Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-16865 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja xxx, registrikood xxx (liisinguvõtja) sõlmisid 5.06.2016 liisingulepingu nr xxx, mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel sõiduauto xxx (tehasetähis: xxx, väljalaskeaasta: 2009) ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Kooskõlas liisingulepingu põhitingimuste p-ga 4 sõlmis hageja kindlustusvõtjana vabatahtliku sõidukikindlustuse xxx AS-iga perioodiks 17.06.2019 – 16.06.2020. Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 15.06.2016 käenduslepingu nr 201614603, mille p 1 alusel kohustus kostja hageja ees vastutama hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr 201614603 tulenevate kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 28 710,00 eurot. Arvestades, et liisinguvõtja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja liisinguvõtjale ja kostjale 16.10.2019 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 16.10.2019 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 5034,99 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 12 841,75 eurot (käibemaksuta summa). Hageja müüs liisinguesemeks olnud sõiduki 29.05.2020 xxx OÜ-le hinnaga 10 833,33 eurot, millele lisandus käibemaks summas 2 166,67 eurot. Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt (see on 10 833,33 euro ulatuses) hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Kuivõrd liisinguvõtja ise sõidukit hagejale ei tagastanud kasutas hageja selleks xxx tagastusteenust, millega seoses tekkis lisakulu summas 191,75 eurot (käibemaksuta summa). Seoses liisingueseme müügikorda seadmisega (salongi keemiline puhastus ja välipesu) ja müügi

2-20-16865 vahendamisega (mõlemad teostatud xxx OÜ poolt) kaasnesid täiendavalt lisakulud kokku summas 605,33 eurot. 01.07.2020 edastas hageja liisinguvõtjale ja kostjale nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 08.07.2020. Kuivõrd hagejale pole võlgnevust tasunud, ei jää hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kostja vastu kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista 10279,12 eurot (sh enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingu- ja kindlustusmaksed summas 3 988,63 eurot, viivised summas 3484,99 eurot, liisingueseme soetamiseks tehtud kulutused summas 2008,42 eurot, ülesütlemistest tekkinud lisakulud summas 797,08 eurot) ning menetluskulud, sh riigilõiv 600 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtu selgitused Kostjale K R on menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituriga (dok.5s, 09.04.2021) isiklikult 07.04.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 600 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. Muid menetluskulusid hageja ei ole esitanud ja muude menetluskulude kandmist tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.