Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-143379 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Pooled sõlmisid 24.03.2017.a. eluruumi üürilepingu, mille punkt 3.1 kohaselt oli igakuine üür 260€, kuid suuliselt lepiti kokku üürisumma 250€ ja seda ka esialgu tasuti. Punkt 3.2. kohaselt tuli see tasuda ettemaksuna pangaülekandega iga kuu 10.kuupäevaks. Punkt 3.3 määrab igakuised kõrvalkulud ja nende arvutamise aluse ning punkt 3.4. kõrvalkulude tasumise korra. Tasumata kohustuste maksetähtaeg on alates 10.06.2017.a. Võlgnik lubas korduvalt tasuda, kuid ei teinud seda. Üürnik kolis välja ja soovis lepingu lõpetada 31.08.2017. Üürnik kurtis, et kuuleb naabreid, mis korteris elades on tavapärane. Muid kaebusi üürnikult ei tulnud ja korter talle meeldis. Korter oli täielikult renoveeritud 2016.a. alguses, st vaid umbes aasta enne kostja sissekolimist. 10.06.2017.-.30.09.2017 tekkinud tasumata kohustuste summa on 613,01€. Sellest 439,35€ on saamata jäänud tulu (üürivõlad) ning 173,66€ tekkinud kahjum (üürimisel tekkinud tasumata kõrvalkulud, nn kommunaalmaksud). Lepingu punkt 3.6. kohaselt on ette nähtud maksetega viivitamise puhul viivis 0,1% päevas. Hageja soovib kostjalt välja mõista lepingus kokkulepitust väiksemaks määras viivist (0,065753% päevas). Hagis arvestatud viivis (kuni 30.11.2020) on üürivõla puhul 398,31€ ja kõrvalkulude puhul 150,46€. Võlga ja viivised kokku 1161,78€. Nõuete tekkimise aluseks on esitatud üüriarved ja kõrvalkulude arved. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 613,01€ ja viivised summas 548,77€, kokku võlgnevus koos viivistega summas 1161,78€.

2-20-143379 Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult avaliku e-toimiku kaudu 29.04.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude taotlust. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 1 alusel välja menetlustoimiku põhjal. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Kuna nimetatud kulu nähtub toimikust, siis on see põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt välja mõista. Hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, hageja õigusabikulude taotlust esitanud ei ole ning muid kulusid toimikust ei nähtu. Seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 200 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.