5.Jätta J. S. nõue Doctor Music from Estonia OÜ vastu töölt sunnitud puudumise aja eest töötasu nõudes läbi vaatamata.
6.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.Hageja J. S. esitas 30.09.2020 kohtusse hagi Doctor Music from Estonia OÜ vastu töölepingu
ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, saamata jäänud töötasu töölt puudumise perioodi eest, so alates 17.09.2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus ja hüvitise 3 kuu palga ulatuses, so 1800 euro, nõudes. Hagiavalduse kohaselt 21.01.2019 sõlmiti töötaja ja tööandja vahel tööleping nr. 14, mille kohaselt asus hageja AS-i Doctor Music from Estonia OÜ tööle registraatorina. Alates 01.05.2020 oli tema töötasu 600 eurot kuus. Kogu hageja töötamise perioodil talle mingeid pretensioone ei esitatud. Ajavahemikus 08.06. kuni 07.07.2020 oli hageja korralisel puhkusel. Tulles 08.07.2020 tööle, esitas tema otsene juht Tatjana Allik talle allkirja vastu pretensiooni ja hoiatuse töösuhete lõpetamisest. Nimetatu oli hageja jaoks ootamatu ja ebaõiglane ning tema tervis halvenes. 13.07.2020 kuni 15.09.2020 oli hageja töövõimetu. 26.08.2020 sai hageja e-posti aadressil teate, mille kohaselt lõpetatakse hagejaga peale ravi lõpetamist töösuhted TLS § 88 lg 3 alusel. Tulles 16.09.2020 kostja seadusliku esindaja poolt määratud ajaks tööle, esitati hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kuna hageja töötamise perioodil talle mingeid pretensioone ei esitatud, siis leiab hageja, et kostjal tekkisid probleemid ettevõtte tegevuse korraldamisel siis, kui hageja ei olnud tööl, so viimase puhkuse ja ajutise töövõimetuse ajal. Hageja leiab, et tema suhtes esitatud pretensioonid on formaalsed ning ei ole põhjendatud, hagejale ei antud selgitusi ning võimalust anda seletusi. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas 23.10.2020 vastuse, milles palub jätta hageja nõuded rahuldamata. Vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, leides, et hagiavaldus on põhjendamata ja põhistamata ning hagiavalduses toodud väited tõendamata. Hageja ja kostja vahel on 21.01.2019 sõlmitud tööleping nr 14, mille p.-de 1.1 ja 2.2 kohaselt asus töötaja tööle 21.01.2019 registraatori ametikohale. Töölepingu p 2.3 järgi on töötaja tööülesanneteks tööprotsessi organiseerimine ja tunniplaani koostamine. Täpsemalt on töötaja töökohustused kirjas „Registraatori ametijuhendis“. Muuhulgas on ametijuhendis välja toodud registraatori vastutus, mille kohaselt vastutab registraator oma tööülesannete sobimatu täitmise või täitmata jätmise ees. 08.06 - 07.07 viibis töötaja puhkusel ning teda asendas direktor Tatjana Allik. Asenduse käigus tulid ilmsiks puudused hageja poolt tehtud töös. Patsientidele anti vale informatsioon aegade kohta, millal nad peavad teenust saama tulema. Arstide töökoormust oli vääralt jagatud. Registripidaja määras vastuvõtud kooskõlastamata direktoriga selliselt, et arstidel ja spetsialistidel tekkis ületunnitöö. 08.07.2020 tegi kostja hagejale ka hoiatuse, milles on välja toodud rikkumised, mida töötaja tulevikus järgima peab, et need enam ei korduks. Kuna töötajate poolt jätkusid kaebused registripidaja töö kohta, otsustas juhtkond korraldada kontrolli, mis viidi läbi 13.08-24.08.2020 ning mille käigus tuvastati olulisi rikkumisi. 26.08.2020 saatis kostja hagejale teavituse töölepingu ülesütlemise kohta.
3.Kostja on seisukohal, et tal oli õigus hagejaga leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. TLS § 97 lõike 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tegemist on eelkõige juhtumiga, kus töötaja on oma töökohustusi oluliselt rikkunud ning tema tegu välistab töösuhte jätkumise etteteatamistähtaja võrra. Tööandja leiab, et tegemist on selliste töötajapoolsete rikkumistega, mille puhul kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 97 kohaselt. Töötaja põhikohustuseks on tööprotsessi organiseerimine ja tunniplaani koostamine. Ametijuhendi kohaselt haldab registraator patsientide registratuuri, kes pöörduvad asutusse rehabilitatsiooni või meditsiinilise abi saamiseks, edastab inimestele informatsiooni vastuvõtu kohta kas otse pöördumisel või telefoni teel ning hoolitseb registreerimiskaartide säilitamise ja kättetoimetamise eest ka arvutiprogrammis. Töötaja on oma töökohustusi oluliselt ja korduvalt rikkunud ning lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevad töötajapoolsed rikkumised on järgmised: • Teenuste ebatäpne korraldamine, mille tõttu oli teenuste kätte saamine patsientidele probleemne. Seda asjaolu kinnitavad nii suulised kui ka kirjalikud pöördumised. • Omavoliline tööaja arvestuse pidamine keskuse töötajate osas, mis ei kuulu kuidagi registraatori pädevusse (töötaja määras patsientidele ajad selliselt, et spetsialistid sellest ei teadnud ja üldjuhul selliselt, et töötajad pidid keskuses olema kauem, kui töölepinguga kokkulepitud aeg). • Eiras tööandja korraldusi ja ei pidanud kinni töö- ja puhkeajast. • Rikkus tööandja 30.08.2019.a. korraldust nr 9 ja jätnud korduvalt töötajad teavitamata töögraafikute muutmisest, patsiendid teavitamata protseduuride algusest ja lõpust. • Jättis ajakavasse muudatused tegemata, mis on tekitanud segadust ja teinud teenuse osutamise paljudel juhtudel võimatuks. Eelkirjeldatud käitumisega on töötaja rikkunud korduvalt kohustust teha tööandja juures kokkulepitud tööd kokkulepitud ajal ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Töötaja taoline käitumine – tööülesannete täitmata jätmine ja lohakas ning ebakorrektne täitmine on olnud korduv. Rehabilitatsioonikeskuse registraatorina töötajana on töötajale antud juhiste ja täpne ja viivitamatu täitmine ülimalt oluline. Vaatamata asjaolule, et töötajat oli korduvalt hoiatatud ja töötaja poolt põhjustatud probleemidele tähelepanu pööratud, ei lahenenud probleemid mingil moel. Nimetatud rikkumistega põhjustas töötaja ka tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Töötajat tuli pidevalt kontrollida ning tööandja ei saanud usaldada töötajat selles, et ta oma tööülesandeid (nõuetekohaselt ja õigeaegselt) täidab. Eeltoodust tulenevalt oli töölepingu erakorraline ülesütlemine teatamistähtaega järgimata kostja hinnangul vältimatu ja põhjendatud. KOHTUISTUNG 15.02.2021
4.Kohtuistungil hageja toetas hagi, selgitades, et sunnitult töölt puudutud aja eest nõuab ta keskmist töötasu TLS § 107 p 1 alusel, kuna on töötu. Ta tuli puhkuselt 18.07 ning sai samal päeval hoiatuse. Tööl oli ta 8.07 -10.07, so 3 päeva. Ta sai aru, et heideti ette halvasti töötamist, ta oli terve päev arvuti taga ja täitis oma kohustusi.
5.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades mh, et hageja puhkuse ajal pidi ta muutma hageja poolt registreeritud klientide tabeleid, tööajal veetis hageja suure osa ajast töötajate söögiruumis. Alates maikuust olid viimased registreerimised tehtud 15-16.30, peale 17.00 kedagi kirja ei pandud. Kui töötaja 1,5 aasta jooksul ei suuda töökorraldust nõuetekohaselt omandada, siis ei pea niikaua ootama,kui ta pensionile läheb. Peale hoiatuse saamist 08.07.2020 oli registreerimisprogrammis tehtud ebakorrektseid korrektuure ja kostja esindajale teatati, et neid inimesi õhtul ei tule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et: • • • •
Hageja ja kostja vahel on 21.01.2019 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle registraatorina tähtajaga kuni 21.01.2020. Töölepingut oli pikendatud kuni 20.02.2021 ning alates 01.05.2020 oli töötaja töötasu 600 eurot. (tl 4 - 6). Ajavahemikus 08.06.-07.07.2020 oli hageja korralisel puhkusel ja ajavahemikus 13.07. – 15.09.2020 töövõimetu (tl 7 - 9). Kostja saatis 26.08.2020 hageja e-posti aadressil teate, mille kohaselt peale ravi lõppemist lõpetatakse hagejaga tuginedes hoiatusele 08.07.2020 tööleping TLS § 88 lg 3 alusel (tl 39). Pooltevaheline tööleping lõpetati 16.09.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 (tl 4-6).
8.Poolte vahel on vaidlus kas kostja poolt on tööleping üles öeldud kehtivalt või mitte. Hageja
palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Kostja leiab, et töötaja rikkunud korduvalt kohustust teha kokkulepitud tööd kokkulepitud ajal ning täita õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi, mistõttu töölepingu erakorraline ülesütlemise oli põhjendatud. Töölepingu ülesütlemine
9.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud 16.09.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
10.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
11.TLS § 95 lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööleping on kestvusleping ning töölepingu ülesütlemine saab olla ainult viimane meede, mida tööandja võib kasutada. Riigikohus on oma 09.04.2014. a lahendis nr 3-2-1-21-14 selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (Riigikohtu 07. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (TsÜS § 75 lg 1) (p 11). Samuti on Riigikohus selgitanud 07.12.2011. a lahendis nr 3-2-1-117-11, et töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena.
12.Pooled on esitanud kohtule 08.07.2020.a hoiatuse (tl 10, 37, eestikeelsed tõlked tl 11, 38), mille kohaselt oli seoses registripidaja asendamisega tuvastatud suur hulk rikkumisi, vastuolusid (patsientide ajakavades), samuti on teiste töötajate ja patsientide poolt esitatud pretensioone. Hoiatus, ei sisalda küll konkreetseid kuupäevi ega rikkumiste kirjeldusi, kuid selles on töötajale seatud kohustused, mida ta peab täitma, sh jälgima töö- ja lõunaaega, jaotama spetsialistide
tööaega, teavitama patsiente õigesti rehabilitatsiooni teema kohta. Hoiatuses esitatud nõuete eiramise korral hoiatati hagejat töölepingu lõpetamise eest.
13.26.08.2020.a ülesütlemisavalduses (tl 39) on kostja tuginenud 08.07.2020.a hoiatusele, kuid teates puuduvad igasugune viited töökohuste rikkumiste kohta, mis toimusid peale hagejale hoiatuse tegemist, s.o hageja tööl oldud ajavahemikul 08.07. – 10.07.2020 (11.07 ja 12.07 olid puhkepäevad) ning mis tingisid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Samuti ei nähtu teatisest, millist 08.07.2020.a hoiatuses esitatud üheksast punktist on hageja rikkunud. Seega ei sisalda üleütlemisavaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendusi. Asjaolu, et hagejale oli enne 08.06.2020 (enne hageja korralist puhkust) toimunud tööalaste minetuste eest hoiatatud, ei anna iseenesest alust samade minetuste eest töölepingu ülesütlemiseks. Tööandja saanuks töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja hoolimata varasemast hoiatusest oleks jätkuvalt oma töökohustusi rikkunud. Ülesütlemisavalduses on erakorralise ülesütlemise alusena viidatud TLS § 88 lg 3 ei ole iseeneseks ülesütlemise põhjenduseks.
14.Asjas pole vaieldamatut tõendamist leidnud hageja töökohustuste rikkumine ajavahemikus 08.07 – 10.07.2020. N. T. avalduse (tl 43, eestikeelne tõlge 41) kohaselt olid tal 2020 ajavahemikul maist kuni augustini probleemid teenuste saamisel ebakorrektselt koostatud teenuste nimekirjade tõttu. 2020. augustis ei saanud ta kätte teenuste nimekirja, mistõttu jäid teenused saamata. Asjas puuduvad tõendid, et hageja koostas N. T. teenuste graafiku augustikuu osas ajavahemikus 08.-10.07., augustis ei saanudki hageja avalduse esitajale teenuste nimekirja kätte anda, kuna oli tööülesannete täitmisest töövõimetuse tõttu eemal. Kostja on ajavahemikus 13.08.2020-24.08.2020 koostanud kontrollakti (tl 30-31, eestikeelne tõlge 32-33), milles kirjeldatakse paljusõnaliselt väidetavaid hagejapoolseid töökohustuste rikkumisi, kuid aktis sisalduv ei võimalda üheselt järeldada, milliseid neist kohustustest rikkus hageja konkreetselt peale 08.07.2020.a hoiatuse saamist. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et akt oleks hagejale koos 26.08.2020.a lepingu ülesütlemisavaldusega saadetud. 28.08.2020.a akti täiendus, mille kohaselt hageja jagas 26.08.2020 sotsiaalvõrgustiku kaudu tööandjale suunatud artiklit, ei saanud olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna nimetatud täiendus oli tehtud peale lepingu ülesütlemisteate hagejale saatmist.
15.TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, sest kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda.
16.Hageja palub lõpetada töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
17.Riigikohus on oma 08.05.2019.a lahendis nr 2-17-9268 (p 18.3) selgitanud, et ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab töövaidlusorgan töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varem TLS § 107 lg-t 2 tõlgendades selgitanud, et selle sätte järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt nt Riigikohtu 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-182-12, p 16).
18.Antud juhul oli hageja ja kostja vahel kehtiv töösuhe alla viie aasta. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tuleb sellisel juhul töölepingu ülesütlemisest ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemise kätte 26.08.2020, seega muutus see kehtivaks kätte saamisel (TsÜS § 69 lg 1). Etteteatamise tähtaega arvestades tuleb lugeda tööleping üles öelduks alates 25.09.2020. Eeltoodust johtuvalt loeb kohus pooltevahelise töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 25.09.2020. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
19.Hageja palub töölepingu ülesütlemise hüvitist lähtuvalt TLS § 109 kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1800 eurot. Tööandja leiab, et töölepingu ülesütlemise oli seaduslik, mistõttu puudub alus hüvitise nõudeks.
20.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. (TLS § 109 lg 2).
21.Riigikohus on oma 10.10.2012. a lahendis nr 3-2-1-82-12 selgitanud, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja kooskõlas TLS § 109 lg-ga 1 töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause alusel võib kohus arvestada hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue muutub sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, so ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
22.Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et töötajaga töölepingu ülesütlemine on TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine. Kohus lähtub hüvitise väljamõistmisel hageja poolt esitatud kuutöötasu määrast, kuna tööandja ei ole omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud. Kohus arvestab hüvitise määramisel töötatud aega, sh, et töösuhe kestis alla kahe aasta, töölepingu ülesütlemise asjaolusid (sh töötajal oli kehtiv hoiatus) ning mõlema poole huve. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1,5 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töötaja kuutöötasu alusel brutosummas 900 eurot. Töölt sunnitud puudumise aja eest saamata palga nõue.
23.Hageja on esitanud töölt sunnitud puudumise aja eest saamata palga nõude ajavahemiku 17.09.2020 kuni töölepingu lõpetamiseni kohtus eest.
24.TLS § 109 annab töötajale õiguse juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kehtiv TLS ei sätesta töötaja õigust nõuda lisaks hüvitusele veel täiendavalt töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka. Ka oleks pooltevaheline tööleping lõppenud 20.20.2021 seoses tähtaja saabumisega, so enne käesolevas vaidluses lahendi tegemist. Kohus TLS § 35 (töötasu maksmine töö mitteandmisel) sätestatud asjaolusid ei tuvastanud. Hageja TLS § 100 lg 5 sätestatud alusel hüvituse nõuet (9 vähem etteteatatud päeva eest) esitanud ei ole.
25.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kehtiv TLS ei sätesta töötaja õigust nõuda lisaks hüvitusele veel täiendavalt töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist palka, ei ole nõue esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning eeltoodud nõude osas kuulub hagi läbivaatamata jätmisele.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
26.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Pooled menetluskulude nimekirju esitanud ei ole.
28.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
29.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.