Capital Inkassoteenused OÜ (endise ärinimega Capital Inkasso OÜ) hagi Santeks Infra OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Santeks Infra OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4714,55 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Capital Inkassoteenused OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11553825), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Kostja Santeks Infra OÜ (registrikood 12450547), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 18. mai 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Santeks Infra OÜ kanda. Välja mõista Santeks Infra OÜ-lt Capital Inkassoteenused OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 634,50 eurot.
5.Santeks Infra OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Capital Inkassoteenused OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Capital Inkasso OÜ (uue ärinimega Capital Inkassoteenused OÜ, hageja) esitas 14.01.2020 Pärnu Maakohtule hagi Santeks Infra OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3981,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 394,42 eurot, viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja LR Kaevetööd OÜ-lt ekskavaatoriteenust ning vastavalt kokkuleppele osutas LR Kaevetööd OÜ kostjale ekskavaatoriteenust perioodil 03.09.2018 – 12.09.2018 mahus 79 tundi, tunnihinnaga 42 eurot, millele lisandub käibemaks. Teenuse osutamise eest esitas LR Kaevetööd OÜ kostjale 18.09.2018 arve nr 68 summas 3981,60 eurot käibemaksuga. 08.11.2018 pöördus LR Kaevetööd OÜ e-kirja teel kostja poole, tuletades meelde arve tasumise tähtaja möödumist. 09.11.2018 kinnitas kostja e-kirjas, et on teadlik arve tasumata jätmisest ning selgitas, et see on tingitud probleemist lõpptellijaga, ning märkis, et püüab arve tasuda selle kuu jooksul. LR Kaevetööd OÜ loovutas 23.09.2019 oma arvest nr 68 tuleneva nõude hagejale. Hageja pöördus 30.09.2019 nõudega kostja poole. Kostja hageja nõudele ei vastanud ega pole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Kostja vastus
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et LR Kaevetööd OÜ on kostjale ekskavaatoriteenust osutanud, kuid selle eest on kostja LR Kaevetööd OÜ-le ka tasunud. Hagi lisaks oleval arvel toodud nõuet kostja ei tunnista, kuna arve ei tõenda, et LR Kaevetööd OÜ ja kostja vahel oli kokku lepitud teenuse osutamises ja selle hinnas, ning et teenust on reaalselt osutatud. Kostja kinnitas oma e-kirjas ekslikult arvet, kuna oli varasemalt LR Kaevetööd OÜ-lt teenuseid tellinud, teenuseid saanud ja nende eest ka tasunud. Hiljem avastati, et väidetav teenuse osutamine on jäänud korrektselt vormistamata, millest kostja järeldab, et vastavat teenust pole osutatud. Hagi aluseks oleva arve töölehelt puuduvad kostja esindaja allkirjad erinevalt poolte vahel varasemalt koostatud töölehtedest. Seega ei ole kostja töid aktsepteerinud. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on ka viivise nõue alusetu.
Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohtu 18.05.2020 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3981,60 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, 14.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 394,42 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni tasumiseni.
5.Maakohus tuvastas, et LR Kaevetööd OÜ osutas kostjale suulise kokkuleppe alusel ekskavaatoriteenust, mis seisnes selles, et ekskavaator koos juhiga anti kostja kasutusse. Maakohus asus seisukohale, et selliselt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Lepingu eesmärk ei olnud suunatud mitte konkreetse tulemuse saavutamisele LR Kaevetööd OÜ poolt, vaid teenuse osutamisele kui protsessile, mis on olemuslikult käsunduslepingu tunnus. VÕS § 628 lg 1 ei seo tasunõude sissenõutavaks muutumist tööde üleandmise ja vastuvõtmisega, vaid kindlate ajavahemike järgi käsundi täitmisega.
6.Hageja on tuginenud kostja 09.11.2018 e-kirjale kui deklaratiivsele võlatunnistusele, millega maakohus nõustus. Kostja on lubanud 09.11.2018 e-kirjas arve tasuda ja seega on kostja kinnitanud olemasolevat kohustust. Kuna kostja 09.11.2018 e-kiri on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, siis pidi kostja tõendama, et tegelikult võlga ei ole või see on lõppenud. Maakohtu hinnangul ei ole kostja väited arve ekslikust kinnitamisest usutavad, kuna LR Kaevetööd OÜ saatis kostjale koos arvega ka arve aluseks oleva ja kostja poolt allkirjastamata töölehe. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega pidi kostja olema teadlik töölehe allkirjastamata jätmisest juba arve saamisel ja enne 09.11.2018 e-kirja saatmist. Maakohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt töölehe allkirjastamata jätmine seda, et LR Kaevetööd OÜ tegelikult teenust ei osutanud ja kostjal ei ole arvest nr 68 nähtuvat võlgnevust. Kohtu hinnangut ei muuda asjaolu, et varasemate arvete aluseks olevad kaks töölehte on kostja allkirjastanud. Kostja 09.11.2018-a e-kirja saab käsitleda ka kui kinnitust arvel nr 68 kajastuvate tööde teostamise kohta. Maakohus oli seisukohal, et 09.11.2018 ekirja saatmisega on kostja tunnistanud ka arvel nr 68 kajastuva tunnihinna suurust. Kostja poolt varem tasutud arvel nr 60 on kajastatud sama tunnihind.
7.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja on arvest nr 68 nähtuva põhinõude ja viivisnõude omandanud nõude loovutamise teel 24.09.2019. Eelnevast tulenevalt pidas maakohus hagi põhjendatuks ja rahuldas selle.
8.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskuludeks 1048 eurot, mille maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
9.Maakohtu otsusele esitas 15.06.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seoses maakohtu väitega, et kostja pidi olema teadlik töölehe allkirjastamata jätmisest juba arve saamisel, märgib kostja, et kostja juhatuse liige RR ei kontrollinud enne 09.11.2018 e-kirja saatmist, milles lubas arve tasumist, et selle juurde kuuluv tööleht on allkirjastamata. Arvet
saates teatas LR Kaevetööd OÜ juhatuse liige 18.09.2018 e-kirjas, et ta saadab vaid arve, mistõttu ei süvenenud kostja juhatuse liige e-kirja põhjalikumalt ega pööranud tähelepanu teisele manusele. RR ei tegelenud töölehtede allkirjastamisega, vaid sellega tegeles OO. Seega on maakohus ekslikult eeldanud, et RR tegeles tööde vastuvõtmisega objektil. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et tegelikkuses arvel märgitud teenust ei osutatud. Kostja on tõendanud, et pooltevahelise praktika kohaselt tõendas arvel toodud teenuse osutamist allkirjastatud tööleht. Kui hageja leiab, et ta vaidlusalusel arvel toodud teenust siiski osutas, kuid kostja esindaja keeldus põhjendamatult töölehe allkirjastamisest, siis oleks tulnud hagejal ka kostja tähelepanu vastavale asjaolule juhtida. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
13.TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid.
14.Kostja saatis 09.11.2018 LR Kaevetööd OÜ-le e-kirja, milles kinnitas, et arve nr 68 on tasumata. Kostja selgitas, et probleemi põhjuseks on vaidlus lõpptellijaga, ning märkis, et püüab arve tasuda selle kuu jooksul (tl 6). Kolleegium nõustub maakohtuga, et seda e-kirja saab käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena ning deklaratiivse võlatunnise puhul peab kostja tõendama, et tal ei ole hageja ees võlgnevust.
15.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole tõendanud võlgnevuse puudumist. Asjaolu, et eelnevate arvete kohta oli kostja allkirjastanud töölehe, ei tõenda, et kostjale ei ole arves nr 68 märgitud teenust osutatud. LR Kaevetööd OÜ on 18.09.2018 e-kirjaga saatnud kostjale töölehe koos arvega nr 68. Kostja poolt töölehe allkirjastamata jätmine ei tõenda, et ta arve nr 68 aluseks olevat teenust ei saanud. Pärast arve nr 68 ja töölehe saamist
18.septembril 2018, on kostja 09.11.2018 e-kirjas lubanud arve tasuda. Kuna arvel nr 68 on märgitud nii teenuse osutamise ajavahemik, kogus kui ka hind, siis saab arve tasumise lubadust käsitleda ka kui kinnitust arvel kajastuva teenuse saamise kohta. Kohtu veendumust ei muuda kostja paljasõnalised väited, et kostja juhatuse liige RR ei pannud tähele 18.09.2018 e-kirja teist manust (LR Kaevetööd OÜ edastatud töölehte) ega kontrollinud 09.11.2018 e-kirja saatmisel, et tööleht on kostja poolt allkirjastamata. Samuti ei muuda kohtu veendumust kostja väide, et töölehtede allkirjastamisega tegeles OO, mitte RR. Need väited ei tõenda, et kostja arve nr 68 aluseks olevat teenust ei saanud.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal puudub arves nr 68 märgitud võlgnevus hageja ees, mistõttu on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
18.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 634,50 eurot ((4,7 töötunni eest, tunnihinnaga 135 eurot (käibemaksuta)). Hageja on käibemaksukohustuslane. Lisaks palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivise. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
19.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 4,7 töötunni ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 634,50 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.