Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg
18.mail 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-20-664 Capital Inkasso OÜ hagi Santeks Infra OÜ vastu võla nõudes 4714,55 eurot Hageja: Capital Inkasso OÜ, registrikood 11553825, asukoht Harju maakond, Tallinn, Estonia pst 15a, 10141 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina UrbSemjonov, Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected] Kostja: Santeks Infra OÜ, registrikood 12450547, asukoht Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Savi tn 3, 80041 Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Mägi, Advokaadibüroo Deloitte Legal OÜ, e-post: [email protected]
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Santeks Infra OÜ-lt (registrikood 12450547) Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825) kasuks välja põhivõlgnevus 3981,60 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis seisuga 14.01.2020 summas 394,42 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (3981,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta Capital Inkasso OÜ menetluskulud Santeks Infra OÜ kanda.
4.Määrata Capital Inkasso OÜ menetluskulud kindlaks summas 1048 eurot. Mõista Santeks Infra OÜ-lt Capital Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1048 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-664 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Kostja tellis hagejalt ekskavaatoriteenust.
2.LR Kaevetööd OÜ osutas kostjale suulise lepingu alusel ekskavaatoriteenust perioodil 03.09.2018 – 12.09.2018 kogumahus 79 tundi tunnihinnaga 42 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 61). Teenuse osutamise eest esitas LR Kaevetööd OÜ kostjale 18.09.2018 arve nr 68 summas 3981,60 eurot (koos käibemaksuga) (tl 5). Kostja on omaks võtnud, et LR Kaevetööd OÜ on kostjale ekskavaatoriteenust osutanud. Ka vaidlusalune arve on väljastatud sama õigussuhte raames.
3.Kokkuleppe kohaselt andis LR Kaevetööd OÜ kostja kasutusse ekskavaatori koos juhiga –A.L.iga (tl 61). Objektil korraldas tööd kostja, kes andis ekskavaatorijuhile vahetult ülesandeid (tl 61). Arve tasumise tähtajaks leppisid pooled kokku 30 päeva arve väljastamisest (tl 61). Arve tasumise tähtaeg nähtub ka kostja poolt kohtule esitatud LR Kaevetööd OÜ arvetest, mida kostja on varasemalt aktsepteerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ja tema poolt tasutud arvetest nähtub, et LR Kaevetööd OÜ osutas teenust hinnaga 42 eurot (lisandub käibemaks). Tegemist on tavapärase hinnaga. Nt Multivara OÜ, kes tegeleb rasketehnika üürimisega nii koos juhiga kui ilma, osutab teenust hinnaga vahemikus 45 – 65 eurot tunnis (lisandub käibemaks) (tl 62-63).
4.Kostja arvet ei tasunud. 08.11.2018 saatis LR Kaevetööd OÜ kostjale arve tasumise kohta meeldetuletuse e-kirja teel, selgitades, et arve tasumise tähtaeg oli 18.10.2018. Kostja vastas 09.11.2018: „Oleme teadlikud, et antud arve on tasumata. Probleemi põhjuseks on vaidlus lõpptellijaga, kus teostatud tööde eelarvelised mahud on ületatud. Katsume su arve tasuda selle kuu jooksul.“ (tl 6). Kostja väide selle kohta, et kui teenus on jäänud korrektselt vormistamata, siis järelikult pole teenust osutatud, on ebaõige. Kostja ei väida, et teenust ei ole tegelikult osutatud, vaid pelgalt järeldab seda. Kostja 09.11.2018 e-kiri on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, kuna kostja tunnistab e-kirjas võlgnevust ja lubab selle tasuda. Kostja on kohustatud tõendama, et tal võlgnevust ei ole. Ei ole usutav, et kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei anna teada sellest, et teenus on tegelikult osutamata. LR Kaevetööd OÜ pöördus kostja poole lahenduse leidmiseks (maksegraafik) ka 07.01.2019 (41), millele kostja ei vastanud ega andnud teada, et ta ei kavatse arvet tasuda. Võlasuhtes tuleb lähtuda mh VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ja kohtud on praktikas leidnud et äriühing, kes saab arve tööde eest, mida ta ei ole tellinud, teavitab sellest arve väljastajat.
5.LR Kaevetööd OÜ kohustuseks ei olnud tagada konkreetset tulemust, mistõttu ei ole tegemist töövõtulepinguga. Tegemist oli segatüüpi lepinguga – ühest küljest ekskavaatori kasutamise teenus ja teisest küljest ekskavaatori juhi kasutusse andmise teenus, s.o käsundusleping. Kumbki lepingutüüp ei eelda tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Isegi, kui tegemist oleks töövõtulepinguga, siis tuleks tööd lugeda VÕS § 638 järgi vastu võetuks.
6.Arvel nr 68 töötunde kajastav tööleht jäi allkirjastamata, sest kostja seda ei allkirjastanud
2-20-664 põhjendusi esitamata. LR Kaevetööd OÜ esitas töölehe kostjale juba 18.09.2018 e-kirja teel. Kostja ei esitanud töölehele vastuväiteid, vaid hoopis aktsepteeris arvet. Poolte vahel ei olnud kokkulepet selle kohta, et kui kostja töölehte ei allkirjasta, siis LR Kaevetööd OÜ-l tasunõuet ei teki. Seega saab lugeda, et kostja on arvel kajastatud teenust aktsepteerinud ja tal tuleb selle eest ka tasuda. Lisaks eeltoodule esitas hageja teenust reaalselt osutanud ekskavaatori operaatori A.L.i kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta oli ekskavaatori operaator perioodil 03.09.2018 -12.09.2018 ja et töölehel kajastuv teenus ja tunnid vastavad tegelikkusele (tl 42-43). A.L. kinnitas oma allkirjaga töölehel, et töölehel kajastuv teenus ja tunnid vastavad tegelikkusele (44-45).
7.LR Kaevetööd OÜ loovutas arvest nähtuva nõude hagejale 23.09.2019, väljastades selle kohta teate nõude loovutamise kohta (tl 8). Hageja pöördus 30.09.2019 maksenõudega kostja poole, paludes kostjal võlgnevus tasuda (tl 9-13), kuid kostja nõuet ei tasunud.
8.Hageja nõuab kostjalt arve summas 3981,60 eurot tasumist ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.10.2018. Viivise suuruseks kuni hagi esitamiseni, s.o 14.01.2019, on 394,42 eurot. Hageja nõuab lisaks viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 1131 lg 1 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 20 eurot. Hageja esitas kostjale sissenõudmiskulu nõude 30.09.2019 nõudes. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
9.Kostja vaidleb hagile vastu.
10.Kostja on LR Kaevetööd OÜ-lt ekskavaatoriteenust osutanud, mille eest on kostja ka tasunud. Hagile lisatud arvel kajastuvat nõuet kostja ei tunnista. Arve ei tõenda, et LR Kaevetööd OÜ ja kostja oleksid teenuse osutamises ja selle hinnas kokku leppinud, mille eest arve on esitatud ning et teenust on reaalselt osutatud. Kostja on seisukohal, et teenust ei ole osutatud.
11.09.11.2018 e-kirjas kinnitas kostja arvet ekslikult, kuna kostja oli varasemalt LR Kaevetööd OÜ-lt teenust tellinud, mille eest on ka tasutud. Pärast e-kirja saatmist avastas kostja, et väidetava teenuse osutamine on jäänud korrektselt vormistamata, millest kostja järeldab, et teenust ei ole osutatud. 09.11.2018 e-kiri ei ole deklaratiivne võlatunnistus.
12.Varasemalt toimus LR Kaevetööd OÜ poolne teenuse osutamine, teenuse vastuvõtmine, arve esitamine ja selle tasumine selliselt, et teenuse osutamise kohta koostati tööleht, mille kostja üle vaatas ja allkirjastas (tl 29-30; 54-55). Vaidlusaluse arve aluseks olevat töölehte ei ole kostja allkirjastanud (tl 31). Seega ei ole kostja töid aktsepteerinud, mille eest arve nr 68 esitati. Kostja poolt allkirjastas töölehti R.R., kes koha peal veendus teenuse osutamises. Seega isegi, kui 09.11.2018 e-kiri oleks käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, siis on kostja esitanud asjaolud ja tõendanud, et tegelikult võlga ei eksisteeri. Olukorras, kus kostja töölehte ei allkirjastanud, siis oleks LR Kaevetööd OÜ pidanud kostjat sellest teavitamata. A.L.i kinnitus on ühepoolne ega tekita kostjale mingeid kohustusi.
13.Asjaolu, et kostja ei vastanud 07.01.2019 e-kirjale, ei anna alust teha järeldust, et kostja nõuet tunnistab. VÕS § 20 lg 1 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Antud juhul ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada nõustumust kostja poolsest vaikimisest. Menetluse käik
14.Kohus võttis hagi menetlusse 27.01.2020 määrusega (tl 17-21).
15.01.04.2020 määras kohus poolte nõusolekul asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
2-20-664
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Kohus tuvastab, et LR Kaevetööd OÜ on kostjale suulise kokkuleppe alusel osutanud ekskavaatoriteenust, mis seisnes selles LR Kaevetööd OÜ poolt ekskavaatori koos juhiga andmises kostja kasutusse. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle, mis nähtub kostja 29.04.2020 seisukohtade p-st 2.1 (tl 70) ja sel põhjusel ei hinda kohus nimetatud asjaolu kohta eraldi ka hageja esitatud R.L.i kinnituskirja (tl 61).
17.Kohus on seisukohal, et selliselt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingule viitab mh asjaolu, et kohtule esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud arve nr 29 on esitatud tundide arvu järgi (tl 29) ja arve aluseks olnud tööleht kajastab samuti töötunde, mitte tehtud töid (tl 30). Asjaolu, et kostja on arvet nr 29 ja selle aluseks olnud töölehte aktsepteerinud nähtub kostja enda 02.03.2020 menetlusdokumendi p-st 2.5 (tl 27). Seega ei olnud lepingu eesmärk suunatud mitte konkreetse tulemuse saavutamisele LR Kaevetöööd OÜ poolt, vaid teenuse osutamisele kui protsessile, mis on olemuslikult käsunduslepingu tunnus.
18.Kohus tuvastab, et LR Kaevetööd OÜ esitas kostjale 18.09.2018 arve nr 68 summas 3981,60 eurot (tl 5). Asja materjalidest nähtuvalt pooled ei vaidle selle üle, et arve esitati, kuid vaidlevad selle üle, kas LR Kaevetööd OÜ osutas kostjale arvel märgitud teenust. Kohus tuvastab, et arvel nr 68 on osutatud teenusena märgitud ekskavaatoriteenus (Narva) perioodil 03.09 – 12.09.2018 kokku 79 tundi, hinnaga 42 eurot/h (tl 5). Hageja tugineb kostja 09.11.2018 e-kirjale (tl 6) kui deklaratiivsele võlatunnistusele. Riigikohus on oma 24.04.2006 otsuses nr 3-2-1-21-06 asunud seisukohale, et VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Kohus on seisukohal, et kostja 09.11.2018 e-kiri on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja on e-kirjas teatanud, et ta on teadlik, et arve on tasumata, selgitanud, et arve on tasumata vaidluse tõttu lõpptellijaga ja lubanud arve tasuda selle kuu (arvestades e-kirja saatmise kuupäeva, siis järeldab kohu, et novembrikuu 2018) jooksul. Seega on kostja lubanud arve tasuda ja seega kinnitanud olemasolevat kohustust. Kuna kostja 09.11.2018 e-kiri on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, siis pidi kostja tõendama, et tegelikult võlga ei ole või see on lõppenud.
19.Kostja on väitnud, et ta kinnitas LR Kaevetööd OÜ arvet nr 69 oma 09.11.2018 e-kirjas ekslikult. Pärast e-kirja saatmist avastas kostja, et teenuse osutamine jäi korrektselt vormistamata, mis seisnes selles, et kostja ei allkirjastanud arve aluseks töölehte. Kohus tuvastab kostja poolt kohtule esitatud töölehe alusel (tl 31), et kostja ei ole töölehte allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja taoline väide usutav, kuna LR Kaevetööd OÜ saatis kostjale koos arvega ka arve aluseks oleva ja kostja poolt allkirjastamata töölehe (tl 38-40). Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega pidi kostja olema teadlik töölehe allkirjastamata jäämisest juba arve saamisel ja enne 09.11.2018 e-kirja saatmist.
20.Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt töölehe allkirjastamata jäämise asjaolu seda, et LR Kaevetööd OÜ tegelikult teenust ei osutanud ja kostjal ei ole arvest nr 68 nähtuvat
2-20-664 võlgnevust. Kohtu hinnangut ei muuda asjaolu, et varasemate arvete aluseks olevad kaks töölehe on kostja allkirjastanud (tl 30 ja 54).
21.Vastavalt VÕS § 628 lg-le 1 kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Seega ei seo VÕS käsunduslepingust tuleneva tasunõude sissenõutavaks muutumise tööde üleandmise ja vastuvõtmisega, vaid kas kindlate ajavahemike järgi või käsundi täitmisega. Antud juhul nähtub kohtule esitatud arvest nr 60 ja 68, et LR Kaevetööd OÜ esitas kostjale arveid igakuiselt osutatud teenuse mahu järgi (tl 29 ja 5). Kohtu hinnangul ei kinnita ühe töölehe allkirjastamine kostja poolt seda, et poolte vahelises suhtes oleks välistatud käsundi täitmise kohta kinnituse andmine muul viisil peale allkirja andmise töölehele. Pooled ei ole seda ka väitnud. Kohtu hinnangul saab kostja 09.11.2018 e-kirja käsitleda ka kui kinnitust LR Kaevetööd OÜ poolt väljastatud arvel nr 68 kajastuvate tööde teostamise kohta. Nimetatud viisil arve heakskiitmist ei välista asjaolu, et kostja üks kord varem töölehe allkirjastas.
22.Kohus on seisukohal, et 09.11.2018 e-kirja saatmisega on kostja tunnistanud ka arvel nr 68 kajastuva tunnihinna suurust. Kohus tuvastab arve nr 68 ja kostja 09.11.2018 e-kirja alusel, et poolte vahel oli kokkulepe teenuse hinnas 42 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Kohtu jaoks muudab nimetatud asjaolu usutavamaks asjaolu, et LR Kaevetööd OÜ poolt varem väljastatud ja kostja poolt tasutud arvel nr 60 kajastub sama tunnihind. Kuna kohus tuvastab poolte kokkuleppe hinna osas, siis jätab kohus hindamata hageja esitatud tõendi (tl 62-63) samal tegevusalal kehtivate keskmiste turuhindade kohta.
23.Kuivõrd kohus käsitleb kostja 09.11.2018 e-kirja deklaratiivse võlatunnistusena, mis tõendamiskoormuse ümber pöörab, siis ei hinda kohus teenuse osutamise fakti, mahu ja hinna osas eraldi LR Kaevetööd OÜ juhatuse liikme R.L.i kirja (tl 61), ekskavaatorijuhi A.L.i kirja (tl 42 – 43) ja R.L.i 07.01.2019 e-kirja (tl 41).
24.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja on arvest nr 68 nähtuva põhinõude ja viivisnõude omandanud nõude loovutamise teel 24.09.2019. Nimetatu nähtub ka LR Kaevetööd OÜ poolt digiallkirjastatud nõude loovutamise teatisest (tl 7 – 8). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et LR Kaevetööd OÜ loovutas arvest nr 68 nähtuva põhi- ja viivisnõude 24.09.2019 hagejale.
25.Kohus tuvastab, et arvel nr 68 kajastub maksetähtaeg 30 päeva. Arve on väljastatud 18.09.2018. Seega muutus arvel kajastuv nõue sissenõutavaks 19.10.2018. Hageja on taotlenud viivist alates 20.10.2018. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja ei ole viivisenõudele muid vastuväiteid osutanud peale selle, mis puudutab arvel kajastuva teenuse osutamist. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud. Kohus tuvastab, et viivisenõue alates 20.10.2018 hagiavalduse esitamiseni, s.o 14.01.2020 on 394,42 eurot. Nimetatud perioodil on seadusejärgse viivise määraks 8% aastas. Seega on viivisemäär päevas 3981,60*8/100/365=0,872679 eurot päevas. Ajavahemikus 20.10.2018 – 14.01.2020 on 452 päeva. 452*0,872679= 394,42 eurot.
2-20-664
26.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele.
27.Hageja on esitanud VÕS § 1131 lg-st 1 tuleneva nõude summas 20 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja sissenõudmiskulu summas 20 eurot. Menetluskulud
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi kostja vastu, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
31.Vastavalt hageja 29.04.2020 menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 400 eurot ja kulutustest õigusabile summas 877,50 eurot. Hageja kinnitab, et õigusabikulud on toodud ilma käibemaksuta, arvestades, et hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi tunnihinnaga 135 eurot. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tunnihind 135 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda.
32.Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt kulunud hagiavalduse koostamisele (sh suhtlemine kliendiga ja nõude aluseks olevate materjalidega tutvumine) 1,5 tundi, s.o 202,50 eurot; õigusabikuludele seoses 18.03.2020 seisukoha koostamisega 1,8 tundi, s.o 243 eurot ja õigusabikuludele seoses 15.04.2020 seisukoha koostamisega 3,2 tundi, s.o 432 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi hagiavalduse koostamisele ja 1,8 tundi 18.03.2020 seisukoha koostamisele on vajalik ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja poolt 15.04.2020 seisukoha koostamise ajakulu 3,2 tundi on põhjendamatult suur, kuivõrd esindaja poolt koostatud 1,56
2-20-664 leheküljelise sisulise osaga seisukoht ei hõlmanud endas keerukaid õiguslikke konstruktsioone ega mahukaid tõendeid, seega kohus vähendab eeltoodud toimingule kulunud aega ning loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et 4,8 tunni ulatuses summas 648 eurot on hageja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja mahtu ja keerukust.
34.Kokku moodustavad hageja menetluskulud 1048 eurot (s.o riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 648 eurot). Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
35.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.