Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 04. mai 2021, Pärnu kohtumaja 2-20-127082 OÜ Aktiva Finants hagi S.K.u vastu põhivõlgnevuse 1126,00 eurot, intressi 49,66 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot, lepingutasu 23,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1297,93 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 2636,71 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants, RK 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected] Kostja: S.K. IK xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht Xxxxxxxxxxx; lisa-aadress rahvastikuregistris Xxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, epost xxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus
Asja lahendamise viis Menetlusliik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt S.K.ult (K.) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja BB Finance OÜ vahel 24.03.2017 sõlmitud laenulepingutest nr 2101708481, 920126327 ja 320037064 ning 25.03.2017 sõlmitud laenulepingutest nr 2101708592, 920126401, 920126402 ja 920126403 tulenev põhivõlgnevus kogusummas 1126 eurot, intress summas 49,66 eurot, lepingutasud summas 23.04 eurot ja sissenõudekulud summas 50 eurot.
3.Samuti mõista kostjalt S.K.ult välja hageja OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2101708481 ja 2101708592 tulenev viivis perioodi 11.07.2017 kuni 23.12.2020 eest summas 119,95 eurot, laenulepingust nr 320037064 tulenev viivis alates 24.04.2017 kuni 23.12.2020 summas 66,05 eurot ja laenulepingutest nr 920126327, 920126401, 920126402, 920126403 tulenev viivis alates 21.04.2017 kuni 23.12.2020 summas 317,06 eurot.
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants nõue S.K.u vastu kostja ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2101708481 ja 2101708592 tulenev viivis perioodi 11.07.2017 kuni 23.12.2020 eest summas 356,86 eurot, ning laenulepingust nr 320037064 tulenev viivis alates 24.04.2017 kuni 23.12.2020 summas 438,01 eurot.
5.Välja mõista kostjalt S.K.ult hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhinõudelt (1126 1/4
2-20-127082 eurolt) viivis alates 24.12.2020.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
8.Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
9.Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta menetluskulud kostja kanda.
11.Välja mõista kostjalt S.K.ult hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 515 eurot, s.o tasutud riigilõiv 275 eurot ning kulud õigusabile so. hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik aja kulu kogusummas 240 eurot.
12.Kohustada kostjat S.K.ut tasuma menetluskulude hüvitiselt (515 eurolt) hagejale OÜ-le Aktiva Finants viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohus võttis 17.02.2021.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi S.K.u vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. S.K.ule toimetati hagiavaldus ja 17.02.2021.a kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.03.2021. Kohus luges 2/4
2-20-127082 menetlusdokumendid S.K.ule kättetoimetatuks hiljemalt 19.03.2021. S.K. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 19.04.2021.a. Kostja ei ole hagiavaldusele käesolevani vastanud.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 24.03.2017 laenulepingud nr 2101708481, 920126327 ja 320037064 ning 25.03.2017 laenulepingud nr 2101708592, 920126401, 920126402 ja 920126403. Sõlmitud laenulepingute alusel BB Finance OÜ laenas kostjale kokku 1126 eurot ning kostja kohustus laenulepingute alusel saadu lepingutes määratud tingimustel ja tähtaegadel tagastama. Samuti on laenulepingutes kokku lepitud lepingutasude ja intressi maksmises. Lepingu nr 2101708481 kohaselt on lepingutasu suuruseks 15,04 eurot ning intressimäär aasta kohta 31,8%, lepingus nr 2101708592 on kokku lepitud intressimääras 45,2% aastas, lepingutasu ei nõuta. Leping nr 2101708592, millega refinantseeriti leping 2101708481, öeldi 25.06.2017 teatise kohaselt üles alates 10.07.2017 ning hageja nõuab nimetatud lepingute alusel kostjalt intressi summas 31,38 eurot: laenulepingust nr 2101708481 tulenevalt 26,83 eurot ja laenulepingust nr 2101708592 tulenevalt 4,55 eurot. Laenulepingutes nr 920126327, 920126401, 920126402, 920126403 on iga lepingu puhul kokku lepitud lepingutasus suuruses 2 eurot ning iga lepingu kohaselt on intressimäär 21,998% aastas, mis teeb iga lepingu puhul intressi võlgnevuseks 1,75 eurot. Seega lepingute nr 920126327, 920126401, 920126402, 920126403 alusel nõuab hageja kostjalt lepingutasusid kokku summas 8 eurot ja intressi summas 7 eurot. Lepingu nr 320037064 kohaselt lepingutasu ei lisandu, intressimäär aasta kohta on 45,8% ehk intressi võlgnevus selle lepingu alusel on 11,28 eurot. Kostja BB Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud ei ole. BB Finance OÜ loovutas laenulepingutest nr 2101708481, 2101708592, 920126327, 920126401, 920126402, 920126403, 320037064 tuleneva nõude hagejale 11.03.2019.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
3/4
2-20-127082 Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja laenulepingutest nr 2101708481, 2101708592, 920126327, 920126401, 920126402, 920126403, 320037064 tuleneva nõude põhivõlgnevuse summas 1126 euro, lepingutasu 23,04 euro ja intressi võlgnevuse summas 49,66 eurot kostjalt välja mõistmiseks.
4.Kohtu hinnangul on BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2016.a kuni 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Kohtu hinnangul on lepingutes nr 2101708481, 2101708592 ja 320037064 sätestatud intressimääraga võrdsustatud viivisemäära näol tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Hageja nõuab lepingutest nr 2101708481 ja 2101708592 tulenevalt põhivõlgnevuselt 434 eurolt viivist 31,80% aastas ehk summas 476,81 eurot perioodi 11.07.2017 kuni 23.12.2020 eest. Kokku lepitud viivisemäär ületab kehtestatud seadusjärgset viivisemäära 3,975 korda. Lepingu nr 320037064 alusel nõuab hageja viivist põhivõlgnevuselt 300 eurot alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, so 24.04.2017 kuni hagi esitamiseni 23.12.2020 määras 45,8% aastas ehk summas 504,06 eurot (hageja on 23.12.2020 hagiavaldust selles osas 08.02.2021 puuduste kõrvaldamisel korrigeerinud) ja kokku lepitud viivisemäär ületab kehtestatud seadusjärgset viivisemäära 5,725 korda. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda lepingutest nr 2101708481 ja 2101708592 tulenevalt põhivõlgnevuselt 434 eurolt viivist perioodi 11.07.2017 kuni 23.12.2020 eest kokku 119,95 eurot ning lepingust nr 320037064 tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 300 eurot viivist alates 24.04.2017 kuni 23.12.2020 summas 66,05 eurot. Lepingutes nr 920126327, 920126401, 920126402, 920126403 kokku lepitud intressimääraga võrdsustatud viivisemäär 21,998% aastas on 2,745 kordne seadusjärgne viivisemäär ega ületa kohtupraktikas välja kujunenud piiri, mis tooks kaasa viivise kokkuleppe tühisuse, seega kohus rahuldab hageja lepingutest nr 920126327, 920126401, 920126402, 920126403 tuleneva
4/4
2-20-127082 põhivõlgnevuse summas 392 eurot tuleneva viivisenõude perioodi 21.04.2027 kuni 23.12.2020 eest summas 317,06 eurot. Kokkuvõtvalt kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt summas (119,95+66,05+317,06) 503,06 eurot. Lepingutest nr 2101708481 ja 2101708592 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 356,86 eurot ja lepingust nr 320037064 tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 438,01 jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
5.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates 24.12.2020.a veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 1126 euro tasumiseni.
6.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude summas 50 eurot kostjalt välja mõistmiseks. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule tõendina hageja kinnitusel kostjale saadetud tasulised ja tasuta kirjad. Võlgniku makseviivitusega tingutud muude kuludena on hageja välja toonud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus leiab, et antud asjas on hageja sissenõudmiskulud summas 50 eurot põhjendatud. Menetluskulud
7.Pärnu Maakohtule 23.12.2020.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 275 eurot ja esindaja kulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
8.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
9.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 5/4
2-20-127082 seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv summas 275 eurot.
10.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle juriste sh Alla Žulinskajat. Julianus Inkasso OÜ jurist on osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa ja standardse menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud ega õigusabiteenus antud ulatuses vajalik. Kohus on seisukohal, et tegemist on lihtsa, blanketse menetlusega. Kohus möönab, et kuigi hagi aluseks on seitse laenulepingut, võis käesolevas asjas hagiavalduse koostamine olla osaliselt tavapärasest mõnevõrra töö- ja ajamahukam. Siiski on kohtu hinnangul tegemist piisavalt standardse hagiavaldusega, milliste koostamine on hageja majandustegevuse igapäevane osa ning analoogse hagiavalduse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on kaks tundi. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu). Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
11.TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 515 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.