TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi N. R., K. K.i vastu üüri tasumise ja kantud kulutuste hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
15270,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja Liis Könn Kostja I: N. R. (ik xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja II: K. K. (ik xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Viimane kohtuistung 09.04.2021
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt N. R.lt ja K. K.ilt solidaarselt TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks välja üürivõlg 6750 eurot.
3.Mõista kostjatelt N. R.lt ja K. K.ilt TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks solidaarselt välja hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis 1580 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni p-s 2 nimetatud üürivõlalt.
4.Mõista N. R.lt TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks välja N. R. kohustuste täitmisest tulenev võlg 4643,06 eurot.
5.Mõista N. R.lt TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani kasuks välja p-s 4 nimetatud nõudelt hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis 972,06 eurot ning viivis VÕS § 113 järgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni p-s 4 nimetatud nõude tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate N. R. ja K. K.i kanda.
1 (8)
2-19-2068
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks täiendavalt eraldi määrusega mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.TrioNordik OÜ (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsman (edaspidi hageja) esitas 08.02.2019 Harju Maakohtusse hagiavalduse N. R. (edaspidi kostja 1) ja K. K.i (edaspidi kostja 2) vastu üürivõlgnevuse 6750 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning kostja 1 vastu kohustuste täitmisest tuleneva võlgnevuse 4643,06 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes (täiendatud 05.03.2018).
2.Hagiavalduse kohaselt elasid kostjad 1 ja 2 kui abikaasad perioodil 01.01.2016 kuni 08.03.2016 võlgnikule kuuluvas majas aadressil Xxxx (edaspidi elamu), kuid ei maksnud võlgnikule selle eest üüri, mille tasumist hageja kostjatelt nõuab. Lisaks oli kostja 1 sõlminud elamu kasutamiseks lepinguid erinevate teenusepakkujatega, kuid ta ei tasunud ise kommunaalteenuste eest, vaid need olid tasutud võlgniku poolt. Hageja leiab, et elamu üüri turuhind oli vaadeldud ajavahemikul minimaalselt 3000 eurot kuus. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 271 alusel üüri tasumist perioodil 01.01.2016 – 08.03.2016 (maja müügini) summas 6750 eurot (2 1⁄4 * 3000). Juhul kui elamu kasutamine üürilepingu alusel tõendamist ei leia, taotleb hageja kostjatelt hüvitist võlgniku nõusolekuta tema omandi kasutamise eest (VÕS § 1037 lg 1). Kuna elamu kasutamise kohta sõlmitud teenuslepingutest tulenevad kostja 1 kohustused olid täidetud võlgniku arvel, nõuab hageja VÕS § 1041 alusel kostjalt 1 nende kulude hüvitamist kogusummas 4643,06 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt seadusjärgset viivist (VÕS § 113) üürinõudelt (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1580 eurot) kuni üürinõude täieliku tasumiseni, samuti kostjalt 1 seadusjärgset viivist kommunaalkulude hüvitamise nõudelt (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 972,06 eurot) kuni nõude täieliku tasumiseni. Kostjate vastuväited
3.Kostjad 1 ja 2 vaidlevad hagile vastu ja taotlevad jätta see rahuldamata. Kostjad eitavad, et nad oleksid vaidlusalusel perioodil (01.01.-08.02.2016) elamus elanud või seda üürilepingu 2 (8)
2-19-2068 või muul õiguslikul alusel elamiseks kasutanud. Hageja vastavad väited on tõendamata. Kostjatele teadaolevalt oli võlgnikul sõlmitud elamu osas üürileping kolmanda isikugaäriühinguga Xxxx. Ka ei ole võlgnik kandnud kostja 1 eest sel perioodil mingeid kommunaalkulusid. Nimetatud kulud olid võlgniku poolt kantud kokkuleppel A OÜ-ga. Kostjale 1 on arved adresseeritud ilmselt ainult seetõttu, et kostja 1 oli elamu omanik ajavahemikul 2005-2008. Ühtlasi on hagi suuremas osas aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 3 kohaselt on halduri kohustuseks selgitada välja võlausaldajate nõuded, valitseda pankrotivara, korraldada selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Eeltoodust tulenevalt kuulub pankrotihalduri pädevusse ka võlgniku võlglastelt täitmata kohustuste ja muude võlgnevuste väljanõudmine pankrotivarasse.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 07.11.2018 kuulutati välja võlgniku pankrot kuulutati ja hageja nimetati võlgniku pankrotihalduriks; - võlgnikule kuulus 12.10.2012 kuni 08.03.2016 kinnistu reg nr xxxx ja sellel asuv elamu aadressil Xxxx, suurusega 305 m2 ja turuhinnaga 580 000 eurot (kinnistusraamatu väljavõte I k tl 5-5, väljavõte ehitusregistrist I k tl 17, Hüpoteeklaenu OÜ leping I k tl 21); - üle 300 m2 elamute igakuine üür xxxx on 1700-2100 eurot, sh heas seisukorras suurema maja üür xxxx ulatub 8000 euroni (kinnisvarakuulutused I k tl 18-20); - kostjad 1 ja 2 on abikaasad (väljavõte abieluregistrist I k tl 9); - kostjaga 1 sõlmitud lepingu xxxx alusel kostjale 1 esitatud arvete järgi on võlgnik perioodil 28.02.2016-01.07.2016 tasunud I AS-le 1244, 51 eurot (I k tl 22-26), lepingu 6374 alusel esitatud kostjale 1 esitatud arvete järgi on võlgnik perioodil 15.02.2016-01.07.2016 tasunud V AS-le 1171,62 eurot (I k tl 28-44), kostjale 1 esitatud perioodil 15.02.-01.07.2016 esitatud arvete järgi on võlgnik tasunud A AS-le 2226,93 eurot (I k tl 45-46); hageja nõudekirjadele ei ole kostja 1 vastanud (I k tl 47).
3 (8)
2-19-2068
7.Pooled vaidlevad hageja nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle. Hageja tugineb oma nõudes kostjate vastu võlgniku pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-18-12246 võlgniku endise juhatuse liikme V, J.i poolt 12.12.2018 kohtuistungil võlgniku vande andmisel pankrotihalduri küsimusele, kuidas toimus xxxx soetamine antud vastusele: „Mäletan, et seal elas N. R., arvan, et ta kasutas eluruumi üürilepingu alusel. Ei mäleta, kes teda soovitas, kirjalik üürileping on olemas...“ (protokoll I k tl 6-8). Kostjad väidavad, et V. J. ei mõelnud vastuses kostjaga 1 sõlmitud üürilepingut, vaid võlgniku poolt Küprose äriühinguga Xxxx (edaspidi S) 01.11.2012 sõlmitud üürilepingut ja selle 17.05.2013 muutmise kokkulepet (I k tl 151-155). Tõendamaks, et kostja 2 elukoht ei olnud vaidlusalusel perioodil Xxxx, vaid Xxxx, esitas kostja 2 väljavõtte rahvastikuregistrist (I k tl 156). Tõendamaks, et võlgniku poolt elamu suhtes teenusepakkujatele tasutud arved ei ole tasutud mitte kostja 1 eest, vaid äriühingu A OÜ eest, esitasid kostjad A OÜ ja võlgniku vahelise 08.03.2016 kokkuleppe (I k tl 157).
8.Hageja viitab täiendavate tõenditena kostja 2 poolvenna H. H.i poolt M AS (pankrotis) pankrotimenetluses antud ütlustele, et kostja 2 elab aadressil xxxx ja on oma poolvenda seal majutanud, samas kui xxxx majas, mis on kostjate laste nimel, elab kostja 1 ema (02.12.2019 menetlusdokumendi lisadeks 1-2 olevad helifailid). 30.04.2019 Äripäeva artiklis avaldati Xxxx maja hoovist droonipilt, kust on mh näha naabermaja, hoovikujundus (suurem kivi, mis on ümbritsetud kiviplaatidega) ja hoovis olevad kaks valget koera (I k tl 168). 2019. aasta septembris näidati Kanal 2 saates Xxxx pilti, mille kostja 2 endast ise oli teinud (kuvatõmmis Xxxx veebilehelt I k tl 169). Pildil on kostja 2 seljataga näha naabermaja teine korrus, valge koer ning osa Xxxx hoovist (kivide asetus on identne Xxxx hoovi näitava droonipildiga). Meedias on kostja 2 elukohana samuti enam kui kümne aasta jooksul läbivalt viidatud Xxxx majale (Postimehe artikkel 15.07.2011 I k tl 16). Samuti on kostjate lapsed E.-M. K. ja N. K. oma valgetest koertest ja Xxxx hoovist aastate jooksul portaalis Instagram arvukalt pilte avaldanud. E.-M. K. (kasutaja xxxx) on 07.08.2017 avaldanud kahest valgest koerast pildi, millel on sildistatud kasutaja _xxxx_ (ilmselt koerte nimed) ning lisatud kommentaar „Jälgige mu õe lehte nendest kahest armsast /--/“ (I k tl 170). 2 Kasutaja _xxxx_on omakorda koertest avaldanud kümneid pilte (väljavõte profiilist – I k tl 171), millest on näha ka maja hoov, sh nii viidatud kivi ja seda ümbritsevad kiviplaadid (väljavõttes pilt nr 3), naabermaja teine korrus (pilt nr 3) ja maja tagumist külge kattev puitvõre (võrreldes nt väljavõtte pilt nr 4 ja hindamisakti lk 12 esimene pilt). Kuna kostjate lapsed ja koerad elasid ilmselgelt Xxxx, on ainuvõimalik, et ka kostjad elasid seal. Kostja 2 tellis 2008.a., mil elamu omanikuks oli kostja 1, 1Partner Kinnisvaralt eksperthinnangu Xxxx elamu kohta (I k tl 15 jj). 02.12.2018 AS H aktsiate võlaõigusliku müügilepingu kohta sõlmitud notariaalses tehingus on kostja 2 näidanud oma elukohana Xxxx (I k t 172). Ümber lükkamaks kostja 1 väidet, et ta ei ole teenusepakkujate arveid saanud, esitab hageja V AS 04.09.2015 e-kirja, millest nähtub, et need saadeti vähemalt olulises osas kostjale 1 e-kirjadega e-postiaadressile xxxx (V AS kiri I k tl 173). Kostjale 1 väljastati ka T AS arved Xxxx eKodu teenuse eest (arve I k tl 198). Võlgniku poolt väidetavalt Küprose äriühinguga S sõlmitud üürilepingu ja selle muudatuse osas esitas hageja, tuginedes S juriidilisest isikust juhatuse liikme Xxxx töötaja L. B.i e-kirjale, võltsituse vastuväite, kuna vaidlusaluseid dokumente ei ole L. B. kunagi allkirjastanud ei ole ning veelgi enam, alates 2012. aasta lõpust ei ole S üldse tegutsenud ning 2013. aasta algusest ei ole tal isegi seaduslikke esindajaid. Xxxx hinnangul on tõenäoliselt allkirjad kopeeritud ja kleebitud ning hageja nõustub selle järeldusega (kirjavahetus I k tl 174-177). Lisaks sellele on Si suhtes juba 2013.a esitatud likvideerimisavaldus ning ühing on alates 2014.a. registrist kustutatud (II k tl 40-41). Kummutamaks kostjate väidet, et võlgniku juhatuse liige V. J. pidas oma kohtus antud ütluses üürilepingu all silmas mitte kostjaga 1 sõlmitud üürilepingut, vaid Siga sõlmitud üürilepingut, viitab hageja asjaolule, et võlgniku poolt Xxxx elamu müügi kohta 08.03.2016 sõlmitud müügilepingus kinnitas V. J. (punktis 2.1.2), et maja kasutamiseks ei ole ühtegi üürilepingut 4 (8)
2-19-2068 sõlmitud (notariaalne leping I k tl 178-186). Juhul kui V. J. on tagantjärele valmis vastupidist kinnitama, ei oleks tegemist usaldusväärse tunnistajaga. Arvesse tuleb võtta, et V. J. on kostja 2 pikaajaline ja enim tuntud variisik, mistõttu tema ütlused on väärtuselt võrdsed kostja 2 omadega. Kostja 2 kontrolli V. J.i üle kinnitavad muu hulgas asjaolud, et V. J. andis hageja pangakaardid kostja 2 kätte (kinnitus 12.12.2018 istungi protokoll 14:19:16 – I k tl 6, pöörel) ja hageja kontolt tasuti kostjate reiside ja luksuspoodide ostude eest (väljavõte kontoväljavõttest arvete tasumise kohta – I k tl 187 ). Ka on meedia V. J.it läbivalt kostja 2 variisikuks nimetanud (artikkel – I k tl 188-189) ning see nähtub ka kostja 2 suhtes läbiviidud pankrotimenetlusest, kus V. J. oli kostja 2 usaldusisikuks (pankrotimenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas 2-1060840 – I k tl 190-191).
9.Kostjad vaidlevad hageja esitatud täiendavatele tõenditele vastu. Kostjad osutavad, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjate elukohaks Xxxx – sh kostja 1 elukohaks alates 08.04.2003 ja kostja 2 elukohaks alates 11.02.2005 (vastus päringule II k tl 35. Kostjad selgitavad, et nad on Xxxx elamus ka pärast 08.03.2016 viibinud, kuid mitte hagi esemeks oleval perioodil (01.01-08.03.2016). Nii on kostja 2 viibinud võlgnikult elamu ostnud A OÜ esindajana seal mingil ajavahemikul pärast 01.08.2016. Samuti on kostjad viinud sinna perekondlikel põhjusel ka hageja esitatud pildimaterjalis jäädvustatud koerad. Si poolt elamu üürimise osas kostja 2 osutab, et nii üür kui ka kommunaalkulud olid selle äriühingu poolt võlgnikule ette makstud vastavalt Xxxx LLP-lt 20.05.2013 tehtud ülekandega summas 100 000 eurot (võlgniku pangaväljavõte üürilepingu muutmise kokkuleppe järgse tasumise laekumise kohta II k tl 34). Kuna võlgnik soovis jätta osundatud ettemaksu endale ning ei soovinud kanda sellest proportsionaalset osa A OÜ-le, sõlmisid pooled 08.03.2016 kokkuleppe vastavate tasaarvestuste kohta (I k tl 157). Kohtu seisukoht
10.Kohus asub tõendeid kogumis hinnates sarnaselt hagejaga seisukohale, et kostjad on kasutanud ka peale 01.01.2016, sh kuni võlgniku poolt elamu võõrandamiseni 08.03.2016, võlgnikule kuuluvat elamut Xxxx oma faktilise elukohana, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjatelt perioodi 01.01.-08.03.2016 üüri (VÕS § 271) ja kostjalt 1 alates 08.02. kuni 08.03.2016 võlgniku poolt tasutud kommunaalkulude hüvitamist (VÕS § 1041). Kohtu hinnangul on kostjate väide, et võlgniku endine juhatuse liige V, J. on tsiviilasjas 2-18-12246 kohtule 12.12.2018 võlgniku vande andmisel antud seletuses pidanud silmas mitte kostjaga 1 sõlmitud üürilepingut, vaid Siga sõlmitud üürilepingut ja selle muutmise kokkulepet (I k tl 151155), ümber lükatud hageja põhistusega, et nimetatud dokumendid on väidetavalt üürniku nimel (S) allkirjastanud isiku L. B. allkirja osas võltsitud (TsMS § 277 lg 1). Sellele viitab nii asjaolu, et e-kirjavahetuse kohaselt Si juhatuse liikme Xxxx Limited-iga (I k tl 174-177) ei ole L. B. neid dokumente allkirjastanud, et alates 2012. aasta lõpust ei ole S tegutsenud ning et 2013. aasta algusest ei ole tal isegi seaduslikke esindajaid. Lisaks sellele on Si suhtes juba 2013.a esitatud likvideerimisavaldus ning ühing on alates 2014.a. registrist kustutatud (II k tl 40-41). Ka nõustub kohus hagejaga ka selles, et 01.11.2012 dateeritud üürilepingu ja 17.05.2013 üürilepingu muutmise kokkulepe on üürniku esindaja L. B. allkirja osas ilmselt võltsitud, st allkirjad on kopeeritud ja kleebitud (copy-paste), mida on võimalik tuvastada dokumentide võrdlemisega (TsMS § 277 lg 2). Kohus andis kostjatele tähtaja Si nimelt koostatud tõendite ehtsuse tõendamiseks, kuid kostjad vastavaid tõendeid ei esitanud, piirdudes väitega, et tõendid on saadud V, J.ilt (II k tl 55). Seega kohus ei pea kostjate väidet, et V. J. pidas kohtus antud seletuses silmas väidetavalt Siga sõlmitud üürilepingut, usutavaks ega tõendatuks. Kaudselt viitab sellise üürilepingu puudumisele ka asjaolu, et võlgniku poolt Xxxx elamu võõrandamise 08.03.2016 lepingus ei ole sellele viidatud (I k tl 178-186). Kohtu 5 (8)
2-19-2068 hinnangul tõendavad asjaolu, et kostjad on kasutanud peale 01.01.2016, sh kuni 08.03.2016, Xxxx elamut oma perekonna elukohana kogumis ka asjaolud, et meediast nähtuvalt on Xxxx elamu olnud läbi erinevate äriühingute, sh V, J.iga seotud äriühingute (OÜ U), kostja 2 elukohaks juba alates 2011.a. (Postimehe artikkel I k tl 16); kuigi 2016.a. lõpu rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kostja 2 registreeritud elukohaks Xxxx, oli samal ajal tema kontaktaadressiks Xxxx (I k tl 145); kostja 2 poolvenna H. H.i poolt M AS (pankrotis) pankrotimenetluses antud ütluste kohaselt elab kostja 2 aadressil Xxxx ja on oma poolvenda seal majutanud, samas kui Xxxx majas, mis on kostjate laste nimel, elab kostja 1 ema (etoimikus 02.12.2019 menetlusdokumendi lisadeks 1-2 olevad helifailid); 30.04.2019 Äripäeva artiklis avaldatud droonifotost Xxxx maja hoovist nähtub, et seal viibisid kostjate koerad (I k tl 168); 2019. aasta septembris Kanal 2 saates Xxxx avaldati kostja 2 poolt endast ja koerast tehtud foto, kus ta viibib Xxxx (kuvatõmmis Xxxx veebilehelt I k tl 169); kostjate lapsed E.M. K. ja N. K. on avaldanud portaalis Instagram 2017.a. fotosid oma koertest, mis on viibinud Xxxx (I k tl 170-171); kostja 2 on näidanud 02.12.2018 notariaalselt tõestatud lepingus oma elukohana Xxxx (I k t 172). Lisaks tõendab kostjate elamist aadressil Xxxx perioodil 01.01.08.03.2016 asjaolu, et kommunaalmaksete arved on adresseeritud kostjale 1 (I k tl 22-46, 174, 198).
11.Kostjate 1 ja 2 väite osas, et nende elukoht alates 2003-2005 on mitte Xxxx, vaid Xxxx, mis nähtub piisavalt rahvastikuregistri õiendist (II k tl 35), nõustub kohus hagejaga, et see ei lükka ümber asjaolu, et faktiliselt elasid kostjad perioodil 01.01.-08.03.2016 aadressil Xxxx. Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-09 selgitanud (p 16), et registreeritud elukoha olemasolu ei tähenda iseenesest seda, et isik registrisse kantud elukohas ka tegelikult elab. Kostjate poolt eelistungil esitatud vastuväites osas, et Xxxx ei saa midagi Si osas kinnitada (II k tl 56 pöördel) kohus leiab, et see on paljasõnaline. Hageja poolt esitatud Küprose äriregistri väljavõttest nähtub, et Si direktoriks /sekretäriks oli Xxxx Ltd (II k tl 40-41) ja vastupidist pole tõendatud. Kostjate vastuväite osas, et Xxxx üürikulud olid perioodi 08.02.-08.03.2016 osas tasutud võlgniku poolt mitte kostja 1 eest, vaid seetõttu, et need oli võlgnikule tasutud ettemaksuna Si eest kolmanda isiku Xxxx LLP poolt 20.05.2013 summas 100 000 eurot, mille kohta sõlmisid võlgnik ja elamu uus omanik A OÜ 08.03.2016 tasaarvestuse kokkuleppe (I k tl 157, II k tl 34), kohus leiab sarnaselt hagejaga, et Xxxx LLP poolt tehtud makse seostamine Siga väidetavalt sõlmitud üürilepinguga või A OÜ-ga on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja osutus, et Xxxx LLP-lt võlgniku kontole laekunud summa on koheselt edasi kantud Xxxx (II k tl 34). Võlgniku endise juhatuse liikme poolt V, J.i poolt esitatud kirjalike vastuse osas hagejale selles osas, et kommunaalteenuste arved olid vaidlusalusel perioodil adresseeritud kostjale 1 seetõttu, kuna ta kasutas Xxxx elamut juba enne selle omandamist võlgniku poolt ja arvete saajat ei jõutud ümber vormistada (II k tl 76-78) kohus leiab, et V.J.i täiendavas vastused ei ole usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on arvessevõetav hageja osutus, et V. J. on kostja 2 pikaajaline variisik (I k tl 6 pöördel, 187-191) ja on huvitatud viimase positsiooni toetamisest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et nii hageja solidaarne üürinõue kostja 1 ja 2 vastu kui ja kommunaalkulude hüvitamise nõue kostja 1 vastu on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Samuti on põhjendatud nimetatud nõuetelt kuni hagi esitamiseni arvestatud, st sissenõutavaks muutunud seadusliku viivise (VÕS § 113 lg 1), aga samuti alates hagi esitamisest kuni tasumiseni arvestatud täiendava viivise nõue (TsMS § 367).
12.Kostjate poolt esitatud vastuväite osas hageja nõude osas osaliselt aegumise kohaldamiseks kohus nõustub kohus hagejaga, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 algas 2016.a. üürimaksete osas kolmeaastane aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest, st 31.12.2016 kl 24:00. Seega hagi esitamise ajaks (08.02.2016) ei olnud hageja üürinõue aegunud. Kommunaalkulude hüvitamise nõude puhul (VÕS § 1041) algas rikkumise teel saadu 6 (8)
2-19-2068 väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude kolmeaastane aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 151 lg 1). Kuivõrd hageja nõuab võlgniku poolt tasutud kommunaalkulude hüvitamist mitte varasema perioodi eest kui hagi esitamine, ei ole ka kulude hüvitamise nõue aegunud.
13.Ülaltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 kohasel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
16.Kohus leiab, et tsiviilasjas on otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
17.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.