Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu avaldus M L vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja 1522,83 eurot põhivõla ja viivise katteks. Avaldus (27.08.2024 terviktekst) ja selle täiendused Avalduse kohaselt (dtl 77-84) puudutatud isik on korteri nr XXX aadressil XXX omanik. Omanikukanne on tehtud 31.01.2002 kinnistamisavalduse alusel 24.05.2002, korteriomandi üldpind on 77,40 m2. Kinnistusraamatus on omaniku perekonnanimeks märgitud „L“. Uus perekonnanimi on L. Avaldaja põhikirja p 20 osa 3 kohaselt on ühistu liige kohustatud õigeaegselt tasuma osamakseid, sihtotstarbelisi makseid, ekspluatatsiooni makseid ja muid makseid ühistu juhtimisorgani poolt kehtestatud suuruses ja korras, mille all on peetud ka kommunaalkulude tasumine, arvestades võimalike ühistu juhtimisorgani poolt tehtud muudatusi. Ka põhikirja punkti 24 järgi „ühistu liikmed tasuvad majandamiskulud ainult rahaliste maksetega. Majandamiskulude arvestamise alused, suurused ja nende tasumise kord määratakse ühistu juhatuse poolt. Majandamiskulude suuruse määramisel ka juhindub ühistu juhatus kehtivatest lepingutest, mis sõlmiti ettevõtjatega ja teiste organisatsioonidega, kes teenindavad ehitise ja maatüki mõttelisi osi“. Lisaks sellele, ühistu põhikirja p 20 osa 4 näeb ette, et maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühistu liige iga viivitatud päeva eest viivist. (dtl 85 – 94) 2022-2024 vahemikus olid vastu võetud mitmed otsused, millega olid tehtud majanduskulude suuruste muudatused vastavalt põhikirja p-le 24. 12.09.2022 oli korteriühistu poolt tehtud hääletamise protokoll ilma üldkoosoleku kokku kutsumata, millega olid kinnitatud teenindustasu suuruses 0,60 eurot/m 2 kuus alates 01.09.2022 (p 1) ja remondifond summas 0,10 eurot/m2 kuus alates 01.09.2022.a (p 2) (dtl 97 – 103) . 28.03.2023 oli korteriühistu poolt tehtud korduva üldkoosoleku protokoll, mille p 7.1 kohaselt oli otsustatud kinnitada uut remondifondi summat suuruses 0,25 eurot/m 2 alates 01.04.2023 (dtl 104 – 123). Lisaks sellele, punktiga 6 oli määratud kinnitada maja kindlustuse jätkamist. Rahaliste vahendite puudumise korral tasutakse seda võttes eelnevalt lisamakset kindlustuse eest korteriomanikelt. 30.04.2024 oli korteriühistu poolt tehtud hääletamise protokoll ilma üldkoosoleku kokku kutsumata, millega olid kinnitatud teenindustasu suuruses 0,65 eurot/m 2 kuus alates 01.09.2024 (p 6.1) ja remondifond suuruses 0,30 eurot/m 2 kuus alates 01.05.2024 (p 6.2) (dtl 124 - 131). Sama protokolli p-s 4 on ka kajastatud nõue määrata mai 2024 arvetes tasumisele ühekordset makset korteriühistu reservkapitali suurendamiseks vastavalt omanike korteromandi suurusele. 2(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Elamu hooldamist teostab Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu (dtl 133). Avaldajal on sõlmitud mitmed lepingud teenuste osutajatega: Viru Elektrivõrgud – elektri edastamise võrguleping; Eesti Gaas – maagaasi edastamise leping, AS Narva Soojusvõrk – soojusenergia edastamise leping; Narva Vesi AS – vee edastamise ja reovee/sademevee ärajuhtimise ja puhastamise leping. Avaldaja esitab kohtule iga teenuse osutaja poolt aprilli 2024.a eest väljastatud arveid tõendamaks muutuvate majanduskulude (s.o tarbimisjärgsete majanduskulude) olemasolu ja suurust (dtl 134 – 140). Eelnimetatud majanduskulude jaotus korteriühistu liikmete vahel toimub vastavalt liikme korteriomandi suurusele, mille arvestamise alus on ühistu juhatuse pädevuses põhikirja p 36.8 järgi ja vastab KrtS § 40 lg-le

Tsiviilasi nr 2-24-11592

31.10.2023 kuni 30.09.2024). Avaldaja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks ja pakkus omapoolse kompromissi. Avaldaja 10.01.2025 kinnitas kohtule (dtl 223 – 224) , et 10.01.2025 seisuga on puudutatud isik tasunud avaldajale võlgnevuse kommunaalkulude eest, välja arvatud menetluskulud. Puudutatud isik rahuldas avaldaja nõuet menetluse kestel. Avaldaja palub teha kohtuotsus (kohus märgib, et õige on kohtumäärus) ning mõista puudutatud isikult välja menetluskulusid täies ulatuses. Avaldaja poolt tasutud menetluskulud on 640 eurot, sh 50 eurot riigilõiv ja 590 eurot õigusabikulud. 17.07.2025 seisukohas (dtl 232 – 235) ei nõustu väitega, et iga menetlusosaline kannab oma menetluskulusid. Puudutatud isik küll tasus võlgnevust koos viivistega 22.10.2024, nõuetekohaselt tasus 2025. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis enda kommunaalkulusid. Puudutatud isik on vahemikkus 01.01.2025 - 04.07.2025 teinud kokku 3 makset: 31.01.2025 – 390 eurot; 03.03.2025 – 400 eurot; 31.03.2025 – 65 eurot, kokku 7 kuu jooksul oli puudutatud isikult avaldajale laekunud 1155 eurot. Alates 01.04.2025 ei ole puudutatud isik enam mingeid makseid teinud ning tal on taas tekkinud võlg avaldaja ees summas 941,91 eurot, millele peaksid veel lisanduma viivised. Võlgnevus tekitab raskusi avaldajale, kuna keegi peab tasuma kommunaalteenuste eest. Avaldaja leiab, et puudutatud isik käitub pahauskselt ning on ebakindel ja mitteusaldatav isik, sest tema järjepidevalt ei tasu enda arveid ja tasub neid alles hetkel, kui kohtumenetlus on käimas. Kui puudutatud isik oleks veel esimesel korral käitunud heauskselt ja täitnud oma rahalised kohustused õigeaegselt ning ilma kohtu sekkumiseta, ei oleks avaldajal tekkinud vajadust pöörduda kohtu poole ega ta poleks kandnud sellega kaasnevaid kulusid. Asjaolu, et puudutatud isik tasus võla alles pärast kohtumenetluse algatamist, kinnitab, et kohtu poole pöördumine oli vältimatu ja just sellega saavutati võlgnevuse osaline tasumine. Teiseks, hetkeseisuga on olukord absoluutne sama, mis oli enne kohtuvaidluse algatamist – puudutatud isik tasus kinni nõutud võlgnevuse ja mõnda aja möödudes taas peatas enda kommunaalmaksete maksmist, ja taas tekkis temal võlg avaldaja ees. Selliselt on näha, et puudutatud isik ei täida enda kohustusi avaldaja ees. Puudutatud isiku seisukohad Puudutatud isik 20.09.2024 vastuses (dtl 208) märgib, et tal on võlgnevus korteriühistu ees, mida ta tasub. Lisab, et O R ei saa esindada avaldajat vastavalt 27.05.2024 üldkoosoleku protokollile. Puudutatud isik 05.11.2024 vastuses avaldaja poolt esitatud kompromissettepanekule (dtl 219 – 220) märgib, et avaldaja esitas kohtule avalduse peale selle, kui puudutatud isik hääletas üldkoosolekul tema kui korteriühistu esimehe vastu vaatamata sellele, et avaldaja poolt esitatud perioodi, 05.03.2024 kuni 30.07.2024, vältel tegeles tekkinud kommunaalvõla vähendamisega. Avaldaja on teadlik võla tekkepõhjustest ja enne üldkoosoleku kokkukutsumist suhtus olukorda mõistvalt. Puudutatud isik on nõus kompromissettepanekuga juhul, kui mõlemad pooled tasuvad tekkinud juriidilised kulud ise. Puudutatud isik tunnistab põhinõuet 1609,88 eurot ja viivisenõuet 105,41 eurot. Puudutatud isik on tasunud lubatud tähtajaks 22.10.2024 põhivõla 1609,88 eurot ja viivised 105,41 eurot. Puudutatud isik ei tunnista avaldaja menetluskulude nõuet. On nõus ajagraafiku perioodil, 15.10.2024 15.03.2024, tasuma õigeaegselt ja nõuetekohaselt jooksvad majanduskulud ehk avaldaja poolt igakuised esitatavaid arveid. Puudutatud isik 10.02.2025 vastuses (dtl 226 – 227) leiab, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Puudutatud isik oli nõus võlgnevuse tasumisega veel enne avalduse kohtule esitamist. Avaldaja oli teadlik võla tekkepõhjustest ning võla ja viivise tasumise tähtajast (oktoober 2024). Korteriühistu ja võlgnike vahelisi kokkuleppeid on 4(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

võimalik sõlmida kohtuväliselt. Juhul kui puudutatud ei oleks tasunud võlgnevuse kommunaalkulude eest 01.11.2024, oleks kohtu poole pöördumine vältimatu ja õigustatud. Puudutatud isik 25.07.2025 arvamuses (dtl 247 – 249) veelkordselt märgib, et O R ei saanud esindada korteriühistut. Avaldaja ei möönnud, et oli nõus võlgnevuse tasumisega veel enne avalduse kohtule esitamist vaid esitas ka konkreetse tähtaja. Vastavalt suulisele kokkuleppele ta oma kohustused täitis. Puudutatud isik on veendumusel, et korteriühistu ja võlgnike vahelisi kokkuleppeid tuleb sõlmida kohtuväliselt. Alles siis kui kokkuleppeid ei täideta on ainuõigeks lahenduseks pöördumine kohtu poole. Puudutatud isik vaidleb avaldaja väitele vastu, et uuele võlgnevusele peaksid veel lisanduva viivised. Võlg korteriühistu ees on pöördvõrdeline avaldaja menetluskuludega. Juhul kui kohus otsustab puudutatud isik kasuks, siis saab selle summa koheselt korteriühistule tasutud. Kusagilt mujalt sellist summat võtta ei ole kui ainult kommunaalkulude arvelt. Puudutatud isik samuti märgib, et esinevad erinevused kohtule 04.07.2025 esitatud ja tema postkasti saabunud teadetes gaasi arvestuste. Märgib, et korduvalt on pöördunud korteriühistu esimehe poole palvega muuta teatel tarbijate arv ja tema perekonnanimi. Palub jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, teha Gaasi/Gaasi ilma arvestita ümberarvestus vastavalt elanike tegelikule arvule ja muuta korteriühistu liikme nimi õigeks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning rahuldada avaldus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus lahendab esmalt puudutatud isiku vastuväite avaldaja seaduslikul esindajal esindusõiguse puudumise osas. Kohus, kontrollinud äriregistri andmeid, tegi kindlaks, et O R on Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu juhatuse liige alates 12.05.2022 ja temal on õigus esindaja korteriühistut ainuisikuliselt. Äriregistri kannet ei muudetud. Avaldaja küll viitas asjaolule, et Narva linn, Tallinna mnt 56 korteriühistu 27.05.2024 üldkoosoleku otsusega kutsus O R juhatuse liikmetest tagasi, mistõttu ei saa ta esindada korteriühistut menetluses. Avaldaja esitatud andmetest nähtub, et üldkoosoleku otsused on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-24-8731. Kohus, kontrollinud tsiviilasja nr 2-24-8731 menetluse andmeid kohtute infosüsteemis, tegi kindlaks, et menetlus tsiviilasjas ei ole veel lõppenud. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus leiab, et kui üldkoosoleku otsusega juhatus tagasi kutsuti, aga see otsus on kohtus vaidlustatud ja äriregistris pole muudatusi tehtud, siis oleks praegu mõistlik arvestada äriregistris kantud juhatuse liikmega kellel on ainuisikuline esindusõigus kui seadusliku esindajaga. Praegu on korteriühistu juhatuse liikmeks äriregistris endiselt registreeritud O R, üldkoosoleku otsus juhatuse tagasikutsumiseks on kohtus vaidlustatud ehk see ei ole veel jõustunud, tuleb asuda seisukohale, et kuni vaidlustuse lõplikku lahendust pole, saab lugeda juhatus ametlikult seesama, kes äriregistris kirjas. Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9 – 10), on puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr XXX, asukohaga XXX registriosa number 702209, omanikuna. Puudutatud isiku perekonnanimeks kinnistusraamatus on L. Kinnistusaamatu andmetel kuulub eluruumi juurde 774/58158 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum üldpinnaga 77,40 m 2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduses oli avaldaja nõudeks põhivõlgnevus 1485,74 eurot, mis hõlmab majandamiskulusid perioodi september 2023 kuni juuli 2024, lisandub viivis. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl 81 ja 158 – 159). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud teenuse osutajate arved (dtl 134 – 140), puudutatud isikule esitatud arved, millest selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 141 - 146) ning väljavõtte avaldaja kontolt Maila Leete poolt tehtud maksetega (dtl 147). Avaldaja täpsustas oma nõuet 04.10.2024 esitatud dokumendis. Avaldaja nõudeks on seisuga 04.10.2024 summas 1609,88 eurot ja viivised 105,41 eurot (hõlmab ajavahemiku 31.10.2023 kuni 30.09.2024) ja sisaldab võlgnevused augusti ja septembri 2024 arvete alusel. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl 214). Avaldaja esitas korteriomanike hääletusprotokollid (dtl 97 – 131) : - 12.09.2022, millega kehtestati alates 01.09.2022 teenindustasuks 0,60 eurot/m 2, remondifondi määraks 0,10 eurot/m2; - 28.03.2023, millega kinnitati remondifondi määraks 0,25 eurot/m2 alates 01.04.2023. Punktiga 6 oli kinnitatud jätkata maja kindlustamist, rahaliste vahendite puudumise korral tasutakse seda võttes eelnevalt lisamakset kindlustuse eest korteriomanikelt; - 30.04.2024, millega kinnitati teenindustasu määraks 0,65 eurot/m2 kuus alates 01.09.2024, remondifondi määraks 0,30 eurot/m2 kuus alates 01.05.2024.Sama protokolli p 4 on nõue määrata mai 2024 arvetes tasumisele ühekordset makset korteriühistu reservkapitali suurendamiseks vastavalt omanike korteriomandi suurusele.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-24-11592

Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuse arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited võlgnevuse suuruse ja tasumise kohustuse suhtes, on puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivised ajavahemiku eest alates 31.10.2023 kuni 30.09.2024 summas 105,41 eurot. Samas maksis puudutatud isik avaldajale põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivised 22.10.2024 eurot (dtl 221). Seega rahuldas puudutatud isik avaldaja nõuded menetluse käigus. Seega tuleb korteriühistu avaldus rahuldada põhinõudes summas 1609,88 eurot ja viivistes summas 105,41 eurot, kuid jätta puudutatud isikult välja mõistmata seoses nõude rahuldamisega menetluse käigus. Puudutatud isiku esitatud taotlused teha Gaasi/Gaas ilma arvestita ümberarvestus vastavalt elanike tegelikule arvule ja muuta korteriühistu liikme nimi õigeks. Kohus mõistab puudutatud isiku taotlust selliselt, et ta taotleb kohustada korteriühistut tegema vastavad muudatused. Kohus jätab puudutatud isiku taotlused rahuldamata, kuna see ei ole praeguse asja esemeks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.