Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

5.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagejate poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised. N. Z. ja N. Z. abielust on sündinud kolm XXX: E. Z., so hageja 2, N. P., so hageja 1 ja O. V.. N. Z. ja N. Z. abielu lahutati XXX.a. kohtuotsusega, kui hagejad olid väikesed. Perekonna purunemise põhjuseks oli N. Z. XXX XXX ja XXX nii abikaasa kui laste (hagejate) suhtes. Kostja ei toetanud oma lapsi elus ja arengus. Hagejad pidid juba XXX aastaselt ise tööle asuma, et kuidagi ära elada. Alimendid olid küll N. Z. välja mõistetud, kuid hagejate teada neid emale ei laekunud. XXX XXX sotsiaaltöötaja on hagejaid teavitanud, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punktile 3 on N. Z. lastel kohustus abivajajat üleval pidada. XXX XXX korraldusest ei tulene ja hagejatele pole teada, miks üldse N. Z. vajab XXX. Vanaduspensioni eas olek ja puude olemasolu iseenesest ei tähenda, et isik peaks kasutama endale ülejõu käivat teenust. Hagejate arvates ei vaja N. Z. tegelikult kallist XXX, vaid saaks hakkama ka sotsiaalpinna peal, või toetatud elamise teenusel, mida kohalik omavalitsus peaks talle tagama. XXX XXX vastusest päringule selgub, XXX paigutati N. Z. XXX XXX just tervise halvenemise ja XXX tõttu. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hagejad esitanud hagi põhjusel, et kostja ei ole neid ülal pidanud, tema abi vajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel ja seetõttu ei ole õige hagejalt isa ülalpidamiskulusid nõuda. Kostja oli XXX ja XXX mees. Kostja pole lapsi tegelikult kasvatanud ja neid ülal pidanud ega üldse mingil moel lapsi toetanud ega nendega sidet pidanud. Seega hagejate sissetulekud ja majanduslik olukord ei võimalda neil teha täiendavaid kulutusi ilma nende enda ülalpidamist kahjustamata. Hagejad leiavad, et ülalpidamiskohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, sest kostja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Ta on eluaeg XXX XXX XXX ja kahjustanud ise oma tervist. XXX XXX ei ole lõpetanud ka XXX viibimise ajal. XXX XXX tõttu on olnud kostja XXX nii hagejate kui hagejate ema vastu. N. P. ja E. Z. majanduslik olukord ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita ilma, et nad kahjustaksid iseenda ülalpidamist. Hagejad paluvad tuvastada, et N. P. ja E. Z. on vabastatud N. Z. PKS § 96 tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kostja põhjendused Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised. Kostja vaidleb hagile tä ies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hagi on tõendamata. Hagejad ei saa käesolevalt tugineda asjaolule, et kostja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Ka ei saa hagejad tugineda antud juhul asjaolule, et kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Kostja täitis hagejate ülalpidamise kohustust sundkorras ja seda vastavalt oma sissetulekutele. Arhiividokumendid näitavad, et N. Z. töötasudelt on alates XXX XXX kuni XXX XXX teostatud kinnipidamisi tema

ülalpidamiskohustuse täitmiseks oma alaealiste laste suhtes. Hagejate väidete kostjapoolsest XXX XXX kohta ei ole hagejad usaldusväärseid tõendeid kohtule esitanud. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb kõik menetluskulud panna hagejate kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult mõlema hageja osas. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 103 lg 1 järgi võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (p 1); õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu (p 2) või õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes (p 3). Puudub alus kahelda hagejate poolt esitatud asjaolude olemasolus. Hagi on esitatud PKS § 103 lg 1 p 1 sätestatud asjaoludel, st hagejad leiavad, et kostja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Hagi on samuti esitatud PKS § 103 lg 1 p 2 sätestatud asjaoludel, st hagejad leiavad, et kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust hagejate vastu. Lisaks leiavad hagejad PKS § 102 lg 1 sätestatud asjaoludel, et hagejad tuleb vabastada kostja ülalpidamiskohustusest, sest hagejad ei ole suutelised kostjat ülal pidama ilma hagejate endi tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohus leiab, et PKS § 103 lg 1 p 1 kirjeldatud nõude rahuldamise eelduste täidetust saab jaatada. Kostja on aastaid XXX XXX. Selliselt on kostja olnud enda tervise suhtes hoolimatu ja selliselt on tema abivajadus tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Hagejate poolt on esitatud XXX.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX abielu lahutamise kohta, kus on mh tuvastatud kostja XXX XXX ja XXX (I kd tl 107-108). Tegemist on aastakümnete taguse kostja käitumisse puutuva olukorra kirjeldusega. Kohus on teinud XXX.a ka erimääruse, millega tehakse ettevõttele ettepanek rakendada meetmeid kostja XXX XXX tõkestamiseks (I kd tl 109). Kostja poolt XXX XXX jätkuvuses ei ole muude tõendite alusel põhjust kahelda. Perearsti E. L. XXX tõendi kohaselt on kostjal diagnoositud XXX XXX (I kd tl 156). Asjas on kogutud XXX selgitus diagnoosi XXX osas: XXX tähendab XXX. XXX iseloomustab XXX kui olukorda, kus XXX XXX saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega; sõltuvuse olulisim iseloomujoon on XXX XXX XXX (I kd tl 199). XXX XXX XXX vastusest päringule nähtuvad kostja XXX sattumise asjaolud (I kd tl 146-147), mille kohaselt on koduskülastusel selgunud XXX XXX ja XXX poolt leitu, et kostja on XXX XXX. XXX XXX sedavõrd pika perioodi jooksul on tekitanud olukorra, kus kostja tervis on vanusest sõltumatultki halvenenud määral, mis tingis välise sekkumise. Tervise halvenemise tagajärjeks on kostjal abivajaduse tekkimine. Abivajadus oli tekkinud sellises mahus, et tõi vältimatult kaasa kostja XXX XXX. Paigutamisel ja selle järel tegeleb kostja elu korraldamisega XXX XXX (mh kinnitab seda XXX XXX korraldus XXX XXX osaluse kinnitamine ja osaline finantseerimine (I kd tl 3-4).

XXX XXX enne kostja XXX XXX kinnitab kaudselt sõltuvuskäitumise jätkumine XXX XXX ehk XXX XXX näol kostja poolt ka pärast tema XXX XXX. Hagejad on esitanud trükimeedias ilmunud väljavõtted kostja XXX XXX ja XXX jätkuv ostmisest ja tarbimisest (I kd tl 121-123). Samasisuline on kohtule esitatud XXX ambulatoorne epikriis, mis kinnitab hagejate väidet kostja XXX XXX lahkumise ja kadumise kohta (I kd tl 193). Põhjendatud on hagi rahuldamine ka PKS § 103 lg 1 p 2 märgitud tingimustel, sest kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust hagejate vastu. XXX a XXX XXX XXX otsusest nr XXX nähtuvalt mõisteti kostjalt ja alimendid (I kd tl 178). Samuti on tõendina esitatud täitetoimik nr XXX XXX, mille kohaselt oli kohtuotsus nr XXX täitmisele pööratud alimentide osas kolmele lapsele (I kd tl 110-111, 182-185). Samas puuduvad tõendid hagejate ülalpidamiseks kostja poolt tegelikkuses makstud summade osas. Kostja poolt XXX XXX XXX tõi ilmselt kaasa olukorra, kus tema sissetulekud olid negatiivselt mõjutatud, mistõttu ka täitemenetluse tulem ei olnud laste (sh hagejate) ülalpidamiseks piisav. Kohus nõustub hagejate esindaja seisukohaga, mille kohaselt vaatamata asjaolule, et kohtuotsusega oli kostjalt alimendid välja mõistetud, olid reaalselt summad sedavõrd väikesed, et hagejad olid sunnitud alaealistena tööle asuma, et tagada pere toimetulek. Kohtule on esitatud N. P. tööraamat, millest nähtub alaealisena tööle asumine (I kd tl 113). Hagejad on vande all andnud seletused, mille tõepärasuses kahtlemiseks igasugused alused puuduvad (N. P. seletused (II kd tl 1 pöördel-3) ja E. Z. seletused (II kd tl 3 pöördel-4)). Hagejate seletused on detailiderohked, teineteisega kooskõlas ja sellistena usaldusväärsed. Hagejate seletuste kohaselt töötasid nad juba lastena, üheks töötamise põhjuseks oli kooliriiete muretsemise vajadus. Vaadeldaval ajal oli tegemist möödapääsmatu kulutusega. Põhjendatud on hagi rahuldamine ka PKS § 102 lg 1 märgitud asjaoludel, sest hagejad ei ole ilmselt suutelised kostjat ka osaliselt ülal pidama ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. N. P. osas on tema varalise seisundiga seoses esitatud üürileping (I kd tl 126-128), pangakonto väljavõte (I kd tl 131-140), töövõime kaart XXX XXX kohta (I kd tl 112), XXX S. K. sünnitunnistus (I kd tl 124), XXX XXX XXX.a. kiri, milles kinnitatakse alaealise lapse olemasolu (I kd tl 75), XXX õpilaspilet õppimise kohta (hagejal on alaealise lapse ülalpidamiskohustus) (I kd tl 125), sõiduki tehniline pass, (sõiduk on vajalik liikumiseks) (I kd tl 142), kohtumäärus riigi õigusabi määramise kohta, milles on hinnatud N. P. majanduslikku seisundit (I kd tl 101-102), kommunaalmaksete arved (I kd tl 129-130), tõend XXX XXX (XXX XXX ja XXX XXX XXX) (II kd tl 6). E. Z. osas on tema varalise seisundiga seoses esitatud töövõimekaart XXX XXX XXX (I kd tl 145), pangakonto väljavõte (I kd tl 143-144), kohtumäärus riigi õigusabi määramise kohta, milles on hinnatud E. Z. majanduslikku seisundit (I kd tl 103-104), XXX tõend (I kd tl 94). Mõlema hageja varaline seisund on käesolevas menetluses riigi õigusabi andmist kaasatoov ja sellisena ainult enda ülalpidamist tagav. Vähetähtis pole ka hagejate seletustega kinnitust leidnud asjaolu, et kostja oli nende vastu nende lapsepõlves XXX ja XXX XXX. Kostjapoolne vaenulikkus hagejate vastu avaldus korduvalt ka pärast vanemate lahkukolimist. Hagejate seletustest nähtub selgelt, et põhiliselt kostja poolt tekitatud traumad on jätnud nende ellu kustumatu ja negatiivse jälje, mis mõjutab nende endi hakkamasaamist tänase päevani. Tunnistaja N. Z. on andnud kirjalikud ütlused, mis kinnitavad nii kostja poolt XXX XXX kui ka XXX nii tema enda kui hagejate suhtes (II kd tl 19-21).

Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ja poolte huve kaaludes jõudis kohus veendumusele, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täielikult mõlema hageja osas. Menetluskulude jaotus Tartu Maakohtu 15.aprilli 2020 määrusega anti N. Z. menetlusabi ja määrati talle tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tartu Maakohtu 9. septembri 2020 määrustega anti tsiviilasjas nr 2-20-4176 E. Z. ja N. P. menetlusabi advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) ja määrati E. Z. ja N. P. nende esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi andmine hüvitamiskohustusega tingimusel, et riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamiskohustus on E. Z. ja N. P. üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse menetlusabi saaja so E. Z. ja N. P. kahjuks. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja 1 palunud välja mõista kostjalt või jätta riigi kanda menetluskuludena 609,30 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 567 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud 42,30 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja 2 palunud välja mõista kostjalt või jätta riigi kanda menetluskuludena 609,30 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 567 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud 42,30 eurot. Hageja 1 on tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejatelt menetluskuludena kokku 971,04 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 714 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud 257,04 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlustes märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Arvestades, et tegemist on perekonnaasjaga ning nii hagejad kui ka kostja on abivajadusega, on põhjendatud hagejatele ja kostjale riigi õigusabi andmisega seotud menetluskulud jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.