Korteriühistu Kalda-Kose avaldus A. K. vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
2131,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Korteriühistu Kalda-Kose (registrikood 80115355), lepinguline esindaja J. D. Puudutatud isik A. K. (isikukood xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu Kalda-Kose avaldus A. K. vastu võlanõudes.
2.Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja põhivõlgnevus summas 1847,12 eurot ja seisuga 20.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 136,78 eurot, kokku 1983,90 eurot.
3.Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja viivis põhinõudelt 1847,12 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot.
6.Mõista A. K.lt Korteriühistu Kalda-Kose kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (450 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED
1.A. K. (puudutatud isik) on korteri asukohaga xxx omanik ja Korteriühistu Kalda-Kose (korteriühistu) liige. Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kindlaksmääratud makseid, sh prügiveo eest, remondifondi, võetud laenude tagastamiseks, liftide teenindamiseks, üldelektri kuludeks ning elamu ühiskommunikatsioonide kaudu kasutatavate majanduskulude eest. Korteriühistu 21.06.2018 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma hooldustasu eurot/m2, remondifondi 0,075 eurot/m2, laenu tagastamiseks 0,245 eurot/m2 ning liftihoolduseks vastavalt korteri pindalale ja korruse koefitsiendile. Korteriühistu 31.01.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt kohustatud tasuma parklahoolduseks 3 eurot korteri kohta.
2.Korteriühistu esitas puudutatud isikule arveid alates 2018. aasta detsembrist kuni 2020. aasta oktoobrini kokku summas 1847,12 eurot (maha arvestatud vanimast võlgnevusest laekumine summas 25,44 eurot) ning avalduse esitamise seisuga on kogunenud viivis summas 136,78 eurot.
3.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 1847,12 eurot, viivis summas 136,78 eurot ja alates 21.11.2020 viivis VÕS §113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Puudutatud isik sai avalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte e-Toimiku kaudu 11.12.2020. Puudutatud isik avaldusele vastu ei vaielnud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13). Riigikohus on lahendis 2-12-24747 selgitanud (p 18), et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. Seetõttu ei kaasanud kohus käesolevasse menetlusse peale puudutatud isiku teisi korteriühistusse kuuluvaid korteriomanikke.
6.Kinnisasja asukohaga xxx majandamiseks on asutatud Korteriühistu Kalda-Kose (ühistu) (tl 71-76). Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx (tl 6-8). Avaldaja esitas puudutatud isikule arveid perioodi 01.12.2018 kuni 30.10.2020 (maha arvestatud vanimast võlgnevusest laekumine summas 25,44 eurot) summas 1847,12 eurot. Puudutatud isik arveid tasunud ei ole.
7.Arvete kohaselt nõudis korteriühistu majandamiskulude ja tarbitud kommunaalkulude tasumist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Võlasuhe võib tekkida seadusest tuleneval alusel (VÕS § 3). Nõuete kajastamine raamatupidamisdokumentides ehk arve esitamine kohustust ei tekita (RKTKo 3-2-1-107-99, 3-2-1-144-09, p 11).
8.Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (KrtS § 1 lg 4). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sisaldab korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel ja reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust (KrtS § 41 lg 1 p 3 ja 4). Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3). Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 1). Kui korteriomanike 2(4)
kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus (KrtS § 41 lg 2). Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid (KrtS § 35 lg 1). Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine kindlustuslepingute sõlmimine, reservkapitali ja remondifondi loomine (KrtS § 35 lg 2 p-id 1,2,4 ja 5). Seega on avaldaja ja puudutatud isiku vahel KrtS § 1 lg 4 alusel seadusest tulenev võlasuhe.
9.Puudutatud isikul on kohustus KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja alusel tasuda majanduskava alusel perioodilisi makseid majandamiskulude kandmiseks. Majandamiskava ja seega majandamiskulude kandmine tuleb KrtS § 41 lg 3 alusel otsustada korteriomaniku üldkoosolekuga. Korteriühistu on vastu võtnud kaks üldkoosoleku otsust, millest 21.06.2018 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma hooldustasu 0,35 eurot/m2, remondifondi 0,075 eurot/m2, laenu tagastamiseks 0,245 eurot/m2 ning liftihoolduseks vastavalt korteri pindalale ja korruse koefitsiendile (tl 42-44). Korteriühistu 31.01.2019 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma parklahoolduseks 3 eurot korteri kohta (tl 40-42). Seega on tõendatud ja põhjendatud kulud hooldustasu, remondifondi, laenu tagastamise, liftihoolduse ning parklahoolduse eest arvetel märgitud summades (tl 10-27).
10.Puudutatud isikul on kohustus KrTS § 40 lg 1 ja põhikirja alusel tasuda tarbitud teenuste eest. Korteriomanik peab korteri köetava pindala alusel tasuma küttekulusid, veemõõturite näide alusel vee- ja kanalisatsiooni eest, vee soojendamise eest vastavalt soojavee mõõturi näidule (2015 ja 2020 põhikirja p 3.2.8 alapunkt 3, tl 47-52 ja 71-76). Seega arvestatakse nimetatud teenuste eest tasumist vastavalt tarbimisele ning tõendatud on arvetel märgitud summad (tl 10-27).
11.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks puudutatud isiku põhivõlgnevuse summas 1847,12 eurot ja mõistab nimetatud summa puudutatud isikult välja.
12.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi 11.01.2019 kuni 20.11.2020 eest summas 136,78 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista viivis alates 21.11.2020 seaduses sätestatud määras põhinõudelt 1847,12 eurot kuni põhinõude täitmiseni.
13.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Korteriühistu arvestas viivist seaduses sätestatud määras. Kohus rahuldas hageja põhinõude 1847,12 eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Vastavalt kohtu poolt tõendatuks loetud nõuetele ja võlgnevuse koondtabelile, millele lisandub viivis perioodi 11.11.2020 kuni 19.11.2020 eest summas 3,65 eurot, on põhjendatud viivisenõue perioodi 11.01.2019 kuni 20.11.2020 eest kokku 136,78 eurot.
14.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Samuti on põhjendatud välja mõista puudutatud isikult viivis alates 21.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3(4)
Menetluskulud
15.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Vastavalt avalduse rahuldamisele on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
17.Avaldaja taotles menetluskulude välja mõistmist summas 554,16 eurot, millest 504,16 eurot on õigusabikulud ja 50 eurot avalduselt tasutud riigilõiv. Avaldaja õigusabikulud 4 tundi ja 35 minutit hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: dokumentidega tutvumine, analüüs, nõustamine, dokumentide kogumine, avalduse koostamine ja esitamine. Avaldajale osutati õigusabi tunnitasumääraga 110 eurot/tund. Kohus peab avaldaja õigusabitoiminguid ja neile kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Tegemist on lihtsa võlanõudega ning nimetatud toimingutele kulub kohtu hinnangul 4 tundi. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasuks kuni 110 eurot. Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks tunnitasumäära 100 eurot (km-ta), kuna tegemist on lihtsa vaidlusega. Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5).
18.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 450 eurot, millest 50 eurot on avalduselt nõutud riigilõiv ning 400 eurot (4 tundi x 100 eurot/tunnis) põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 450 eurot.
19.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.