OSAÜHING ALLERON TRADE hagi Runa OÜ, N. R. ja S. R. vastu solidaarselt 15 672,24 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
15 712,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OSAÜHING ALLERON TRADE (10556856, J. Kappeli tn 11, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja: Kerstin Malberg (Bene Est Law Office, e-post: [email protected]) Kostja I: Runa OÜ (14474428, Karitsa 7, 74114 Maardu, e-post: xxxx) Kostja II: N. R. (xxxx, xxxx, e-post: xxxx) Kostja III: S. R. (xxxx, xxxx) Kostjate lepinguline esindaja Alik Karajev ( e-post: [email protected])
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
05.04.2021 hageja esindaja Marko Jaani, kostja lepinguline esindaja Alik Karajev
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista OSAÜHINGult ALLERON TRADE Runa OÜ kasuks menetluskulud 1000 eurot.
4.Välja mõista OSAÜHINGult ALLERON TRADE hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Runa OÜ kasuks kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OSAÜHINGu ALLERON TRADE (hageja) ja Runa OÜ (kostja I) vahel sõlmiti perioodil 14.08.2019-11.09.2019 müügilepingud, mille järgi hageja müüs kostjale I lilli ning kostja I võttis lilled vastu ja kohustus hagejale tasuma vastavalt esitatud arvetele.
2.Kostja I on jätnud lepingulised kohustused täitmata ja võlgneb hagejale kokku 15 672,24 eurot järgnevate arvete eest:
2.1.14.08.2019.a esitatud arve nr 19203 summas 4 038,38 eurot;
2.2.17.08.2019.a esitatud arve nr 19206 summas 3 276,96 eurot;
2.3.21.08.2019.a esitatud arve nr 19208 summas 1 940,64 eurot;
2.4.24.08.2019.a esitatud arve nr 19212 summas 1 860 eurot;
2.5.31.08.2019.a esitatud arve nr 19218 summas 1 493,52 eurot;
2.6.04.09.2019.a esitatud arve nr 19221 summas 1 131,36 eurot;
2.7.11.09.2019.a esitatud arve nr 19223 summas 1 931,38 eurot.
3.Hageja on korduvalt pöördunud kostja I poole kohustuse täitmiseks, kuid kostja I arveid tasunud ei ole.
4.N. R. (kostja II) ja S. R. (kostja III) olid eeltoodud tehingute sõlmimise ajal kostja I juhatuse liikmed. Seega kostjatel II ja III lasus kohustus seaduslike esindajatena korraldada kostja I kohustuste täitmine. Juhatuse liikmed ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud ning on sellega tekitanud hagejale kahju.
5.Kuna kostja I ei suutnud pikemat aega tasuda võlgnevusi, siis kostjatel II ja III lasus kohustus esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus. Kostjate II ja III juhtimisel on kostja I tellinud hagejalt kaupu olukorras, kus kostja I oli sisuliselt pankrotis ning nimetatud äriühingu omakapital oli negatiivne.
6.Kostja III ei järginud ka ÄS §-s 176 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50% osakapitalist. Kostja I osakapital on 2 500 eurot, seega pidi ka netovara olema vähemalt 2 500 eurot. Kuivõrd netovara nõue ei olnud täidetud ning ei suudetud täita lepingulisi kohustusi, oleks kostjad II ja III pidanud esitama TsÜS §-i 36 mõtte ning ÄS § 180 lg 51 (ja kostja III ka 176 p-i 3) kohaselt pankrotiavalduse.
7.Kinnistusregistri andmetel kostjale I kinnistuid ei kuulu. Seega kostjale I võivad kuuluda bilansiliselt väheväärtuslikud esemed, mille väärtus on olematu. Hagejalt kostjale I 14.08.2019 esitatud arvet nr 19203 summas 4 038,38 eurot ei ole kostja I suutnud hagejale tasuda ligemale 10 kuu jooksul. Seda ei saa pidada ajutiseks maksejõuetuseks. Kuivõrd kostjal I pidi olema netovara vähemalt summas 2 500 eurot, siis juba hageja 14.08.2019 esitatud arve nr 19203 summas 4 038,38 eurot kostjale I esitamisega ületasid kostja I kohustused kostja I vara väärtust.
Kostja I jätkas majandustegevust ning sõlmis hagejaga ka järgmised lepingud, mille eest on senini tasumata. Kostja I osakapital oli juba hagejaga esimese lepingu sõlmimisel mittevastav ÄS §-le 136 ning juhatus pidi kokku kutsuma osanike koosoleku. Äriühingu tegevuse jätkamine oli õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli mitte vähem kui 2 500 eurot. Kostja I jätkas tegevust kahjumiga võlausaldajate raha arvel. Kohustused jätsid kostjad II ja III täitmata ning asetasid hageja olukorda, mis kahjustas tema huve ning tekitas hagejale kahju. Seega panid kostjad II ja III toime raske juhtimisvea.
8.Pankrotiavalduse esitamata jätmisega ja osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega kostjad II ja III rikkusid oluliselt võlausaldajate huve, kellelt juhatuse liikmete juhtimisel osteti jätkuvalt kostja I nimel kaupu, kuigi kostjad II ja III teadsid/pidid teadma, et negatiivse omakapitali tõttu ei ole osaühing suuteline kaupade eest tasuma. Kui kostjad II ja III oleksid täitnud neil lasuva juhatuse liikme kohustuse ja esitanud pankrotiavalduse, nähtunuks see ka registrikannetest ja hagejal olnuks põhjendatud alus kostjale I kaupu mitte müüa. Pankrotiavaldust esitamata jättes on kostjad II ja III jätnud kolmandatele isikutele mulje, et tegemist on maksejõulise äriühinguga. Juhatuse liikme teadlik ja tahtlik kohustuste täitmata jätmine, millega teadlikult tekitatakse kahju võlausaldajale, ongi juhatuse liikme õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille eest seadus näeb ette juhatuse liikme vastutuse võlausaldaja ees solidaarselt võlgnikuga.
9.Kostjad II ja III on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi, eelkõige ÄS § 180 lg 51, jättes esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus äriühing on püsivalt maksejõuetu ning TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust sõlmides äriühingu nimel hagejaga lepingu maksejõuetus olukorras, millede tagajärjel on hagejale põhjustatud kahju tekkimine. Hageja leiab, et kostjad II ja III ei oleks tohtinud kostja I nimel lepinguid sõlmida, teades, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu. Liiatigi, kui kostjad II ja III oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, hageja ei oleks kostjaga I lepinguid sõlminud ning hagejale ei oleks ka kahju tekkinud. Eeltooduga on tõendatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel.
10.Käesoleval juhul on kostja I kohustatud täitma võlasuhtest tulenevad kohustused, mis on tekkinud lepingutest ning kostjad II ja III on kohustatud täitma võlasuhtest tuleneva kohustuse, mis on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest. Seega sisuliselt on tegemist ühe ja sama kohustusega, kuid vastav kohustus tuleb äriühingul ja juhatuse liikmetel täita erinevatel õiguslikel alustel. Ülaltoodust tulenevalt kostjad II ja III vastutavad solidaarselt (VÕS § 137 lg 1 ja § 65 lg 1) kostjaga I hageja ees summas 15 672,24 eurot.
11.Hagejal on õigus nõuda kostjalt I VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt I ka VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja I on kohustatud hüvitama hagejale võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostjate vastuväited
12.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
13.Kostjate hinnangul puuduvad mistahes õiguslikud alused, mille kohaselt kannaksid kostjad II ja III kostjaga I solidaarset vastutust kostja I kohustuste täitmise eest.
14.Kostja I suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust. Maksejõuetus tuleb tuvastada kohtu poolt eelkõige pankrotimenetluses. Kostjad ei nõust sellega, et kostja I oleks püsivalt maksejõuetu ja seda juba enne 14.08.2020.
15.Pärast 14.08.2019 sai kostja I hagejalt kaupa kahel korral (arved nr 19215 ha 19226) ja mõlemad arved on kostja I tasunud.
16.OÜ Campanula ja hageja seaduslik ning lepinguline esindaja on sama isik. Kostjad on juba varem esindajale edastanud kostja I arvelduskonto OÜ-le Campanula tasumist tõendava väljavõtte, mille lepinguline esindaja sai kätte 16.06.2020. Perioodil 28.10.2019 kuni 23.03.2020 tasus kostja I OÜ Campanula arvete aluse 37 939,17 eurot. Hageja esindaja on teadlik, et kostja I on hageja seadusliku esindajaga seotud äriühingutele teinud kokku makseid 41 352,63 eurot. Seega on väited kostja I püsivast maksejõuetusest enne 14.08.2019 ebaõiged.
17.Kostjad on seisukohal, et kostja I ei ole arvetel nr 19203, 19206, 19208, 19212, 19218, 19221 ja 19223 summas 15 672,24 eurot kaupa saanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale I kaupade üleandmist. Kostja I keeldus hageja märgitud arvete tasumisest VÕS § 111 alusel, kuna ei saanud nendel märgitud kaupa.
18.Kostjad ei tunnista hagi, paluvad hagi jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt jätta rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: * kostja II ja III olid perioodil 14.08.2019-11.09.2019 kostja I juhatuse liikmed (t.lk 10); * OÜ Campanula ja hageja seaduslik esindaja on sama isik A. K. (t.lk 32-33); * aadressil J. Kappeli 11 Tallinnas asub hageja, Osaühing Campanula ja Edira Flowers OÜ lillede ladu; * hageja on kostjale I esitanud arved nr 19203, 19206, 19208, 19212, 29218, 19221 ja 19223, kokku summas 15 672,24 eurot (t.lk 6-9 pöördel); * kostja I sai hagejalt kaupa (lilli) arvete 19215 ja 19226 alusel ja kostja I on mõlemad arved tasunud (t.lk 31); * perioodil 28.10.2019 – 23.03.2020 sai kostja I kaupa ja tasus OÜ Campanula arvete alusel 37 939,17 eurot (t.lk 34);
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * kostja I on saanud 15 672,24 euro eest arvetel nr 19203, 19206, 19208, 19212, 29218, 19221 ja 19223 märgitud kaupa (lilli); * kostja I on püsivalt maksejõuetu ja kostjad II ning III vastutavad kostja I pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
22.Kostja I poolt kauba kättesaamisest
22.1.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti perioodil 14.08.2019-11.09.2019 müügilepingud, mille järgi hageja müüs kostjale I lilli ning kostja I võttis lilled vastu ja kohustus hagejale tasuma vastavalt esitatud arvetele kokku 15 672,24 eurot.
22.2.Kostjad on seisukohal, et kostja I ei ole arvetel nr 19203, 19206, 19208, 19212, 19218, 19221 ja 19223 summas 15 672,24 eurot märgitud kaupa saanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale I kaupade üleandmist.
22.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega tuleb hagejal tõendada, et andis kostjale I üle hagis märgitud arvete alusel seal märgitud koguses lilli.
22.4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks hagejalt kaupa saanud. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja esitatud allkirjastamata arved (t.lk 6-9 pöördel) ei tõenda kostja I poolt kauba saamist. Arvetel puudub igasugune kostjate kinnitus arvetel märgitud lillede seal märgitud koguses kättesaamise kohta. Samuti ei tõenda hageja poolt kostjale I kauba faktilist üleandmist hageja poolt kostjale I ja OÜ-le Campanula lill e-postiga saadetud hinnakirjad (t.lk 58-61, 64 pöördel-67) või hageja käibedeklaratsioonid (t.lk 62-63 pöördel, 73-73 pöördel). Kohus leiab, et S. K.i, E. S., O. T. ja A. N. seletuskirjadega (t.lk 90-94) ei ole võimalik tõendada, et kostjad II ja III käisid arvetel märgitud kuupäevadel kauba saamiseks arvetel märgitud koguses hageja juures lilli saamas. Vaidlus puudub selles, et kostjad olid ärilistes suhetes hageja, Camapnula OÜ-ga ja Edira Flowers OÜ-ga ja suhtlesid nii vahetult lillelaos, e-posti kui ka SMSi teel. Kohus leiab, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik enam täpselt tuvastada, kas kostjad II ja III käisid kostja I või OÜ Campanula lill nimel J. Kappeli tänaval asuvas laos lilli valimas ja ostmas hagejalt, Camapnula OÜ-lt või Edira Flowers OÜ-lt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagejal kohustus tõendada, et tema andis kaubad üle kostjale I. Kohtu hinnangul oleks kauba ja selle koguse üleandmist lihtne tõendada saatelehtedele või arvetele hageja poolt kostja I poolt allkirja, s.o kinnituse võtmisega. Seda aga hageja teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei saa kauba ja selle koguse kättesaamist kinnitava dokumendi vormistamist kauba üleandmisel pidada müüja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Kohtu hinnangul on tegemist kauba kättesaamisel ostja poolt selle allkirjaga kinnitamine tavapärane praktika, mida hageja oleks pidanud rakendama ka käesoleval juhul. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et oleks müüjana kostjale I kui ostjale andud üle arvetel märgitud asjad (lilled).
23.Kostja II ja III vastutusest Kohus leiab, et kuivõrd käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada hageja poolt kostjale I kauba üleandmist, siis ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ka kostja I võimalik maksejõuetuse küsimus ning kostja II ja III vastutus.
24.Osundatud põhjustel tuleb hageja hagi kostjate vastu jätta rahuldamata.
25.Menetluskulude jaotus
25.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
25.2.Kostjate 05.04.2021 taotluse kohaselt ei esita kostjad II ja III eraldi menetluskulude hüvitamise taotlust, vaid ühinevad kostja I taotlusega. Kostja I taotluse rahuldamisega loevad kostjad II ja III enda menetluskulud hüvitatuks. Kostja I on tasunud osutatud õigusabi eest 1000 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi 12,5 tundi, hinnaga 80 eurot tund (käibemaksuta). Kostja I kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane ja seega esitas taotluse kulude hüvitamiseks käibemaksuta summas.
25.3.Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
25.4.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p
14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
25.5.Kohus leiab, et kostjale I osutatud kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hagejal tuleb hüvitada kostja I õigusabikuluna 1000 eurot (ilma käibemaksuta).
25.6.Kostja I on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
25.7.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.