kohustust.
4.Hageja saatis kostjale 01.06.2019 e-kirja, milles kirjeldas puudusi ja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 14.06.2019 puuduste kõrvaldamiseks. Hageja avaldas, et kui kostja puudusi ei kõrvalda, kõrvaldab hageja vead ise ning nõuab tehtud tööde kulutuste hüvitamist. Kostja ei jätkanud garantiiremonti ega kõrvaldanud puudusi. Hageja saatis kostjale 10.07.2019 täiendava nõudeavalduse, milles loetles kõrvaldamata puudusi ja andis tööde ja materjalide hüvitamiseks tähtaja kuni 17.07.2019. Kohustuse täitmiseks vajalik mõistlik aeg möödus 17.07.2019 ja nõue muutus sissenõutavaks 18.07.2019. Kostja ei kõrvaldanud puudusi ega tasunud raha. Hageja
2-19-120481 tellis puuduste kõrvaldamise tööd kolmandalt isikult ja kandis sellega seoses kulusid 3760,20 eurot.
5.Hageja on tarbija. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja pöördus kostja poole garantiitööde teostamise nõudega. Kostja ei ole kordagi vaidlustanud tööde teostamise kohustust. Hageja ei ole tellinud töid AMP Viimistlus OÜ-lt. Kui kostja teostas garantiitöid kolmanda isiku vahendusel, vastutab kostja muuhulgas ka selle eest, kui kostja kaasatud kolmas isik ei täida oma kohustusi kohaselt. Müügilepingu punktis 1.10.6 antud kinnitust ehitusgarantii osas tuleb tõlgendada selliselt, et müüja Y on loovutanud nimetatud nõude hagejale. Kostja juhatuse liige C viibis müügilepingu sõlmimisel notaribüroos. Müüja Y on kostja juhatuse liikme C elukaaslane. Hageja ei ole loobunud garantiist tulenevast nõudeõigusest.
6.Z pakkus hageja elukaaslasele G, et jätab elutoa laes olnud paari puuduse kõrvaldamiseks järele jäänud materjalid (poolikud värvipurgid, kattematerjalid jms) ning ebamugavuste hüvitamiseks lisaks 200 eurot. G nõustus sellega. Kokkulepet kõikide garantiitööde ise tegemise kohta ei ole hageja kunagi sõlminud. G ja Z on kokkuleppest 01.06.2019 taganenud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Elamus aadressil Harjumaa, Kiili vald, Padi 1 ei ole maalritöid teinud kostja, vaid AMP Viimistlus OÜ. Kostja ehitas majakarbi, milles maalritööd teostas AMP Viimistlus OÜ. AMP Viimistlus OÜ ei tegutsenud alltöövõtjana. Kostja ei ole müügilepingu pooleks ning kostja nimetamine müügilepingu punktis 1.10.6 ei loo kostjale kohustusi. Kostja ei ole olnud müügilepingu sõlmimisel notaribüroos.
8.Hageja ei ole esitanud nõude eelduseks olevat üleandmis-vastuvõtmisakti. Hageja on loobunud garantiisuhtest tulenevast nõudeõigusest. Hageja avaldas pärast AMP Viimistlus OÜ garantiitööde tegemist soovi ise garantiitööd lõpuni viia, sest tema elukaaslane G on ametilt maaler ja saab vajalikud toimingud ise teostada. AMP Viimistlus OÜ töötajad Z ja S maksid hagejale hüvitist ning andsid objektil üle tööde teostamiseks vajalikud materjalid. Z ja S käisid Kiilis, Padi 1 teostamas maalritöid. Kohustused jätkata tööde tegemist lõppesid 31.05.2019 kokkuleppega. Hageja sai 200 eurot ja õigussuhted lõppesid. Hageja elukaaslane G, kes on ise ametilt maaler, korraldas objektil tööde tegemist ja ülevaatamist hageja poolelt. Pärast osalist puuduste kõrvaldamist teatas G, et lõpetab tööd ise. Selleks hetkeks vajas kõrvaldamist pragu elutoa laes ning teha viimistlustööd garaažis. Tööde lõpetamiseks vajalik materjal oli kõik objektil olemas ja hagejale jäeti selleks muuhulgas järgmised materjalid: F497 18L akrylat matte - magamistubades seinte, lagede ja suures toas seinte värv; ON.00.33 3-4L Vivacolor 7 C - baas efektseina värv; Vivacolor Ceiling 2 11,7L - suure toa ja esiku lae värv; F157 2,7L akrylate matte - kogu garaaži ja vannitoa lae värv; 2 kuni 3 rulli 2,7 m kattekile teibiga seinte katmiseks; 4 kuni 5 pakki põranda katmise kilet; 1 rull kattepappi; 2 kuni 3 rulli 25 mm maalriteipi; 2 kuni 3 rulli 38 mm maalriteipi; võimalik, et ka akrüüli ja pahtlit. Hagejale pakuti võimalust kasutada tolmuimejat ja kõiki tööriistu, mis olid vajalikud töö teostamiseks. Kokkuleppega oli hõlmatud kõigi lõpetamist vajavate viimistlustööde tegemine Padi 1 objektil.
9.Tööde tegemiseks hinnapakkumise teinud Gatto Team OÜ ei oma tegevusluba üheski ehitusvaldkonnas. Hinnapakkumise koostanud D-l puuduvad kutsetunnistused. Hinnapakkumises sisalduv tööde hulk ei vasta hagiavalduses esitatud piltidel nähtuvatele puudustele. Hageja väidetava kahju suurus on üle paisutatud. Hageja sai materjalid ja 200 eurot paranduste lõpuleviimiseks. Puudub tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning arve, mis
2-19-120481 põhistaks hagejal väidetava kulu tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud puuduste täpsemat ulatust. Hinnapakkumisel ei ole arvestatud üldse eeltöid, mida AMP Viimistlus OÜ oli juba enne teinud. Garaaži pahteldamist ei ole garaaži puhul ette nähtud. Puuduste kõrvaldamise ulatuse hindamisel saab lähtuda objekti seisundist 31.05.2019, kui AMP Viimistlus OÜ töötajad objektil töö lõpetasid. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3692,28 eurot ja viivise põhinõude (3600,20 euro) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 13.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3508,12 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata 205,17 euro ulatuses ning menetluskulud 5,26% ulatuses hageja kanda ja 94,74% ulatuses kostja kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.
11.Tõendatud on, et Y ja hageja sõlmisid 22.09.2017 müügilepingu, mille esemeks oli Padi tn 1, Kiili alev, Kiili vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Samuti on tõendatud, et müügilepingu osapooleks ei olnud kostja.
12.Tulenevalt VÕS § 635 lg-st 4 ei saanud Y ja kostja vahel olla tarbijatöövõtulepingut, sest VÕS § 635 lg 4 kohaselt ei laiene tarbijatöövõtulepingu regulatsioon elamu kinnisasjale ehitamisele. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõue kostja vastu tuleneda Y ja kostja vahelisest kokkuleppest, millega kostja on andnud Y-le garantii. Kostja on võtnud 02.09.2020 kohtuistungil omaks hageja väited, mille kohaselt olid kostja ja Y vahel sõlmitud töövõtuleping ja garantiikokkulepe.
13.Kostja teostas elamu ehitamiseks vajalikke töid, mis on tõendatud ehituspäeviku väljavõttega. VÕS § 650 lg 1 kohaselt hõlmab garantii kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavust. Kui garantii andja tugineb VÕS § 650 lg-s 1 sätestatust erinevale garantii ulatusele, on tal koormis tõendada kokkuleppe sisu, millega garantii ulatust piirati. Kuivõrd kostja ei ole soovinud tõendada VÕS § 650 lg-s 1 märgitust teistsugust garantii ulatust, tuleb eeldada kõigi töövõtulepingu alusel tehtud tööde hõlmatust garantiiga. Hageja koormis on tõendada, et hageja osundatud puudustega tööd olid Y ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks. Kui puudustega tööd ei olnud töövõtu esemeks, siis VÕS § 650 lg 1 järgi garantii nendele ei ulatu. Ehituspäeviku kanded lükkavad ümber kostja väite üksnes majakarbi ehitamise kohta kostja poolt. Ehituspäeviku kohaselt on kostja teinud ka muid töid. Ehituspäevikust ei nähtu ehitustööde või siseviimistlustööde teostamist AMP Viimistlus OÜ poolt. Tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et AMP Viimistlus OÜ tegi elamus töid alltöövõtjana, kelle jaoks oli tellijaks kostja. Samuti nähtub kostja käitumisest, et kostja on lugenud ennast siseviimistlustööde osas garantiist tulenevalt kohustatud isikuks. Kostja saadetud 07.05.2019 e-kirjast nähtub, et kostja esindaja C annab lubaduse maalritööde parandused ära teha. E-kirjast ei nähtu, et C oleks sellise lubaduse andnud AMP Viimistlus OÜ esindajana või nii-öelda vahetalitajana hageja ning AMP Viimistlus OÜ vahel. Kostja on kasutanud suhtlemisel e-postiaadressi, mis üheselt viitab kostjale. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks Y ja AMP Viimistlus OÜ vahel töövõtulepingu sõlmimine siseviimistlustööde tegemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja hageja või kostja ja G vahel oli mõni muu õigussuhe, millest tulenes kostjale kohustus teha töid kinnistul ja sellel paiknevas elamus. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja andis Y-le töövõtugarantii, mis ei hõlmanud elamu siseviimistlust ja garaaži EPO-põrandat.
2-19-120481
14.Garantiist tulenevate nõuete loovutamine Y poolt hagejale nähtub müügilepingu punktidest 1.10.6 ja 4.8. VÕS § 164 lg 1 ja 165 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt garantiist tulenevate kohustuste täitmist. Garantii tähtaeg on tõendatud müügilepinguga, mille punktist 1.10.6 nähtuvalt kehtib ehitusgarantii kuni 29.05.2019. Kostja ei ole soovinud tõendada garantii teistsugust sisu. Pooled ei ole tõendanud, et elamu üleandmis-vastuvõtmis akt omaks tähtsust garantii tekkimisel. Hageja on tuginenud tööde puuduste ilmnemisele garantiitähtaja kestel. Kostja ei ole välja toonud garantii sisu, sealhulgas võimalikku lühemat tähtaega. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, et pooled ei ole kohtule müügilepingu punktis 1.10.6 nimetatud üleandmisvastuvõtmis akti esitanud.
15.Kostja ei ole tõendanud töövõtulepingu sisu, sh kokkulepet töö kvaliteedi kohta. Seetõttu tuleb lähtuda vähemalt tööde keskmisest kvaliteedist. C poolt elamu ülevaatamisega ja sellele järgnenud tööde alustamisega on tõendatud, et esinesid elamu siseviimistlustööde puudused, mille kõrvaldamist garantii korras oli hagejal õigus nõuda. See tähendab tööde lepingutingimustele (vähemalt keskmisele kvaliteedile) mittevastavust.
16.Hageja saadetud e-kiri tõendab, et hageja kirjeldatud puudused olid 01.06.2019 seisuga kõrvaldamata. Puudustega tööde iseloom ja ulatus on tõendatud hageja esitatud fotodega ning tööde lepingutingimustele mittevastavust tõendavad ka D ütlused.
17.G saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 järgi pidada hageja esindajaks, kuivõrd see nähtub G käitumisest. Pooled ei vaidle, et G vaatas koos C ja Z-ga elamu üle. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt pidi G tegema ise kõik garantiitööd. Kohtu hinnangul langevad tunnistajate Z ja G ütlused kokku selles, et G ja Z leppisid kokku, et G värvib ise suure toa lae ja saab selle eest 200 eurot. Sellise sisuga kokkulepe on tunnistajate ütlustega tõendatud. Tunnistajate Z ja G ütlused kostja poolt väidetud kokkuleppe ülejäänud sisu kohta on vastuolus ja välistavad teineteist. Kohtu hinnangul ei ole vastuolu võimalik kõrvaldada ütlusi muude tõenditega koosmõjus tõlgendades. Kohus jättis ütlused osas, milles need on kokkuleppe sisu osas vastuolus, asja lahendamisel arvesse võtmata.
18.Tunnistaja D koostatud hinnapakkumine, e-kiri ja ütlused tõendavad kogumis, et tunnistaja teostas Gatto Team OÜ esindajana hinnapakkumises märgitud tööd. Samuti nähtub arvetest ja tunnistaja antud ütlustest kogumis, et hageja on Gatto Team OÜ-le tehtud tööde eest tasunud. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda, et Gatto Team OÜ on teinud töid oluliselt kõrgema hinnaga kui keskmine kohalik turuhind ajavahemikus 2019. a juuli kuni august. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 3760,20 eurot tasumist. Kahjuhüvitise ulatuse kindlaksmääramisel oleks aga hea usu põhimõtte vastane jätta G ja Z kokkulepe arvesse võtmata. Seetõttu tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt kahjuhüvitist 200 euro võrra vähendada ning jätta hagi kahjuhüvitise tasumise nõudes 200 euro ulatuses rahuldamata.
19.Kostja ei ole vaielnud vastu väitele, mille kohaselt on talle antud tähtaeg tööde ja materjali hüvitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja antud tähtaeg VÕS § 82 lg 3 mõistes mõistlik, et kostja oleks saanud oma kohustuse täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 18.07.2019.
20.Kahjuhüvitise 200 euro võrra vähendamise tõttu on põhjendatud viivise arvestamine põhinõudelt 3560,20 eurot ajavahemiku 18.07.2019 kuni 12.11.2019 eest VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, millele vastab sissenõutavaks muutunud viivisesumma 92,08 eurot. Kostja on äriseadustiku §-de 1 ja 2 lg 1 mõistes ettevõtja ning tegutseb seega majandus- või kutsetegevuses. Seetõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale sissenõudmiskulud 40 eurot.
2-19-120481 Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus on rikkunud õigusnorme, kohaldades ebaõigesti materiaalõigust ja hinnates ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ning lisaks on kohtuotsus lõppjäreldustes ka vastuoluline ning erapoolik.
22.Kohus on otsuses tuvastanud, et elamu ehituse kohta peetud ehituspäeviku väljavõttest nähtuvalt on ehitusettevõtjaks märgitud Majaspets OÜ ning ehituspäeviku põhjal leidis kohus, et ehituspäeviku kanded lükkavad ümber kostja väite üksnes majakarbi ehitamise kohta. Kostja kohtu järeldusega ei nõustu. Viidatud ehituspäeviku lehtedelt nähtub vaid üldsõnaline kirjeldus tehtud tööde kohta. Ehituspäevik viitab kõrvutatuna fassaaditöödega selgelt väliste maalritööde tegemisele. Kohus on märkinud, et ehituspäevikust ei nähtu siseviimistlustööde teostamist AMP Viimistlus OÜ poolt. Kostja arvates on oluline, et ehituspäevikust ei nähtu siiski ka siseviimistlustööde teostamine kostja poolt. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja käitumisest saab lugeda kostjat siseviimistlustööde osas garantiist tulenevalt kohustatud isikuks. Kostja tegi hagejaga koostööd heas usus ning soovis probleemile leida lahendust. Kohus ei ole otsuses selgitanud, missuguste tõendite pinnalt või konkreetselt milline tegevus või toiming on omane töövõtugarantiile siseviimistlustööde osas, mida kostjale omistatakse. Garantii andja ehk kostja on ise selgelt väljendanud, et ta ei ole teostanud garantii objektil siseviimistlustöid. Vastupidist ei ole tõendatud. Garantii saaja Y ei ole väitnud, et siseviimistlustöid oleks kostja teostanud või et garantiid oleks talle nende tööde osas antud. Eeltoodu põhjal puudub kostja hinnangul igasugune alus pidada garantiid antuks tööde osas, mida kostja ise teostanud ei ole.
23.Kohtu hinnangul on hageja kirjeldatud puudused, sh puudustega tööde iseloom ja ulatus, tõendatud hageja esitatud fotodega. Sellise järeldusega kostja ei nõustu, kuna oluline osa fotosid on pärit ajast, kui garantiitähtaeg 29.05.2019 oli möödunud. Tunnistaja D ütlused, mis kirjeldavad tema poolt tehtud töid, ei võimalda aga omistada selleks hagejal väidetavalt kulunud summat kahjunõudena kostja vastu. Veelgi enam, tunnistaja D ütlused on vastuolus hageja enda esitatud dokumentaalsete tõenditega. Fototabeli hiljem esitatud meta-andmetest nähtub, et kõik väidetavad puudused, mida fotod pidid hageja sõnul tõendama, eksisteerivad nii augusti alguses (enamus fotosid on tehtud 01.-03.08.2019) kuid ka veel 15.10.2019. Seejuures väitis ka hageja esindaja, et 31.07.2019 arve on esitatud ajal, kui tööd olid juba lõpetatud. Seeläbi on kaheldav tunnistaja D ütluste usaldusväärsus, et tema üldse reaalselt pakkus ja käis teostamas mingeid maalritöid, kuna väidetavate puuduste kohta fotode tegemise aeg lükkab ümber tööde teostamise tunnistaja väidetud ajal. Kohus ei ole hinnanud tunnistaja D ütluste usaldusväärsust võrdluses muude tõenditega. Ei ole mingit loogilist usutavust, et väidetavaid puudusi, mida hageja kostjale ette heidab, pildistatakse üles alles perioodil, kui D objektil tööd teeb. Hageja väited puuduste ulatusest ja selle likvideerimiseks vajalikust kulust on koosmõjus D ütluste ebausaldusväärsusega tõendamata. Kostja on maakohtu menetluses juhtinud tähelepanu ka D ja hageja isiklikule seotusele, mis on andnud alust kahelda nii Gatto Team OÜ hinnapakkumise usutavuses, tööde tegelikus teostamises sellise hinnaga kui ka lõpuks D ütlustes.
24.Kohus on jätnud kohtuotsuses põhjendamatult tähelepanuta faktilise asjaolu, mida kinnitasid ka mõlema poole tunnistajad, et objekti ülevaatusel juba algselt piiritleti puudused, mida kõrvaldatakse. Isegi, kui kolmas isik, olgu siis G ise või Gatto Team OÜ, tegi objektil hiljem maalritöid (mis on samuti vaieldav), ei ole need enam seostatavad garantii sisuga. Seda põhjusel, et puudused, mille kõrvaldamises garantiiperioodi lõpus kokku lepiti, olid 31.05.2019 seisuga kõrvaldatud, nagu kinnitas ka tunnistaja G, v.a pragu elutoa laes. Mistahes sisuga garantii lõppes 29.05.2019 ja garantiitööde teostamine lõppes ammendava kokkuleppega 31.05.2019. Antud asjaolu suhtes on kohus tõendeid lubamatult selektiivselt käsitlenud.
2-19-120481 Tunnistajate ütluste kõrvutamisel nähtub, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu oleks pooled kokku leppinud 200 euro hüvitise maksmises ainult elutoa lae värvimise eest. Samuti ei olnud menetluse lõpuks enam vaidlust kokkuleppe sõlmimisel makstud hüvitises 200 eurot ning materjalide jätmises (ning vajadusel juurde toomises) objektile. Seejuures on kohus tuvastanud asjaolu, mida ei olnud menetluses üldse arutatud. Hageja ei ole peale kokkuleppe eitamise andnud kokkuleppele täpselt sellist sisu, nagu tegi seda vaidlustatud lahendis kohus. Hageja küll leidis, et kui kohus peaks kokkuleppe olemasolu tuvastama, on tema selle kehtivalt tühistanud. Kohus ei ole hinnanud hageja väidetava tühistamisavalduse formaal- ja materiaalõiguslikke eelduseid. Pelgalt asjaolu, et hageja võis hiljem ümber mõelda, ei ole kokkuleppest taganemise materiaalõiguslikuks eelduseks. Kostja arusaamisel on 31.05.2019 kokkulepe kehtiv, kuna hageja jättis 200 eurot endale.
25.Vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada 31.05.2019 kokkulepe tegelik tähendus ja sisu, mitte kontekstist välja rebida üks töölõik. Kohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel kokkuleppe sisu tõlgendamise kontekstis. Kui kokkuleppel oleks olnud pelgalt selline tähendus, nagu kohus tuvastas, ei oleks hageja sellise „kitsa“ kokkuleppe olemasolu menetluse algusest saadik eitanud. Hageja positsioon on kujunenud lähtuvalt sellest, kui järjekindlalt kostja kokkuleppe olemasolule tugines ning mis lõpuks ka tunnistajate ütlustega kinnitust leidis. Kokkuleppe eesmärk oli lõpetada igasugune õigussuhe ja vastupidist ei võimalda järeldada ka hageja tunnistaja antud ütlused. Kui tegemist oleks olnud ainult lae värvimisega, siis ei oleks põhjust olnud jätta objektile erinevates tubades kasutatud värve ja abimaterjale.
26.Olenemata 31.05.2019 kokkuleppe sisu ebaõige tähenduse tuvastamisest, on kohus eksinud ka oma järelduse mõju suhtes rahalise nõude suurusesse. Juhul, kui 200 euro hüvitisega oli hõlmatud elutoa lae värvimine, nagu kohus leidis, siis pidanuks hageja nõude jätma rahuldamata selle summa võrra, mis oli elutoa lae värvimisega seotud töö hind kahjunõude aluseks saanud hinnapakkumise järgi. Vastav töölõik hinnapakkumise kohaselt moodustab 1003,80 eurot. Lisaks on maakohus jätnud hindamata kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ja tunnistajate ütlused, mis tõendavad kostja vastuväiteid hageja esitatud hinnapakkumise osas. Hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja väidetud puuduseid.
27.Kohus ei ole otsuses tunnistajate ütluseid tsiteerinud, vaid on teinud üksnes üldistavaid järeldusi, mistõttu ei ole kohtuotsus jälgitav. Samuti on maakohus tunnistajate ülekuulamisel rikkunud menetlusnorme, esitades neile suunavaid küsimusi. Maakohus on jätnud otsuses kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ütluste ja hageja väidete vahel. Kui kohtumenetluse alguses püüdis hageja 31.05.2019 kokkulepet üldse eitada, on lõpuks sellise kokkuleppe sõlmimist möönnud nii hageja ise kui see on tuvastatav dokumentaalsetest kui ka isikulistest tõenditest.
28.Kohtuotsusest ei nähtu, mis on olnud aluseks selektiivsele hinnangule, et hüvitise sai küll kostja, aga kokkulepe tööde lõpetatuks lugemisel tuleks seda pidada kostjaga mitteseotuks. Kostja on läbivalt tuginenud asjaolule, et 31.05.2019 kokkulepe lõpetas mistahes õigussuhted seoses vaidlusaluse garantiiga.
29.Maakohus viivitas põhjendamatult istungi protokolli koostamisega. Kostja palus kohtult mõistlikku tähtaja pikendamist lõppsõna esitamiseks, kuivõrd kohus ei olnud avaldanud nõuetekohaselt 24.03.2021 toimunud istungi protokolli. Kostja esitas oma taotluse kohaselt seisukoha tähtaegselt ja kuna kohus ei olnud enne dokumendi esitamist tähtaja pikendamisest eelnevalt ka keeldunud, ei saa tagasiulatuvat keeldumist samaaegselt otsusega pidada seaduspäraseks.
2-19-120481 Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab põhilises osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on nõuetekohaselt kõiki tõendeid otsuse tegemisel arvestanud, kuid osaliselt on jätnud põhjendused tõendite hindamise kohta esitamata ja pole täielikult vastanud kostja väidetele seoses materjalide jätmisega hagejale remonditööde lõpetamiseks. Samas ei too see kaasa otsuse tühistamist. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu menetlusnormide rikkumise ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi. Muus osas on maakohtu otsus nõuetele vastav ja tulenevalt TsMS § 654 lgs 6 sätestatust ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas Y ja hageja vahel 22.09.2017 sõlmitud müügilepingu (mille esemeks oli kinnisasi ja sellel asuv elamu aadressil Padi tn 1, Kiili alev, Kiili vald, Harju maakond) kohaselt hõlmas Y poolt hagejale loovutatud kostja antud ehitusgarantii ka elamu siseviimistlustöid (sealhulgas maalritöid). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja poolt antud garantii hõlmas ka siseviimistlustöid, sealhulgas maalritöid. Põhjendamatu on kostja märkus, et ehituspäeviku väljavõte ei tõenda asjaolu, et elamu siseste maalritööde teostaja oli kostja, vaid tõendab üksnes kostja poolt väliste fassaaditööde tegemist. Maakohus tuvastas kostja poolt siseviimistlustööde (sealhulgas maalritööde) tegemise ehituspäeviku (dtl 107-117) ja tunnistaja Y ütluste (dtl 982) alusel. Lisaks kinnitas maakohtu hinnangul kostja poolt antud ehitusgarantii ulatumist ka elamu siseviimistlustöödele kostja seadusliku esindaja 07.05.2019 e-kiri (dtl 102), tunnistaja N ütlused (dtl 965) ja hageja 04.03.2019 e-kiri (dtl 43). Samuti kinnitas maakohtu hinnangul seda asjaolu ka kostja käitumine, mille kohaselt nõustus kostja 2019. a maikuus garantiikorras elamu puudused kõrvaldama. Maakohus tuvastas nimetatud tõendite ja kostja käitumise põhjal, et kostja poolt antud garantii hõlmas muuhulgas kogu siseviimistlust (sealhulgas maalritöid ja garaaži EPOpõrandat). Kolleegium nõustub nende põhjendustega, neid siinkohal kordamata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, millised muud tõendid oleks andnud teistsuguse järelduse tegemise võimaluse. Asjaolu, et garantii saaja Y ei ole väitnud, et siseviimistlustöid oleks kostja teostanud või et garantii oleks talle nende tööde osas antud, ei lükka ümber eelpoolnimetatud tõenditega tuvastatut. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega ega kostja käitumisega kooskõlas kostja väide selle kohta, et kostja käitus pelgalt vahendajana ja soovis üksnes hageja probleemile lahendust leida. Kostja ei ole selgitanud, miks pidanuks kostja oma heast tahtest asuma garantii korras puuduste kõrvaldamist korraldama, olukorras, kus tal väidetavalt vastav kohustus puudus.
2-19-120481
34.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas elamul esinesid pärast 29.05.2020 garantiitähtaja möödumist kõik hageja poolt väidetud puudused, mille kõrvaldamise eest hageja kostjalt hüvitist nõuab. Kostja väitel neid puuduseid hageja poolt esitatud fotod ja tunnistaja D ütlused ei tõenda. Samuti tugineb kostja tunnistaja ütluste ja fotode vahelisele vastuolule. Nimelt on kostja väitel tunnistaja kinnitanud, et tööd lõpetati põhilises osas 2019. a augusti alguses, kuid fotodelt nähtub, et puuduseid ei olnud veel 2019. a oktoobriski lõpetatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 18.09.2020 hageja poolt esitatud puuduseid kujutavate fotode failiteabe kohaselt nähtub valdavas ulatuses fotode loomise kuupäevana 01.-03.08.2019 ning kolme foto puhul isegi 15.10.2019. Kolleegium nõustub aga hageja väitega, et fotode metaandmetest ei saa teha põhjapanevaid järeldusi selle kohta, millal foto on tehtud, kuna faili metaandmed muutuvad sõltuvalt failiga teostatavatest toimingutest. Seda väidet kinnitab antud juhul asjaolu, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotode (mis on uuesti kohtule esitatud 18.09.2020 ning millel on kujutatud elamu puuduseid) võrdlemisel fotodega, mis on esitatud tõendamaks puuduste kõrvaldamist Gatto Team OÜ poolt, nähtub, et samas kohas esinenud puudust enam ei esine (vrd nt hagiavaldusele lisatud fotosid nr 3, 7, 8, 10, 11, 13, 16 hageja 06.07.2020 esitatud fotodega nr 3, 7, 8, 10, 11, 13, 16). Sellest tulenevalt ei saa ebausaldusväärseks lugeda tunnistaja D ütluseid selle kohta, et hageja tellis temalt puuduste kõrvaldamise ja puudused kõrvaldati juulis-augustis 2019. Nimetatud ütlustega on kooskõlas ka Gatto Team OÜ poolt esitatud hinnapakkumine (dtl 72) ja arve tööde teostamise eest kokku summas 3760,20 eurot (dtl 766). Seda, et elamul puudused esinesid, kinnitavad ka tunnistajate Y ja N ütlused, millele maakohus õigesti viitas. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja ei korda neid. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka asjaolu, et Gatto Team OÜ esindaja D on hageja tuttav, puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde tegemiseks esitatud hinnapakkumist ebausaldusväärseks. Arvestades, et elamul esinesid hageja väidetud ulatuses puudused, ei saa isiklikust tutvusest tööde teostajaga järeldada, et neid töid poleks hinnapakkumises märgitud ulatuses vajalik teostada ja et neid poleks teostatud. Samuti leidis maakohus kostja poolt esitatud võrdlevaid hinnapakkumisi hinnates õigesti, et Gatto Team OÜ ei ole töid teostanud oluliselt kõrgema hinnaga kui keskmine turuhind. See, et maakohus kõiki kostja poolt esitatud hinnapakkumisi otsuses esile ei toonud, ei tähenda, et maakohus neid poleks hinnanud. Seejuures lähtus maakohus õigesti puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse tuvastamisel perioodist 2019. a juuli-august, kuna tegemist oli puudustega, mis jäid elamule pärast garantiiperioodi lõppemist, s.o pärast 2019. a maikuud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud Ehteks OÜ hinnapakkumisest ei ole võimalik järeldada, kas selles märgitud töid tehes oleks elamu puudused kõrvaldatud. Samuti ei saa asjaolust, et Ehteks OÜ pakkus tööde teostamise ruutmeetri hinnaks 6 eurot + käibemaks, järeldada, et Gatto Team OÜ hinnapakkumine ruutmeetri hinnaga 13 eurot + käibemaks oleks ebamõistlikult suur ja turuhinnaga mittevastavuses. Hageja esitas omakorda tõendina Olander OÜ (Meister24.ee) hinnapakkumise, mille kohaselt on tööde ruutmeetri hinnaks 17,90 eurot + käibemaks (dtl 738). Seega on Gatto Team OÜ poolt esitatud hinnapakkumise puhul tegemist oluliselt mitte kõrgema hinnaga siseviimistlustööde tegemiseks kui keskmine turuhind. Pealegi ei saa ringkonnakohtu hinnangul hagejale ette heita, et ta ei võtnud tööde teostajaks kõige madalama hinnaga pakkujat.
35.Kostja hinnangul on Gatto Team OÜ poolt tehtud maalritöid ulatuses, mis ei ole seostatavad garantii sisuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tunnistaja D ütluste kohaselt oli elamus pragusid praktiliselt kõikides ruumides ning vaja oli teha pahtliparandused, akrüülimine, akrüülide lahti lõikamine, värvimine, lihvimine, s.o kõik, mis on vaja maalritööde garantiitöödena teha. Tunnistaja kinnitusel mõõtis ta selleks vajalikud töölõigud üle ja koostas selle pinnalt hinnapakkumise. Ringkonnakohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda. Tunnistaja selgitas tööde ulatuse kohta veel seda, et „kui sa teed nagu parandusi keset seina, siis selle paranduse lapi värvid kõigepealt ühe korra ära ja siis värvid vastavalt vajadusele kas
2-19-120481 üks kord või kaks korda terve seina, et ei jääks kirju.“ (dtl 971-977). Kolleegium peab sellekohast selgitust asjakohaseks, kuna maalritööde tegemisel võib esineda seinas või laes asuva prao parandamisel vajadus pahteldada ja üle värvida terve sein või lagi. Kuna fotode, tunnistaja D ütluste ja hinnapakkumisega on tõendatud parandustööde ulatus, siis ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust kostja väide selle kohta, et fotodelt ei nähtu kui kaugelt on fotod tehtud.
36.Vajalike tööde ulatuse on kostja seadnud kahtluse alla ka tulenevalt sellest, et N ütluste kohaselt vabastas hageja garaaži alles siis, kui objektil oli Gatto Team OÜ ja seega ei saanudki neid töid garantiitähtaja jooksul teha. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli garaažis vajalik garantiikorras teha maalritööd (akrüülimine) ja EPO-põranda servade parandus. EPO-põranda servade parandamiseks lubas tunnistaja sõnul kostja kutsuda vastava tegija. Tunnistaja N sõnul „garaaž oli vaja teha ja me andsime ka mõista sellest, et kui tullakse tegema, siis me liigutame garaažis seintest asjad eemale, et oleks võimalik pääseda igalt poolt ligi.“ Tunnistaja N selgitab garaaži kohta veel, et „kuna seal oli ka nüüd see uks, kus sa astud garaaži, seal all oli pragu, seda AMP Viimistlus ei teinud, kuna nad ütlesid, et nad ei hakka enne tegema, kui on EPOpõrand tehtud. Kuna see, kes seal teostas EPO-põranda töid, ei võtnud meiega ühendust, siis AMP Viimistlus ütles, et nemad enne ei tee, kui EPO tehakse korda. Ja siis jäigi tegemata see osa.“ (dtl 965-971). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa N eeltoodud ütlustest teha järeldust, et garantiikorras tehtavate tööde hulka ei kuulunud garaažis parandamist vajavad puudused. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka hagiavaldusele lisatud fotodega, millelt nähtuvad garaaži ukse all olev pragu ja põranda lahtised servad. Samuti ei saa tunnistaja N ütlustest teha järeldust, et kostjal või AMP Viimistlus OÜ-l oleks olnud takistatud juurdepääs parandustööde teostamiseks garaažis.
37.Pooled ei vaidle, et 2019. a mais vaatas kostja esindaja koos Y ja hageja elukaaslase N-ga elamu üle ja fikseerisid puudused, mida garantii korras on vajalik teostada ning maikuus töid teostati. Tõendatud on, et pärast nende tööde teostamist esines elamus endiselt puuduseid hagiavalduses märgitud ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja loobus garantiist tulenevast nõudeõigusest puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus tuvastas, et N sõlmis hageja esindajana kokkuleppe selle kohta, et N värvib ise elutoa lae ja saab selle eest 200 eurot, kuid kokkuleppe sõlmimist kõigi tööde teostamiseks N poolt ei ole kostja tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seejuures tuvastas maakohus õigesti, et kokkuleppe kostja poolt hagejale 200 euro maksmise kohta elutoa lae värvimise eest sõlmis hageja mitte kostjaga, vaid AMP Viimistlus OÜ-ga ning kostja ei ole tõendanud, et kokkulepe sõlmiti kostjaga. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et AMP Viimistlus OÜ-ga kokkuleppe sõlmimine ei mõjuta kostja ja hageja vahelist garantiist tulenevat õigussuhet. Seega ei saanud garantiitööde teostamine lõppeda kokkuleppega 31.05.2019 nagu väidab kostja.
38.Samuti ei ole tõendatud, et AMP Viimistlus OÜ-ga või kostjaga oleks puuduste kõrvaldamiseks suuremas ulatuses kui elutoa lae värvimine kokkulepe sõlmitud. Maakohtu selline järeldus on õige, kuid maakohus on jätnud nõuetekohaselt tõendid analüüsimata. Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja esitab puuduolevad põhjendused käesoleva otsusega. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli ta nõus värvima üle üksnes elutoa lae. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kokkulepe ainult elutoa lae kohta, kuna teised tööd olid neil tehtud (dtl 965-971). AMP Viimistlus OÜ esindaja, tunnistaja O ütluste kohaselt jäid teha veel suure toa lae praod, mis tagasi tulid. Tunnistaja ütluste kohaselt soovitas ta Y-le, et rääkigu Nga, et äkki ta on nõus ise tööd ära lõpetama - „Et paku talle raha ja küsi, mis ta tahab ja nii läkski.“ (dtl 983-985). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad nimetatud ütlused seda, et kokkulepet enama kui elutoa lae värvimise osas hagejal AMP Viimistlus OÜ-ga polnud. Nagu maakohus õigesti viitas, on tunnistaja Y ütlused ülekuulamise jooksul muutunud, kuid need
2-19-120481 langevad tunnistajate N ja O ütlustega kokku osas, mis puudutavad kokkulepet üksnes elutoa lae värvimise osas. Tunnistaja Y sõnul oli kokkulepe selles, et N lõpetab kõik need garantiitööd, mis oli vaja teha. Seejärel kirjeldab tunnistaja nende tööde kohta, mida pidi N tegema, järgmist: „Seal oli veel näiteks suure toa lae värvimine sees, siis oli veel selle tumeda seina ülemine äär, mis talle ei meeldinud, et ta värvib selle ise üle ja ma ei mäleta, võib- olla oli mõnes teises toas ka veel mingi praak.“ Järgnevalt kirjeldab tunnistaja Y, et nendeks töödeks oli musta seina üle värvimine, suures toas terve lae üle värvimine. Järgnevalt selgitab tunnistaja, et „Minu mäletamist mööda oli üks majapidamistuba, selle lae üle värvimine. Ülejäänud asjad olid meil tehtud.“ (dtl 977-983). Seega ei ole tunnistaja Y ütlustest võimalik teha järeldusi selle kohta, et kokkulepe hõlmas lisaks elutoa laele ka muid töid.
39.Kokkuleppe teistsugusele sisule (s.t sisule, mille kohaselt lõppesid 31.05.2019 objektil kõik töövõtja kohustused) võrreldes kohtu tuvastatuga viitavad kostja väitel selgelt ka muud tõendatud asjaolud. Nimelt loetles kostja 03.08.2020 menetlusdokumendi p-s 2.2 üles materjalid, mis jäeti kokkuleppe raames tööde lõpetamiseks hagejale ja seal oli materjale ka parandustööde tegemiseks lisaks elutoa laele. Maakohus kostja sellekohasele väitele ei vastanud, kuid see ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise osas ebaõigeks. Ringkonnakohus saab ka selles osas maakohtu rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused käesoleva otsusega esitada. Kostja väitel jäeti hagejale tööde tegemiseks muuhulgas: F497 18L akrylat matte - magamistubades seinte, lagede ja suures toas seinte värv; ON.00.33 3-4L Vivacolor 7 C - baas effektseina värv; Vivacolor Ceiling 2 11,7L - suure toa ja esiku lae värv; F157 2,7L akrylate matte - kogu garaaži ja vannitoa lae värv; 2 kuni 3 rulli 2,7 m kattekile teibiga seinte katmiseks; 4 kuni 5 pakki põranda katmise kile; 1 rull kattepappi; 2 kuni 3 rulli 25 mm maalriteipi; 2 kuni 3 rulli 38 mm maalriteipi; võimalik, et ka akrüüli ja pahtlit. Lisaks pakuti võimalust kasutada nii tolmuimejat kui ka kõiki tööriistu, mis olid vajalikud töö teostamiseks. Hageja vaidles kostjale vastu ja leidis, et tegemist oli kasutatud materjalide jääkidega, millest oleks piisanud ainult mõne üksiku väiksema parandustöö tegemiseks ning esitas selle kohta 2 fotot, millelt nähtub 4 pooltühja värvipurki (dtl 731). Kuna hageja vaidles kostja väitele vastu, pidi kostja tõendama, mis koguses materjale hagejale üle anti. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostja väidetud koguses ehitusmaterjalide hagejale üle andmist. Tunnistaja Y ütluste kohaselt lepiti N-ga kokku, et töö lõpetamiseks tuuakse vajaminevad materjalid, värvid, pahtlid, lisaks seinte ja põrandate katmiseks kiled (dtl 977-983). Tunnistaja ei ole selgitanud, milliste tööde tegemiseks need materjalid ja mis koguses sinna jäeti, mistõttu Y ütlustest ei saa teha järeldust selle kohta, et hagejale oleks jäetud kõigi garantiitööde tegemiseks materjale. Tunnistaja N ütluste kohaselt jäeti sinna natuke materjale, värvi põhiliselt. Tunnistaja N sõnul „nende värvidega ei oleks saanud terves majas üle värvida, nende kiledega, katmismaterjalidega oleks saanud katta nibin-nabin elutoa ja koridori, aga mitte rohkem.“ (dtl 965-971). Seega saab tunnistajate ütlustest teha järelduse selle kohta, et värvi ja katmiskilet jäeti hagejale tööde tegemiseks, kuid mitte kostja väidetud ulatuses ja sellest tulenevalt ei saa ka ülal märgitud kokkuleppele anda laiemat sisu, kui üksnes elutoa lae värvimise osas.
40.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kui kokkuleppel oleks olnud pelgalt selline tähendus, nagu kohus tuvastas, ei oleks hageja sellise „kitsa“ kokkuleppe olemasolu menetluse algusest saadik eitanud. Hageja positsioon on kostja väitel kujunenud lähtuvalt sellest, kui järjekindlalt kostja kokkuleppe olemasolule tugines ning mis lõpuks ka tunnistajate ütlustega kinnitust leidis. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja positsiooni muutumisest saaks kokkulepet lugeda tõendatuks suuremas ulatuses kui tõendid seda teha võimaldavad. See, et menetlusosaline esitab alguses vastaspoole väidetele suuremas ulatuses vastuväiteid ja hiljem neid vastuväiteid vähendab, on tsiviilasja menetluses tavapärane. Samuti on menetlustaktika ja
2-19-120481 -strateegia valik menetlusosalise otsustada ja sellest ei saa teha järeldusi faktilise asjaolu tõendamise osas.
41.Kostja märgib apellatsioonkaebuses, et juhul, kui 200 euro suuruse hüvitisega oli hõlmatud elutoa lae värvimine, nagu kohus leidis, siis pidanuks hageja nõude jätma rahuldamata selle summa võrra, mis oli elutoa lae värvimisega seotud töö hind kahjunõude aluseks saanud hinnapakkumise järgi. Hageja vaidleb sellele vastu ja märgib, et esiteks ei ole kostja maakohtus sellisele vastuväitele tuginenud ning teiseks puudub sellel väitel seos asjas esitatud tõenditega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja väide selle kohta, et hageja poolt esitatud hinnapakkumises toodud parandustööde mahtu tuleb vähendada 1003,80 euro võrra, on esmakordselt esitatud apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 652 lõikest 3 jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.
42.Kostja väitel leidis hageja, et kui kohus peaks kokkuleppe olemasolu tuvastama, on tema selle kehtivalt tühistanud. Kohus ei ole kostja hinnangul hinnanud hageja väidetava tühistamisavalduse formaal- ja materiaalõiguslikke eelduseid. Hageja märkis oma 05.04.2021 menetlusdokumendis, et isegi kui selline kokkulepe sõlmiti, siis see tühisuse tõttu enam ei kehti, kuna väidetav kokkulepe on igal juhul tehtud olulise eksimuse mõjul (TsÜS § 92 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja etteheide maakohtule põhjendamatu ja maakohtul puudus vajadus asuda hindama kokkuleppe tühisuse aluseid. Hageja seisukohtadest nähtub, et hageja poleks nõustunud täies ulatuses garantiitööde teostamisega N poolt, kui hageja oleks teadnud, et puudused (praod seintes ja lagedes) tulevad tagasi. Selliselt olnuks hageja tema enda väitel olulises eksimuses, mis oleks olnud tehingu tühisuse aluseks. Kuna kohus tuvastas, et enamas kui elutoa lae osas pole hageja kokkulepet sõlminud, siis polnud kohtul võimalik hinnata, kas hageja sattus kokkuleppest välja jäänud osas eksimusse (tehingu tühisust saab tuvastada tehtud tehingu osas).
43.Lisaks leiab kostja apellatsioonkaebuses, et maakohus on tunnistajate ülekuulamisel rikkunud menetlusnorme, esitades neile suunavaid küsimusi, on eelistanud hageja tunnistajat kostja omadele ning on jätnud otsuses kõrvaldamata vastuolud tunnistajate ütluste ja hageja väidete vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja etteheide ühe tunnistaja eelistamisest teisele põhjendamatu. Maakohus hindas kõiki tõendeid. Õige on kostja arusaam, et kohus peab hoiduma ka ise suunavate küsimuste esitamisest, kuid ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks sellest keelust üle astunud. Kostja on viidanud N ülekuulamisele ja on märkinud, et kui tunnistaja vastas, et kokkuleppe sõlmimise ajal oli töömeestel kõik valmis, siis kohus küsis seejärel, et kas lisaks elamu laele jäi veel midagi teha. Sellest järeldab kostja, et maakohus suunas tunnistajat lubamatult. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtu küsimust pidada täpsustavaks, mitte suunavaks. Tunnistaja N ütluste kohaselt oli ta nõus ise värvima üle elutoa lae, mis jäi töömeestel tegemata. Ülejäänud tööd olid tunnistaja sõnul töömeeste väitel neil kõik tehtud. Samas on tunnistaja kinnitanud, et tööde osas, mida töömehed garantii korras tegid, jäid puudused põhimõtteliselt täies ulatuses alles. Sellest tulenevalt küsis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigustatult, et kas lisaks sellele, mida nõustus tegema N, jäi veel midagi teha. Samuti on kostja viidanud O ülekuulamisele ja märkinud, et kui tunnistaja vastas, et N lubas ise garantiitööd ära lõpetada, küsis kohus, et kas neid töid, mis vaja teha oli, enam üles ei loetletud. Ringkonnakohus ei näe ka sellises küsimuses midagi menetlusnormidega vastuolus olevat. Tegemist on täpsustava küsimusega, mille eesmärgiks oli kohtule selgeks teha, kas tunnistaja teadis täpselt, mis tööde osas oli N-ga kokkulepe sõlmitud. Kohus võib tunnistaja ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks vajaduse korral esitada täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal (TsMS § 262 lg 8). Asjaolust, et hageja väited ei haaku üheselt hageja tunnistaja ütlustega ning maakohus ei ole seda vastuolu otsuses arvestanud, ei saa järeldada maakohtu poolset menetlusnormi rikkumist
2-19-120481 tunnistaja ülekuulamisel. Samuti ei ole otsuse tegemiseks määravaks asjaoluks see, kui maakohus on otsustanud valeütluste andmise kontrollimiseks politseile avaldust mitte teha.
44.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus viivitas põhjendamatult istungi protokolli koostamise ja allkirjastamisega. Maakohus on 24.03.2021 istungi protokolli allkirjastanud 29.04.2021. TsMS § 52 lg 12 kohaselt koostatakse kohtuistungi protokoll viivitamata pärast kohtuistungit. Kohtuistungi protokolli koostamine rohkem kui kuu aega pärast kohtuistungi toimumist ei vasta sellisele nõudele ja tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Samas ei ole kostja esile toonud, et selline menetlusnormi rikkumine oleks toonud kaasa kostja menetlusõiguste teostamise võimatust ja sellest tulenevalt ebaõige kohtulahendi tegemist. Maakohus määras istungil menetlusosalistele tähtajad vastaspoole viimasele menetlusdokumendile seisukoha esitamiseks. Kostja esitas oma seisukohad 04.05.2021 ja esitas samal kuupäeval ka kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Samuti ei takistanud kohtuistungi protokolli puudumine kostjal oma seisukoha varasemat esitamist, kuna kostja viibis istungil ja talle oli teada võimalus seisukoha esitamiseks ning lisaks oli istungi helisalvestis pooltele kättesaadav kohtuistungi järgselt.
45.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.