Buena Vista Global Distribution B.V. hagi WWTrade Baltics OÜ vastu alusetu rikastumise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Buena Vista Global Distribution B.V. (RSIN 853136725), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Kask Kostja WWTrade Baltics OÜ (reg.kood 14465043), lepinguline esindaja A.T. Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta WWTrade Baltics OÜ taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Buena Vista Global Distribution B.V. taotlus rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Hagiavaldus rahuldada.
4.Välja mõista WWTrade Baltics OÜ-lt Buena Vista Global Distribution B.V. kasuks viivis 197,87 eurot. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja WWTrade Baltics OÜ kanda.
Välja mõista WWTrade Baltics OÜ-lt Buena Vista Global Distribution B.V. kasuks menetluskulud summas 1427 eurot.
7.Välja mõista WWTrade Baltics OÜ-lt Buena Vista Global Distribution B.V. kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1427 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on Buena Vista Global Distribution B.V. (hageja) hagi WWTrade Baltics OÜ (kostja) vastu alusetu rikastumise nõudes. Hageja väitel oli poolte vahel lepinguline suhe, mille alusel hageja ostis kostjalt kaupu, et müüa neid edasi Hollandis. Hageja tellis kostjalt aastal 2020 kaupasid kokku summas 241 762,32 euro eest, kuid tasus 248 268,56 eurot. Pooltevahelised lepingulised suhted on lõppenud ja hageja ei ole kostjalt enam kaupasid tellinud. Hageja taotles enamtasutud 6506,24 euro ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmist kostjalt. Hageja arvestab kostjale viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumise hetkest, so alates 06.10.2020.
2.Hageja loobus osaliselt hagist summas 6506,24 eurot ja kohtu menetlusse jäi viivisenõue summas 197,87 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 197,87 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Viivise palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 06.10.2020 kuni 29.12.2020 eest summas 120,88 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 6506,24 eurot alates hagi esitamisest kuni 20.02.2021 summas 76,99 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palub jätta hagi läbivaatamata, kuna kostja on tagastanud hagejale põhinõude 6506,24 eurot ja hagejale ei ole vaja kohtu kaitset. Kostja vaidleb viivisele vastu ning leiab, et viivise nõudmine on alusetu. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus lahendab esmalt kostja 22.02.2021 taotluse jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt on kostja tagastanud hagejale põhinõude. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna hagi läbivaatamata jätmise eeldused ei ole täidetud. Kostja on põhivõlgnevuse tasunud pärast hagi esitamist.
5.Kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kostja rahuldas hageja põhinõude pärast hagi esitamist. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse põhinõude 6506,24 euro osas. Kohtu menetlusse jäi viivisenõue. Seega on võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
6.Samuti on lahendamata hageja taotlus teha õigeksvõtul põhinev otsus. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna kostja ei ole viivisenõuet õigeks võtnud. Põhinõude osas hageja loobus hagist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus viivisenõude sisuliselt.
7.Kohus rahuldab hagi.
8.Hageja esitas kostja vastu nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus märgib, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldub ka lepingulise suhte korral, kui üks lepingupool tasub teisele kohustust täites rohkem, kui ta oleks lepingu alusel kohustatud. Seega oli hagejal õigus rohkem tasutu 6506,24 eurot VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda. Hageja loobus osaliselt hagist summas 6506,24 eurot, kuna kostja tasus pärast hagi esitamist põhinõude summas 6506,24 eurot. Kohus võttis 15.04.2021 määrusega loobumise nõudest summas 6506,24 eurot vastu ja kohtu menetlusse jäi viivisenõue summas 197,87 eurot.
9.Hageja tasus kostjale kaupade eest 248 268,56 eurot (tl 6). Vaidlus puudub, et hageja tellis
kostjalt 2020 aastal kaupu summas 241 762,32 eurot. Seega tasus hageja kostjale 6506,24 eurot enam. Kostja nimetatut ka ei vaidlusta. Samuti tõendab kostja nõude tunnistamist kostja poolt põhinõude tasumine. Seega on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud.
10.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt põhivõlgnevuselt 6506,24 eurot alates 06.10.2020 kuni 29.12.2020, kokku summas 120,88 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 6506,24 eurot alates hagi esitamisest kuni 20.02.2021 summas 76,99 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Hageja nõuab kostjalt viivist alates nõude sissenõutavast muutumisest, so alates 06.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Tõendamist on leidnud, et hageja edastas kostjale 05.04.2020 e-kirja, milles esitas nõude alusetult saadud raha tagasimakseks hiljemalt 13.04.2020 (tl 31). Seega on põhjendatud viivisenõue perioodi 06.10.2020 kuni 29.12.2020 eest summas 120,88 eurot. Samuti on põhjendatud viivisenõue alates 30.12.2020 kuni nõude tasumiseni 20.02.2021 summas 76,99 eurot. Vastavalt kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 197,87 eurot.
MENETLUSKULUD
12.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kohus rahuldas hagi viivisenõude osas. Samuti võttis kohus hageja loobumise vastu nõudest summas 6506,24 eurot, kuna kostja tasus põhinõude 6506,24 eurot pärast hagi esitamist. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu 275 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulusid 1872 eurot, kokku 2197 eurot. Kohus tagastas osaliselt hagist loobumise tõttu hagejale pool loobutud nõudelt tasutud riigilõivust, so 200 eurot. Kohus märkis ka, et kohtu menetlusse jäävalt nõudelt 197,87 eurot tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot.
14.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
15.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks ning kokku 13 tundi summas 1872 eurot käibemaksuga. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) kliendiga suhtlus ja vaidluse asjaolude arutamine – 1 tund 2) hagiavalduse koostamine, mh lisade tõlkimine 5 tundi 3) kostja 22.02.2021 hagi vastuse analüüs ja kliendiga arutamine 1 tund 4) 02.03.2021 seisukoha koostamine 3 tundi
16.Kostja vaidleb õigusabikulude suurusele vastu. Kostja hinnangul on menetluskulud ebaproportsionaalselt suured ning ei vasta asja mahule ja keerukusele. Kostja leiab, et kliendiga suhtlus ja vaidluse asjaolude arutamine 1 tund on põhjendatud. Hagiavalduse koostamine, mh lisade tõlkimine 5 tundi ei ole põhjendatud. Tõlkimine ei ole menetluskulu, samuti hagi on kunstlikult suurendatud ja põhjendatud oleks 1,5 tundi. Kostja 22.02.2021 hagi vastuse analüüs ja kliendiga arutamine 1 tund ei ole kostja arvates põhjendatud. Vastus on 1 lk, seega maksimum oleks 10 minutit. 02.03.2021 seisukoha koostamine 3 tundi ei ole põhjendatud, kuna antud vastuses on 99% kordust. Põhjendatud ajakulu oleks kostja hinnangul 15 minutit. 24.03.2021 kohtunõudele vastuse koostamine 1 tund ei ole põhjendatud, põhjendatud oleks 15 minutit. 31.03.2021 kostja seisukoha analüüs võtab kostja hinnangul aega 5 minutit. 15.04.2021 kohtumääruse analüüs, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ei ole põhjendatud. See on 100% kordus ja põhjendatud on 15 minutit. Kokku on kostja hinnangul põhjendatud õigusabikulu 3 tunni ja 15 minuti ulatuses.
17.Kohus analüüsib menetluskulude põhjendatust. Kohus peab põhjendatuks kuluks kliendiga suhtlust ja vaidluse asjaolude arutamist 1 tund. Kohus vähendab hagiavalduse koostamisele kulunud aega ja peab põhjendatuks 3 tundi. Tegemist on lihtsa vaidlusega ning hagiavaldus on 5-l lehel. Esindaja tõlkekulud sisalduvad 3 tunni hulgas. Kohus peab põhjendatuks kostja 22.02.2021 hagi vastuse analüüsi ja kliendiga arutamist 1 tund. Vastus on tõesti ühel lehel, kuid advokaadist esindajal on kohustus teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seonduvast ning õigusabi toimingute aluseks saavad olla eelkõige just kliendi poolt esitatud juhised. Seega on kliendiga suhtlemine ning vaidluse materjalidega tutvumine vajalikud õigusabitoimingud. 02.03.2021 seisukoha koostamine on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohus ei nõustu kostja seiskohaga, et vastuses on 99% kordust. Nimetatud seisukohas vastab hageja kostja taotlusele ning esitab ise uusi taotlusi ja seisukohti. 24.03.2021 kohtunõudele vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Tegemist on kohtu nõudel esitatud lühikese seisukohaga ja taotlusega. 15.04.2021 kohtumääruse analüüs, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Tegemist on lühikese sisukohaga ning menetluskulude nimekirja koostamisega. Nimetatu ei ole ajamahukas. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus osaliselt kostja vastuväidetega ja peab hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks tööajaks kokku 8 tundi.
18.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasumäär 120,00 eurot tunnis (lisandub km) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 960 eurot (8 t x 120 eurot/tund). Nimetatule lisandub km 20% summas 192 eurot. Kokku 1152 eurot.
19.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1427 eurot, millest 275 eurot on tasutud riigilõiv ja 1152 eurot õigusabikulu. Hageja tasus riigilõivu 475 eurot, 200 eurot tagastas kohus seoses hagist loobumisega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 275 eurot. Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot tagastamisele ei kuulu, kuna kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1427 eurot.
20.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.