lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-14339/22

Tööõigus › Muud tööõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-14339/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Muud tööõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Sotsiaalkindlustusamet · Kiri VÄLJA · 2023-12-04
Taotlus
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2024-04-09
Taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2021-04-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 88 lg 1, 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTLS § 105 lg 1Ülesütlemise tühisusele tuginemineTLS § 95 lg 1ÜlesütlemisavaldusTLS § 97 lg 2Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTLS § 104 lg 1Ülesütlemise tühisusTLS § 107 lg 2Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonisTLS § 109Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-14339/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.03.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-18685/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.05.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Doctor Music from Estonia OÜ14028485

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14339

Tsiviilasi

Janina Stanšiki hagi Doctor Music from Estonia OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

900 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Doctor Music from Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Doctor Music from Estonia OÜ (registrikood 14028485), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustaja (hageja): Janina Stanšik (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Viru Maakohtu 15. märtsi 2021 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Doctor Music from Estonia OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna asjas ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Janina Stanšik (hageja; töötaja) esitas 30. septembril 2020 Viru Maakohtule hagi Doctor Music from Estonia OÜ (kostja; tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks töölt puudumise perioodi eest, s.o alates 17. septembrist 2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus ja hüvitise 3 kuu palga ulatuses, s.o 1800 euro, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 21. jaanuaril 2019 tööleping nr 14, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle registraatorina. Alates 1. maist 2020 oli tema töötasu 600 eurot kuus. Kogu töötamise perioodi jooksul hagejale pretensioone ei esitatud. Ajavahemikus 8. juuni kuni 7. juuli 2020 oli hageja korralisel puhkusel. Puhkuselt naastes esitas hageja otsene juht Tatjana Allik talle allkirja vastu pretensiooni ja hoiatuse töösuhte lõpetamise kohta. Hageja tervis halvenes. 13. juulist 2020 (töövõimetuslehel märgitu kohaselt 13. augustist 2020) kuni
15.septembrini 2020 oli hageja töövõimetu. 26. augustil 2020 sai hageja e-posti aadressil teate, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga peale ravi lõpetamist töösuhted TLS § 88 lg 3 alusel.
16.septembril 2020 esitati hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja leidis, et tema suhtes esitatud pretensioonid on formaalsed ning pole põhjendatud.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Ajal, mil hageja oli puhkusel, tulid ilmsiks puudused hageja töös. Patsientidele anti ebaõiget informatsiooni, arstide töökoormus oli ebaõigesti jagatud ning arstidel ja spetsialistidel tekkis ületunnitöö. 8. juulil 2020 tegi kostja hagejale hoiatuse. Juhtkond korraldas kontrolli, mis viidi läbi 13. augustist kuni
24.augustini 2020. Kontrolli käigus tuvastati hageja töös olulisi rikkumisi. 26. augustil 2020 saatis kostja hagejale teavituse töölepingu ülesütlemise kohta. Kostja oli seisukohal, et tal oli õigus hagejaga leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Tööandja leidis, et tegemist on selliste töötajapoolsete rikkumistega, mille puhul kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 97 kohaselt. Rehabilitatsioonikeskuse registraatorina on töötajale antud juhiste täpne ja viivitamatu täitmine ülimalt oluline. Nimetatud rikkumistega põhjustas töötaja tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 15. märtsi 2021 otsusega hagi osaliselt ja tuvastas 21. jaanuaril 2019 sõlmitud töölepingu nr 14 ülesütlemise tühisuse ning lõpetas töölepingu nr 14 TLS § 107 lg 2 alusel alates 25. septembrist 2020. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise 900 eurot. Maakohus jättis nõude töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu väljamõistmiseks läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Pooled on esitanud maakohtule kostja 8. juuli 2020 hoiatuse hagejale, mille kohaselt tuvastati seoses registripidaja asendamisega suur hulk rikkumisi, vastuolusid (patsientide ajakavades), samuti on teiste töötajate ja patsientide poolt esitatud pretensioone. Hoiatuses on töötajale seatud kohustused, mida ta peab täitma, sh jälgima töö- ja lõunaaega, jaotama spetsialistide tööaega, teavitama patsiente õigesti rehabilitatsiooni puudutava kohta. Hoiatuses esitatud nõuete eiramise korral hoiatati hagejat töölepingu lõpetamise eest.
26.augusti 2020 ülesütlemisavalduses on kostja tuginenud hoiatusele, kuid teates puuduvad igasugused viited töökohustuste rikkumiste kohta, mis toimusid peale hagejale hoiatuse tegemist, s.o hageja tööl oldud ajavahemikul 8. juulist – 10. juulini 2020 (11. juuli ja 12. juuli olid puhkepäevad) ning mis tingisid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Samuti ei nähtu teatisest, millist hoiatuses esitatud üheksast punktist on hageja rikkunud. Seega ei sisalda üleütlemisavaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendusi. Tööandja saanuks töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja hoolimata varasemast hoiatusest oleks jätkuvalt oma töökohustusi rikkunud. Ülesütlemisavalduses on erakorralise ülesütlemise alusena viidatud TLS § 88 lg-le 3, mis ei ole iseenesest ülesütlemise põhjenduseks. Asjas pole tõendamist leidnud hageja töökohustuste rikkumine ajavahemikul 8. juuli – 10. juuli 2020. Kostja on ajavahemikus 13. august 2020 - 24. august 2020 koostanud kontrollakti, milles kirjeldatakse paljusõnaliselt väidetavaid hagejapoolseid töökohustuste rikkumisi, kuid aktis sisalduv ei võimalda üheselt järeldada, milliseid neist kohustustest hageja rikkus konkreetselt pärast hoiatuse saamist. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et hagejale oleks saadetud akt koos
26.augusti 2020 lepingu ülesütlemisavaldusega. Maakohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Antud juhul oli hageja ja kostja vahel kehtinud töösuhe alla viie aasta. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tuleb sellisel juhul töölepingu ülesütlemisest ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 26. augustil 2020, seega muutus see kehtivaks kättesaamisel (TsÜS § 69 lg 1). Etteteatamise tähtaega arvestades tuleb lugeda tööleping üles öelduks alates 25. septembrist 2020. Hageja palub töölepingu ülesütlemise hüvitist lähtuvalt TLS §-st 109 kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot. Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna töötajaga töölepingu ülesütlemine on TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine. Maakohus lähtus hüvitise väljamõistmisel hageja poolt esitatud kuutöötasu määrast, kuna tööandja ei ole omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud. Maakohus arvestas hüvitise määramisel töötatud aega, sh seda, et töösuhe kestis alla kahe aasta, töölepingu ülesütlemise asjaolusid (sh töötajal oli kehtiv hoiatus) ning mõlema poole huve. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1,5 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töötaja kuutöötasu alusel brutosummas 900 eurot.

Hageja on esitanud töölt sunnitud puudumise aja eest saamata palga nõude ajavahemiku

17.septembri 2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus eest. TLS § 109 annab töötajale õiguse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kehtiv TLS ei sätesta töötaja õigust nõuda lisaks hüvitisele veel täiendavalt töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka. Maakohus TLS §-s 35 (töötasu maksmine töö mitteandmisel) sätestatud asjaolusid ei tuvastanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitati kostja ülesütlemisavaldus hagejale
26.augustil 2020 ning see jõudis hagejani vähemalt 27. augustil 2020. Hagi esitati kohtusse
30.septembril 2020. Hageja on rikkunud TLS § 105 lg-st 1 tulenevat tähtaega hagi esitamiseks. Hagi on esitatud 34 päeva pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist. Kuna tegemist on materiaalõigusliku, mitte menetlustähtajaga, siis ei ole see rikkumine aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, vaid avalduse rahuldamata jätmisele. Hageja oli tegelikult töövõimetu 13. augustist 2020 kuni 15. septembrini 2020. Seda asjaolu kinnitab hagiavalduse juurde lisatud Ida-Viru Keskhaigla EMO patsiendikaardi väljatrükk Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja viibis tööl puhkuse ja töövõimetuse vahel üksnes kolm päeva. Tegelikult töötas hageja peale puhkust (puhkus lõppes 8. juulil 2020) rohkem kui kuu aega (s.o kuni 13. augustini 2020). Kostja tegi esimese hageja töö tulemuste kontrolli ajavahemikus 8. juuni 2020 - 7. juuli 2020, s.o ajal, mil hageja viibis puhkusel. Esimese kontrolli alusel tehti hagejale 8. juulil 2020 hoiatus. Pärast puhkust töötas hageja kostja juures kuu aega. Kuu pärast, s.o 13. augustil 2020, teatas kostja juhatuse liige hagejale, et teeb hageja töö tulemuste uue kontrolli. Kohe pärast seda läks hageja haiguslehele. Kostja tegi hageja töö tulemuste korduva kontrolli ajavahemikul 13. august 2020 - 24. august 2020. Korduva kontrolli käigus tuvastati, et hageja jätkab töökohustuste rikkumist. Koostati kontrollaruanne. Hageja töökohustuste rikkumisi kinnitab sh Nikolai Trebuhhovi 21. augusti 2020 avaldus. Korduva kontrolli tulemusel otsustati lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Viru Maakohtu 15. märtsi 2021 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatatud. Antud juhul on apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus hagi rahuldas. Edasi ei ole kaevatud maakohtu otsust osas, milles jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
7.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja on rikkunud TLS § 105 lg-st 1 tulenevat tähtaega hagi esitamiseks.

TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Asja materjalide kohaselt saatis kostja 26. augustil 2020 hagejale teate järgmise sisuga: „Teavitan Teid, et haiguslehe lõppemisel, tuginedes hoiatusele 08.07.2020 Teie Tööleping Nr 14 lõpetatakse põhjal § 88 lg 3“ (tl 39). Hageja on kostja 26. augusti 2020 teate kätte saanud 27. augustil 2020 (tl 39). Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ringkonnakohus leiab, et kostja 26. augusti 2020 teade hagejale on käsitletav tingimusliku ülesütlemisavaldusena ning seetõttu on tegemist tühise ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Kuna kostja ei ole nimetatud teatega töölepingut üles öelnud, ei kohaldu asjas TLS § 105 lg 1. Asja materjalidest ei nähtu (ja kostja ei ole ka väitnud), et kostja oleks esitanud hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse pärast 26. augusti 2020 teadet ning enne töölepingu lõpetamist 16. septembril 2020.

8.Antud juhul on kostja lõpetanud hagejaga töölepingu ilma ülesütlemisavaldust esitama. Kuna vastavalt TLS § 95 lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, siis ülesütlemisavalduse puudumise tõttu ei ole kostja töölepingut hagejaga üles öelnud. Ainuüksi kostjapoolne töölepingu lõpetamise kanne ei korva ülesütlemisavalduse puudumist ning ei lõpeta pooltevahelist töölepingut. Samas aga rikub kostja ühepoolne töölepingu lõpetamine hageja õigusi ning hageja on tähtaegselt vaidlustanud töölepingu lõpetamise (kostja on töölepingu lõpetanud 16. septembril 2020, hagi maakohtule on esitatud
30.septembril 2020).
9.Kuna ülesütlemisavaldus on tühine, siis ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud, s.o täitmata on formaalne eeldus töölepingu ülesütlemiseks, ning puudub vajadus hinnata töölepingu ülesütlemise materiaalseid aluseid. Samas ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul ei olnud töölepingu lõpetamisel täidetud TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise koosseis. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Asja olevate tõenditega ei ole tõendatud hageja poolt töökohustuste rikkumine ajal, mis järgnes hoiatusele kuni töölepingu lõpetamiseni. Iseenesest õige on kostja väide, et hageja viibis toimikus oleva tõendi kohaselt töövõimetuslehel 13. augustist 2020 (mitte 13. juulist 2020, nagu märkis maakohus) kuni 15. septembrini 2020 (tl 7-9). Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et hageja viibis tööl puhkuse ja töövõimetuse vahel üksnes kolm päeva, sest tegelikult töötas hageja peale puhkust (puhkus lõppes 8. juulil 2020) ligikaudu kuu aega (s.o kuni 13. augustini 2020).
10.Kostja kontrollis hageja poolt töökohustuste täitmist ja koostas selle kohta 25. augustil 2020 kontrollakti (tl 32-33). Kontrollaktist on võimalik aru saada, et akt koostati perioodil 13. august 2020 kuni 24. august 2020, kuid aktist ei ole võimalik tuvastada, millised hagejapoolsed töökohustuste rikkumised täpselt tuvastati (mis ajal toimus konkreetne rikkumine). Aktis märgitud rikkumised on üldsõnalised ilma konkreetsuseta. Kuna hageja oli töövõimetuslehel alates
13.augustist 2020, siis on arusaamatu kontrollaktis märgitu, mille kohaselt tööülesannete täitmise käigus ilmnes 13. augustil 2020 rikkumisi, millest teavitati töötajat isiklikult. 25. augusti 2020 kontrollakti ei muuda konkreetsemaks asjaolu, et selles viidatakse 8. juuli 2020 ettekirjutusele, mida hageja ei ole väidetavalt täitnud. Selleks, et tuvastada töökohustuste rikkumine, peab olema välja toodud, millist töökohustust mis ajal töötaja täpselt rikkus. Praegusel juhul ei ole seda tehtud ei 25. augusti 2020 kontrollaktis ega ka hiljem menetluse käigus. Patsiendi Nikolai Trebuhhovi
21.augusti 2020 avalduse (tl 41) põhjal ei ole võimalik tuvastada, millised teenused jäid tal juunis ja augustis 2020 väidetavalt saamata seetõttu, et hageja oleks rikkunud oma töökohustusi. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli 8. juunist 2020 kuni 7. juulini 2020 puhkusel ning alates
13.augustist 2020 oli hageja töövõimetuslehel. Töölepingu lõpetamise aluseks ei saa olla töökohustuste rikkumised, mis on märgitud 8. juuli 2020 hoiatuses (tl 38).
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus