L.M.-i (L.M.) ja L.R. (R.R.) hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks R.R. (R.R.) hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi I osas 3500 eurot Hagi II osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: I L.M. (isikukood XXX) II L.R. (isikukood XXX) III R.R. (isikukood XXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauri Tigasson ja Ott Lepmets Kostja: MTÜ Karksi Jahiselts (registrikood 80600168), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar
Kohtuistungi toimumise aeg
6. veebruar 2025; 19. mai 2025; edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L.M.-i ja L.R. hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada kehtetuks MTÜ Karksi Jahiselts juhatuse 19. mai 2024 otsus osas, millega L.M. ja L.R. arvati MTÜ Karksi Jahiselts liikmete hulgast välja.
3.Jätta rahuldamata R.R. hagi MTÜ Karksi Jahiselts vastu juhatuse 19. mai 2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
4.Jätta L.M.-i ja L.R. hagiga seotud kulud MTÜ Karksi Jahiselts kanda.
5.Jätta R.R. hagiga seotud kulud R.R. kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.L.M. (hageja I) ja L.R. (hageja II) esitasid 8. juulil 2024 Tartu Maakohtule MTÜ Karksi Jahiselts (kostja; jahiselts) vastu hagi, milles palusid tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 19. mai 2024 otsus osas, milles hagejad I ja II arvati välja kostja liikmeskonnast. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2.R.R. (hageja III) esitas 16. augustil 2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 19. mai 2024 otsus osas, millega hageja III arvati välja kostja liikmeskonnast. Samuti palub hageja III tuvastada, et kostja 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsus on tühine osas, millega otsustati mitte tühistada kostja juhatuse 19. mai 2024 otsust, millega hageja arvati välja kostja liikmeskonnast.
3.Kohus liitis 18. novembri 2024 määrusega hagid menetlemiseks ühte menetlusse. Hagiavalduste kohaselt on hagejad kostja (jahiseltsi) liikmed. Kostja juhatus tegi 19. mail 2024 otsuse, millega hagejad arvati kostja liikmeskonnast välja. Koosolekul oli arutluse all hagejate rikkumine, mis seisnes metssigade peibutusöödakohtade omavolilises registreerimises. Otsuses leidis juhatus, et hagejad on juhatuse suuniseid teadlikult eiranud ning on oma tegevusega tekitanud kostjale moraalse kahju, hagejate tegu on vastuolus kostja eetikaga ning seega on hagejad rikkunud kostja põhikirja p 4.4.6. Hageja I registreeris lisasöötmiskohad Keskkonnaameti juures ja tegi seda eelnevalt juhatust teavitamata. Selline tegevus ei andnud aga alust hagejate väljaarvamiseks. Lisaks sellele ei olnud hageja III teadlik, et hageja I on tema nimel taotluse esitanud. Hagejate väljaarvamine on vastuolus seadusega (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg - d 1 ja 2). Juhatus on küll kogunud lisasöötmiskohtade andmeid, kuid pole nõudnud, et neid andmeid tuleks tingimata edastada ainult ja üksnes juhatuse vahendusel. Isegi kui lisasöötmiskohtade registreerimine ilma juhatuse vahenduseta oli keelatud, ei ole selle keelu rikkumine vastuolus kostja eetikaga ega anna alust hagejate väljaarvamiseks. Hageja III esitas avalduse juhatuse otsuse ülevaatamiseks kostja üldkoosolekul. Üldkoosolek 2
otsustas 21. juulil 2024 mitte tühistada otsuse, millega hageja III arvati jahiseltsi liikmeskonnast välja. Üldkoosoleku otsus on tühine, kuivõrd otsuse vastuvõtmisel rikutu kokkukutsumise korda. Selliselt ei saadetud hagejale III üldkoosoleku teadet. Kuigi hageja III hääleõigus oli piiratud päevakorra p 3 osas, oleks hageja III saanud osaleda ja hääletada vähemalt päevakorra p-de 1 – 2 osas. Otsus ei vasta ka headele kommetele, kuivõrd hageja III arvati kostja liikmeskonnast välja teo eest, mida ta ei teinud.
4.Kostja vaidleb hagidele vastu. MTÜ on eraõiguslik isikute vabatahtlik ühing ning MTÜ-le tuleb jätta enesemääratlemise õigus ja võimalus otsustada, kes on tema liikmed ning kes ei ole. Kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada ühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Hagejate väljaarvamise põhjuseks oli omavoliline söödakohtade registreerimine. Lisasöötmiskohtade registreerimise kohustus ja õigus on kostjal. Hagejad ei saa olla jahipiirkonna kasutajad ning seega hagejad füüsiliste isikutena ei saa enda nimele söötmiskohtasid registreerida. Kostja on e-kirjades ja üldkoosolekutel rääkinud korduvalt sellest, et söötmiskohad tuleb võtta arvele läbi juhatuse, kuivõrd jahiseltsil on võimalil teha ainult 11 söötmiskohta ja juhatus peab need üle vaatama, et kõik soovijad saaks teha söötmiskoha. Hagejad II ja III on lähisugulased ning hageja I on nende sõber. Hagejad on kostja silmis tegutsenud ühiselt. Hageja III tunnistas üles juhatusele valeandmete esitamise. Kostja ei pidanud hagejat III üldkoosolekule kutsuma ning seega ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Kuivõrd väljaarvamise otsus ei ole vastuolus kostja põhikirjaga, siis ei ole ka vastav üldkoosoleku otsus tühine.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagejate I – II hagi tuleb rahuldada. Kohus tunnistab kehtetuks kostja juhatuse 19. mai 2024 otsuse osas, millega hagejad I – II arvati jahiseltsi liikme hulgast välja. Kohus jätab hageja III hagi rahuldamata.
6.Praeguses asjas on hagejad I – III esitanud kostja vastu hagi juhatuse 19. mai 2024 otsuse (dtl 12 – 13) kehtetuks tunnistamiseks. Selle otsusega otsustati hagejad I – III kostja (jahiseltsi) liikmeskonnast välja arvata. Lisaks on hageja III esitanud kostja vastu hagi ka 21. juuli 2024 üldkoosoleku otsuse (dtl 104 - 106) tühisuse tuvastamiseks osas, millega üldkoosolek otsustas mitte tühistada eespool viidatud juhatuse otsust. Esmalt käsitleb kohus juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet (I). Seejärel analüüsib kohus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III). I
7.Esmalt käsitleb kohus kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 7 võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite (praegusel juhul juhatuse) otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
8.Vaidlustatud otsusega (dtl 12 – 13) otsustas kostja juhatus hagejad I – III kostja (jahiseltsi) liikmeskonnast välja arvata. Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras (MTÜS § 16 lg 1 esimene lause). MTÜS § 16 lg 3 sätestab, et mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kostja põhikirja (dtl 18 – 22) 3
p 4.4.6 kohaselt võib liikme kostja liikmeskonnast välja arvata, kui ta paneb toime teo, mis on vastuolus mittetulundusühingu eesmärgi ja eetikaga. Praeguses asjas tuginebki kostja sellele, et hagejad on käitunud vastuolus jahiseltsi eetikaga. Asjaolud, mis on liikme väljaarvamise aluseks, peab välja tooma ja tõendama jahiselts.
9.Kohus peab väga oluliseks arvestada kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Küll aga ei saa asuda seisukohale, et kohus ei saa lahendada küsimust, kas kostja juhatuse otsus hagejate kostja liikmeskonnast väljaarvamise kohta on kooskõlas kostja põhikirjaga. Kohus saab praeguses vaidluses tuvastada, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja oma diskretsiooni õigesti kasutanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei saa ise sisuliselt hinnata konkreetsete isikute sobivust ühingu liikmeskonda.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I registreeris lisasöötmiskohad Keskkonnaameti juures ning tegi seda eelnevalt juhatust teavitamata. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas kostja liikmed olid teadlikud sellest, et lisasöötmiskohtade registreerimine käib üksnes juhatuse vahendusel.
11.Kohus peab vajalikuks märkida, et Keskkonnaamet on 15. märtsi 2024 otsusega (dtl 17) rahuldanud hageja I taotluse lisasöötmiskohtade registreerimiseks, registreerinud lisasöötmiskohtasid ning hagejaid I – II nende lisasöötmiskohtade eest vastutajateks. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks analüüsida kostja väiteid seoses sellega, et hagejad ei saa olla jahipiirkonna kasutajad ning seega ei saanud nad füüsiliste isikutena enda nimele söötmiskohtasid registreerida. Olukorras, kus haldusorgan (Keskkonnaamet) on hageja I taotluse rahuldanud, lähtusid hagejad sellest otsusest. Hagejad kui juriidiliste eriteadmisteta isikud ei pidanud analüüsima seda, kas selline otsus vastab Keskkonnaameti enda käskkirjale „Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumi“ (dtl 64 – 67) ning jahiseadusele. Praeguses vaidluses ei ole ka kohtul pädevust hinnata Keskkonnaameti otsuse vastavust kehtivatele seadustele. Samuti saab kohus praeguses vaidluses hinnata üksnes seda, kuidas oli söötmiskohtade registreerimine reguleeritud jahiseltsi-siseselt. Eelnevat on kohus selgitanud ka 6. veebruari 2024 eelistungil.
12.Kostja on tuginenud sellele, et kostja on e-kirjades ja üldkoosolekutel korduvalt selgitanud, et söötmiskohad tuleb võtta arvele juhatuse vahendusel. Selle põhjuseks on asjaolu, et jahiseltsil on võimalik teha üksnes 11 lisasöötmiskohta ning juhatus peab need kohad üle vaatama, et kõik soovijad saaks söötmiskoha teha. Kostja juhatus on saatnud 24. augustil 2023 liikmele järgmise e-kirja: „Küsin veel üle, kes soovib veel rajada ametlikku söödakohta, andke teada. Proovime korraga need taotlused edasi saata“ (dtl 69). Kostja 4. novembri 2023 üldkoosolekul (dtl 32 – 33) on söödakohtade kohta märgitud järgmist: „Kes soovib veel rajada endale söödakohta, teatagu sellest plaanist juhatust. Juhatus aitab selle korrektselt ära vormistada“. Kohtu hinnangul ei saa 24. augusti 2023 e-kirjast ega
4.novembri 2023 üldkoosoleku protokollist tuletada seda, et söötmiskohtade registreerimine toimub üksnes juhatuse vahendusel ning jahiseltsi liikmetel on keelatud taotlust ise esitada. Kohtu hinnangul on tegemist juhatuse abistava funktsiooniga ehk juhatus aitab vajadusel taotlust korrektselt vormistada.
13.Samuti on kostja juhatus saatnud 9. märtsil 2024 e-kirja: „Siin on meie jahiseltsi kõik söödakohad, mis on esitatud 01.03.2024 seisuga. Tänan kõiki kes andsid teada, et soovivad söödakohta pidada. Rohkem me praegu ei saa juurde registreerida! Rohkem sooviavalduse ei tulnud ka. Saame vahetada asukohti ja haldajaid, aga sellest peab juhatusele teada andma. Need 4
söödakohad anname keskkonnaametile ülesse. Kui neile kõik kohad sobivad, saame ametliku kinnituse! Kui juhatus leiab salaja tehtud söödakohta, järgneb sellele karistus!“ (dl 70). Kohus märgib, et 9. märtsi 2024 e-kiri on saadetud pärast seda, kui hageja I oli vastava taotluse Keskkonnaametile esitanud (taotlus oli esitatud 15. veebruaril 2024, dtl 95). Hagejad ei saanud järgida kostja juhist, mis tuli pärast taotluse esitamist.
14.Hagejad on vande all selgitanud järgmist. Hageja I on selgitanud, et „/juhatus/ saatis kirja, et söödakohad on vaja ära registreerida ja vajadusel aitavad. Minul vajadus puudus, sain ise hakkama, siis tegin ise“ (dtl 199). Hageja II on selgitanud, et „seda on koguaeg olnud, et söödakohad peavad arvel olema. Seda on ka jahiseltsis jutuks tulnud. H.H. ütles, et aitab registreerida, aga venis ja venis see asi“. Vastusena kohtu küsimusele, kuidas hageja II sai juhatuse rollist aru, vastas hageja II järgmist: „sain aru, et tema aitab, see on soovitus kuidagi“ (dtl 201). Hageja III on selgitanud, et „juhatuse meilist sain nii aru, et maaomaniku nõusoleku peab võtma /.../ sain aru, et juhatus aitab söödakohtade arvele saamisega /.../ E-mailist jäi meelde, et juhatus aitab söödakohad arvele saada. Sain aru, et see on soovitus.“ (dtl 196). Kohtu hinnangul nähtub hagejate vande all antud ütlustest, et hagejate jaoks oli kostja juhatusel söötmiskohtade registreerimisel abistav funktsioon.
15.Eelnevat kinnitab ka hageja I 25. märtsi 2024 e-kiri kostjale: „Söödakohti olen ka varasemalt keskkonnaametis registreerinud, kindlasti on seda teinud mõni teinegi Karksi jahiseltsi liige. Leian, et võõral kinnistul olev söödakoht peab olema ametlik. Enne registreerimist uurisin keskkonnaametist üle, kas antud kohtadele võib registreerida, nemad probleemi selles ei näinud. Seda, et söödakohtade registreerimisest tuleb nüüd ka juhatust teavitada, tuleb mulle ausalt öeldes üllatusena, minu andmetel juhatus söödakohti söödaga ei varusta ja eks söödakoht ole jahimehe ja maaomaniku omavaheline kokkulepe“ (dtl 98).
16.Kohus leiab, et eelnevat arvestades ei olnud jahiseltsi liikmed (praegusel juhul hagejad) teadlikud sellest, et lisasöötmiskohtade registreerimine käib üksnes juhatuse vahendusel. Olukorras, kus hagejad on ise (ilma juhatuseta) registreerinud lisasöötmiskohti, ei ole nende käitumine kohtu hinnangul vastuolus kostja eetikaga.
17.Hageja III on tuginenud ka sellele, et tema ei olnud teadlik sellest, et hageja I on tema nimel taotluse esitanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja I esitas taotluse nii enda kui hagejate II – III nimel (dtl 95 – 97). Hagejad I – II on andnud kirjalikud kinnitused (dtl 101 – 103) selle kohta, et hageja III ei palunud esitada Keskkonnaametile taotlust söötmiskohtade registreerimisest, samuti ei teadnud hageja III, et selline taotlus on esitatud. Samas on hagejad I – II selgitanud, et on sellest teavitanud ka kostja juhatust enne väljaarvamise otsuse tegemist. Hageja III on vande all selgitanud, et „L.M. registreeris söödakohad, sain teada, kui juhatuse protokoll tuli meili peale /.../ Eelmise aasta märtsis“. Kohtu küsimusele, kas hagejal III oli hagejaga II juttu, et ta registreeriks midagi hageja III nimel, vastas hageja III eitavalt. Kohtu küsimusele, kas hageja II põhjendas, miks ta registreeris söötmiskoha ka hageja III nimele, vastas hageja III järgmist: „Ütles, et muidu on mitu söödakohta tema nimel /.../ Ütlesin, et ajagu see as korda. Rääkigu juhatusele nii, nagu see asi oli“. Hagejate lepingulise esindaja küsimusele, kas hageja III andis hagejale I nõusoleku või volituse Keskkonnaametis söötmiskoha registreerimiseks, vastas hageja II eitavalt. Samuti vastas hageja III eitavalt küsimusele selle kohta, kas ta oli teadlik, et hageja I on vastavasisulise taotluse esitanud (dtl 195 – 196). Hageja II on vande all selgitanud, et: „Kuna R.R. rohkem tegeles, sest mina olin pidevalt tööl Soomes, siis ütlesin, et pane üks R.R. nimele“. Kohtu küsimusele, kas hageja III oli sellest teadlik, vastas hageja II eitavalt. Samuti selgitas hageja II järgmist: „Telefonivestlus L.M.-iga küsisin, mis teed. Ütles, et kaardistab söödakohtasid. Saada korraga siis meie söödakoha andmed ka ära. Kuna R.R. rohkem tegeles, sest mina olin pidevalt tööl Soomes, siis ütlesin, et pane üks R.R. 5
nimele“. Kohtu küsimusele, kas hageja III oli sellest teadlik, vastas hageja II eitavalt. Kohtu küsimusele, miks hageja II ütles hagejale I, et viimane registreeriks söötmiskohad nii hageja II kui ka hageja III nimele, vastas hageja II järgmist: „Kuna H.H. oli kaua venitanud. 2023. aastal saatsin andmed ära. Kuna peaaegu aasta otsa ei toimunud midagi.“ Kohtu küsimusele, kas hageja III võttis hagejaga II ühendust, vastas hageja II: „Siis kui oli teada saanud juhatuse otsusest, et tema oli ka seotud sellega, aga tema ei teadnud sellest midagi“ (dtl 201).
18.Kohtu hinnangul nähtub hagejate vande all antud ütlustest, et hageja III ei olnud teadlik sellest, et hageja I on tema nimel Keskkonnaametile taotluse esitanud. Kohtu järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagejad II – III on lähisugulased ja hageja I on omakorda nende sõber.
19.Hageja III väljaarvamisel on kostja tuginenud ka selles, et hageja III on saatnud juhatusele pildi suurulukist, mis on tehtud võõral jahimaal. Kostja on seisukohal, et hageja III esitas teadvalt valeandmeid, et saada suuruluki jahiluba.
20.Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Juhatuse otsusest (dtl 12 – 13) nähtuvalt on hagejate väljaarvamine seotud söötmiskohtade registreerimisega. Otsuses on märgitud, et hagejad ei saanud aru, et nad on oma teoga tekitanud moraalse kahju jahiseltsile ning nende tegu on vastuolus jahiseltsi eetikaga. Kuigi otsuses ei ole tuginetud hagejaga III pildiga seonduvale, saab kostja seda kohtumenetluses siiski teha. Selliselt on kohtupraktikas leitud, et ühing võib ka pärast otsuse tegemist (mh ka kohtumenetluses) esitada täiendavaid/täpsustavaid väiteid ja tõendeid, et vastuvõetud otsust kaitsta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2022 otsus tsiviilasjas nr 220-13551, p 60). Kohus märgib, et kostja juhatus on enne otsuse tegemist küsinud hagejalt III selgitusi nii söötmiskohtade kui pildiga seonduvalt (dtl 94). Seega saab kostja kohtumenetluses tugineda ka sellele väitele.
21.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja III saatis jahiseltsi juhatusele suuruluki pildi võõralt jahimaalt (dtl 94). Hageja III on seda tunnistanud 12. aprilli 2024 e-kirjas: „Tunnistan kahetsusega, et tõesti heinile saadetud pilt pärineb taagepera jahimaadelt. Ja heinile kirjutasin, kuna üks juhatuse liikmetest kinnitas esimesel veebruaril, et hirvepulli laskmiseks saab veel hirveloa“ (dtl 155). Seejuures on hageja III tuginenud sellele, et saatis ekslikult pildi naaberjahimaalt. Kostja on 19. mai 2025 kohtuistungil selgitanud, et Taagepera jahimaa ei ole kostja naaberjahimaa ning kostja jahimaa ja Taagepera jahimaa vahele jääb üks jahiselts. Taagepera jahimaad asuvad kostja jahimaadest ca 28 km kaugusel (dtl 180).
22.Kohus on seisukohal, et hageja III vande all antud pildiga seonduvaid selgitused ei ole üheselt mõistetavad. Kohus saab hageja III ütlustest aru selliselt, et selle pildi saatis hagejale III hageja I ja seejärel saatis hageja III pildi kostja juhatuse liikmele H.H.-le (dtl 198). Kohus mõistab hageja III ütlusi selliselt, et pildi saatmine oli vajalik suuruluki juhiloa saamiseks, mida ei väljastata üksikisikule (s.o üksnes hagejale III), vaid antakse ühisjahiks (st kõik, kes on ühisjahi nimekirjas, võisid suurulukit lasta). Kohus saab aru ka sellest, et kostja jahimaadel käis ka hirv, kuid kuna hagejal III ei olnud sellest hirvest pilti, saatis ta kostja juhatusele pildi Taagepera jahimaadel olevast hirvest. Hageja III on ka selgitanud, et ta lõikas pildi alt oleva rajakaamera inforiba ära (inforiba näitab ära kuupäeva, kellaaja ja kaamera kasutaja nime). Hageja III ei osanud selgitada, miks ta seda tegi (dtl 196 – 197).
23.Kohtu hinnangul ei ole hageja III praegusel juhul käitunud kooskõlas jahiseltsi eetikaga. Kohus leiab, et jahiseltsi liikmed ei saa saata juhatusele pilte võõral jahimaal tehtud loomadest eesmärgiga saada nende laskmiseks jahiluba. Kohtu hinnangul oli hageja III eesmärgiks juhatuse eksitamine. Hageja III on küll selgitanud, et kostja jahimaal käis hirv, kuid kuna sellest hirvest ei olnud võimalik pilti teha, saatis ta juhatusele pildi võõral jahimaal olevast hirvest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et hageja III ei saatnud edasi hageja I saadetud pildi, vaid modifitseeris seda (lõikas ära pildi all oleva inforiba ära). Inforiba näitas omakorda kaamera 6
kasutaja nime (Ivanov) ning juhatus oleks aru saanud, et pilt on tehtud võõral jahimaal. Juhatuse pildi saamise eesmärk on saada suuruluki jahiluba. Kohus möönab, et luba ei väljastatud isiklikult hagejale III, vaid see anti ühisjahiks. Samas oleks hageja III saanud ühisjahis osaleda ning seega sai ka tema pildi saatmisega kasu.
24.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagejate I – II väljaarvamine jahiseltsist ei vasta kostja põhikirjale ning seega on juhatuse otsus hagejate I – II osas vastuolus MTÜS §-ga 16. Hageja III osas vastab juhatuse otsus kostja põhikirjale. Kohus rahuldab hagejate I – II hagi kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja III nõude juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks jätab kohus rahuldamata. II
25.Järgmisena käsitleb kohus hageja III üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõuet. MTÜS § 16 lg 4 kohaselt, kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Selliselt on kostja üldkoosolek teinud 21. juulil 2024 otsuse (dtl 104 – 106), millega otsustas mitte tühistada juhatuse otsust hageja III väljaarvamise kohta.
26.MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja põhikirja p 6.3 kohaselt teatab kostja juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest kostja liikmetele vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise päeva, märkides teates ära koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorda võetavad küsimused.
27.Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatus ei ole hagejale III üldkoosoleku kokkukutsumise teadet saatnud. Küll on aga vaidlus selles, et kostja juhatus oleks pidanud seda põhikirja p-st 6.3 tulenevalt tegema ning kas tegemist on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Kohtupraktikas on leitud, et üldkoosolekule kaebamise õigus on ühistu endise liikme õigus nõuda oma liikmeõiguste taastamist, kuid väljaarvatud liikmel ei ole oma liikmelisuse taastamist või väljaarvamise otsuse tühistamist õigust osaleda ühistu tegevuses liikmena, tal ei ole liikmeõigusi ja ta ei pea täitma liikmekohustusi (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-1-2-65-03, p 25). Kohus nõustub kostjaga selles, et selline põhimõte on kohaldatav ka MTÜ-st liikmete väljaarvamise kohta. Kuivõrd juhatuse otsusega on hageja III jahiseltsi liikmeskonnast välja arvatud, ei pidanud kostja juhatus saatma hagejale III üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Seega ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.
28.MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja III väljaarvamine on kooskõlas kostja põhikirjaga ning seega ei ole vastav juhatuse otsus tühine. Seega ei ole üldkoosoleku otsus vastuolus heade kommetega.
29.Eelnevat arvestades jätab kohus hageja III nõude kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamise rahuldamata.
7
III
30.Kuivõrd kohus rahuldab hagejate I – II hagi, jäävad hagejate I – II hagiga seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
31.Kuivõrd kohus jätab hageja III hagi rahuldamata, jäävad hageja III seotud hagiga kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja III kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Praegusel juhul oli poolte vahel intensiivne vaidlus ning arvestades vaidluse asjaolusid on alust arvata, et otsus kaevatakse edasi. Eelneva tõttu leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Karina Kukkes kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.