OÜ Tallinna Katus hagi Remart Ehitus OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla, viivise, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus OÜ Tallinna Katus vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse hind 15 470 eurot 58 senti OÜ Tallinna Katus vastuapellatsioonkaebuse hind 7002 eurot 52 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Tallinna Katus (registrikood 11241385), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Kostja Remart Ehitus OÜ (registrikood 12269440), lepinguline vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29. mai 2020. a otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata võlgnevuse 5600,84 eurot ja sellele vastava viivise. Teha uus otsus, millega rahuldada nimetatud osas hagi. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu põhjendustele.
Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus 18 342,02 eurot.
2.2.Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 18 342,02 eurot alates 25.09.2018.
2-18-14359
a kuni 29.04.2021. a 3807,16 eurot ning edasi kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
2.3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Remart Ehitus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. OÜ Tallinna Katus apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Maakohtus kantud menetluskuludest jätta OÜ Tallinna Katus kanda 9% kuludest ja Remart Ehitus OÜ kanda 91% menetluskuludest. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Remart Ehitus OÜ kanda. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Tallinna Katus (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Remart Ehitus OÜ (kostja) vastu, paludes mõista välja töövõtulepingust tuleneva põhivõla 18 349 eurot 52 senti, kahjuhüvitise 1814 eurot, viivise 1394 eurot 48 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt, kui kohus kahjunõuet 1814 eurot ei rahulda, palus hageja mõista kostjalt kahjuna välja maksuvõla intressid 701 eurot 23 senti.
2.Hageja teostas kostjale suulise alltöövõtulepingu alusel plekksepatöid akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks Keila Kodu objektil asukohaga Vasara 8, Keila. Peatöövõtjaks oli KODA Ehitus OÜ. Kostjat esindas tööde tellimisel projektijuht KT. KT pöördus töö tellimiseks hageja juhatuse liikme poole 2017. a aprillis ja kokkulepped tööde kohta tehti suuliselt või e-kirja teel. Hageja hinnangul jõuti töövõtu tingimustes kokkuleppele 19. juunil 2017.
2.1.Kostja juhatuse liige RT edastas hagejale 4. mail 2017 hoone projekti hinnapakkumise tegemiseks. 9. mail 2017 saatis hageja kostjale hinnapakkumise kostjale elektronposti aadressil XXX. Hinnapakkumises sisaldusid tellitud akende kogused ning hinnad, mille alusel hageja hiljem arved esitas. Kostjale hinnapakkumine sobis. 5. juulil 2017 paigaldati esimesed aknaplekid. Kui hagejale kinnitati, et tehniline lahendus sobib, alustas hageja plekkide tootmist ja augustis alustati ülejäänud plekkide paigaldusega.
2.2.Esimese arve tööde eest esitas hageja kostjale 14. augustil 2017. Kostja tasus arve. 8. septembri 2017. a e-kirjas leppisid hageja, kostja ning KODA Ehitus OÜ kokku, et KODA
2-18-14359 Ehitus OÜ teeb kostja eest hagejale ettemaksed 845 eurot 30 senti ja 3319 eurot 43 senti ning ülejäänud summade osas teeb hageja arved kostjale. Arvet nr 070917 summas 540 eurot kostja ei vaidlustanud. Arvel nr 080917 summas 1101 eurot 70 senti, arvel nr 011017 summas 7774 eurot 94 senti ja arvel nr 010917 summas 5371 eurot 68 senti sisalduvate toodete hinnad ja kogused edastas hageja kostjale 9. mai 2017. a e-kirjaga ning kostja ei vaielnud neile vastu.
2.3.Arvel nr 030917 sisalduva soklipleki hinna info on edastas hageja kostjale 10. mail 2017 ning hageja, kostja ja KODA Ehitus OÜ vahelise kokkuleppe kohaselt tasus KODA Ehitus OÜ hagejale kostja eest ettemaksu 50% koguarvest suurusega 1690 eurot 60 senti ehk 845 eurot 30 senti. Kostja ei ole arve suurusele vastu vaielnud. Arve nr 020917 tasus KODA Ehitus OÜ hageja, kostja ja KODA Ehitus OÜ vahelise kokkuleppe alusel kostja eest ettemaksu 50% koguarvest suurusega 6638 eurot 86 senti ehk 3319 eurot 43 senti. Kostja ei ole arve suurusele vastu vaielnud. Kuna toodet kulus vähem, esitati kostjale hiljem arve 2715 eurot 90 senti. Kostja on arve nr 020917 deklareerinud Maksu- ja Tolliametis (MTA) oma käibedeklaratsioonil ning seeläbi arve suurust aktsepteerinud.
2.4.Kostja jättis hagejale tööde eest tasumata arve nr 010917, arve nr 020917, arve nr 030917, arve nr 070917, arve nr 080917 ja arve nr 011017. MTA informatsiooni kohaselt on kostja juba oma septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonidel arved nr 020917, 011017 ja 010917 kokku 15 862 euro 52 sendi eest deklareerinud ning neilt käibemaksu tagasi küsinud. Seega on kostja nimetatud arveid aktsepteerinud.
2.5.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivituses arvete tasumisega ligi aasta ning hageja palub kostjalt välja mõista viivise 1394 eurot 48 senti seadusjärgses määras. Hageja palub hüvitada ka täiendava kahju 1814 eurot, mida hageja kandis seoses õigusabiteenuse kasutamisega, et kostjalt võlga kohtuväliselt välja nõuda. Kahjusumma koosneb õigusbüroole makstud õigusabikuludest 994 eurot, pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot ja pankrotimenetluses kostjale hüvitatud õigusabikulust 520 eurot. Kui kostja oleks võla tasunud, ei oleks hagejal võla sissenõudmiskulusid tekkinud. Hagiavalduse täienduses esitas hageja alternatiivse kahjunõude kostja vastu selliselt, et hageja palub rahuldada täiendava kahjunõude juhul, kui kohus kahjunõuet 1814 eurot ei rahuldata. Hagejal on maksuvõla tõttu vaja tasuda intressi maksuvõlalt 701 eurot 23 senti. Kui kostja oleks hagejale tehtud tööde eest õigeaegselt tasunud, ei oleks hagejal maksuvõlga tekkinud. Seega on MTAle tasutavad intressid maksuvõlalt otseses põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja ei nõustunud 14. novembril 2018 esitatud hagiavalduse täienduses kostja seisukohaga, et KT-le ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-id 132 ja 133. See väide on vastuolus kostja juhatuse liikme 29. novembril 2017 saadetud e-kirjaga, kus juhatuse liige RT ise viitab, et hetkel ei saa arveid aktsepteerida ja vaja konsulteerida Kristjaniga. RT ei kirjuta 29.11.2018, et arved on esitatud valedes summades, vaid ütleb ,et „hetkel“ ei saa aktsepteerida, kuna K ei ole kuni 04.12 ja pärast temaga konsulteerimist saab anda vastuse. Seega RT enda 29.11.2017 e-kiri tõendab, et arvetes kokkuleppimine ja nende tasumise kooskõlastamine kuulus projektijuhi KT pädevusse. 29. novembril 2017 saadetud kirjas lubatud vastust hageja arvete kohta RT ei andnudki, vaatamata hageja tehtud pankrotihoiatusele ja korduvatele järelpärimistele. RT 29. novembri 2017. a e-kiri on saadetud alles pärast seda, kui arvete suurused olid juba mitmeid kuid teada, need olid esitatud perioodil september – oktoober 2017. Ei ole eluliselt usutav, et alles kohtumenetluses selgub kostjale, et arved olid esitatud
2-18-14359 valedes summades, kuigi eelnevad arved olid tasutud vastavalt hinnapakkumisele ning tasumata arvete summades on esitatud käibedeklaratsioonid. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja nõustub, et pooled sõlmisid alltöövõtulepingu, kuid kostja ei nõustu tööde hindadega. Hageja 9. mai 2017. a e-kiri ei ole käsitatav töövõtutingimustes kokku leppimisena. E-kirja ei saa pidada ka töö eelarveks VÕS § 639 lg 1 mõttes, sest selles ei ole eraldi välja toodud kalkulatsioone materjalikulu, töövõtja tasu ega tootmiskulude osas. Kostja ei ole hageja 9. mai 2017. a e-kirjale vastanud ega kinnitanud muul viisil hageja e-kirja kättesaamist ega tasu suurusega nõustumist. 5. juulil 2017. a ei paigaldanud hageja Keila, Vasara 8 objektile akna plekke, vaid hageja tutvustas kostja esindajale oma visiooni valmistatavatest toodetest. Kohtumisel ei arutatud toodete hindasid ega mahtusid. Kostja ei nõustu hagejaga, et hagejale 14. augusti 2017. a arve nr 010817 suurusega 3143 eurot 52 senti tasumine tähendab hindades kokkuleppimist. Kostja tasus arve ekslikult. Kostja mõistis, et arve summa on vale, kui hageja saatis tasumiseks järgmised arved. Kostja väljendas oma mittenõustumist 29. novembril 2017 saadetud e-kirjas. Hageja arved nr 040917, nr 050917, nr 060917 on koostatud 11. septembril 2017. a ja vastavad summade osas KODA Ehitus OÜ 28. augustil 2017 tehtud ettemaksusummaga tellimustele nr 417 ja nr 317. Seega on KODA Ehitus OÜ tasunud hagejale ettemaksuna kostja eest kokku 4704 eurot 73 senti. KODA Ehitus OÜ müüs kostjale 12. septembri 2017. a arve nr 2170378 alusel materjali edasi 4704 euro 73 sendi eest. Kostja on hagejale tasunud Vasara 8 kortermaja fassaadi remondi eest kokku 8559 eurot 56 senti (3143,52+3319,43+845,30+540,00+711,31). Kostjal ei olnud hageja ees 13. novembri 2017. a seisuga võlga. KODA Ehitus OÜ arved nr 2170378 ja nr 2170478 tõendavad kostja väidet, et hagejale on kostjale alltöövõtu korras valmistatud kaupade eest tasutud ja kostjal ei ole võlga hageja ees hagis nõutavas suuruses. 2) KODA Ehitus OÜ ja kostja allkirjastasid 28. detsembril 2017 kortermaja asukohaga Vasara 8, Keila renoveerimistööde õiendi nr 6, millest nähtuvalt fassaaditööd, sh akna palede ja akna veeplekkide maksumus on 10 316 eurot 30 senti. Kostja ei saanud nõustuda hageja arvetega akna-, rõdu- ja sokliplekkide maksumuse kohta, mis ületas ca kahekordselt kostjale KODA Ehitus OÜ poolt teostatud tööde eest makstud tasu. Hageja tasu tööde eest hagis nõutavas summas, s.o 18 349 eurot 52 senti, ei ole mõistlik ega põhjendatud. Kuna pooltel ei olnud kokkulepet tasu kohta, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Mõistlikuks saab pidada tasu, mille kostja ja KODA Ehitus OÜ on õiendiga nr 6 28. detsembril 2017 kokku leppinud. Käibedeklaratsioonis arvete kajastamine ei tähenda arvete aktsepteerimist. Kostja esitas MTAle parandusdeklaratsioonid 2017. a septembrija oktoobrikuu käibedeklaratsioonide muutmiseks arvete nr 020917, nr 011017 ja nr 010917 osas. 3) Kostja ei nõustu hagejaga, et MM 8. septembri 2017. a e-kiri on kokkulepe hageja, kostja ja KODA Ehitus OÜ vahel. Hageja seisukoht, et kostja vastutus KT tehtud tehingute ja kostjale võetud kohustuse eest tuleneb TsÜS §-dest 132 ja 133, ei ole õige. KODA Ehitus OÜ projektijuhi MM e-kiri ei ole kostjale hageja poolt väidetava kohustuse osas siduv, kuna e-kirja ei ole edastatud kostja esindusõiguslikule isikule, juhatuse liikmele RT-le. Kirja saajaks on märgitud KT, kes ei ole kostja juhatuse liige
2-18-14359 ning tal puudub õigus kostja kui äriühingu nimel kooskõlastada kokkuleppeid, teha tehinguid, sõlmida lepingud ja võtta äriühingule rahalisi kohustusi. Samuti ei olnud KTl õigust pakkuda arvete tasumist graafiku alusel. 4) Kahjuna ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt välja käibemaksusummat. Kui kohus peaks nõustuma hagejaga ja leidma, et kostjal on hageja eest mingis osas täitmata kohustusi (millega kostja ei nõustu), ei ole kahjuhüvitisena väljamõistetav hageja arvetel kajastatud käibemaks 2968 eurot 25 senti. 5) Kostjal ei ole hagejale võlgnetavaid summasid, millelt arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu alusel. Seega on viivisnõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 6) Hagejal ei ole siinses tsiviilasjas õigust nõuda varasemas kohtumenetluses ja varasema kohtumenetluse eelselt tekkinud kulude hüvitamist varalise kahjuna. 7) Kostja vaidleb hageja alternatiivsele nõudele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei tekkinud hagejale maksuvõla tekkimist kostja käitumise tõttu. Samuti ei tõenda hagejal kahju tekkimist hageja maksuvõlatõend 11. märtsi 2018. a seisuga. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu 6160 eurot 70 senti, samuti viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 29. mai 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 12 741 eurot 48 senti, viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle nõude summa. Maakohus jättis hagi 5608 euro 4 sendi ulatuses rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata kahjunõude 1814 eurot kohtueelsete õigusabikulude katteks ning alternatiivse kahju hüvitamise nõude 701 eurot 23 senti. Maakohus jättis hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2432 eurot 43 senti ning hagejalt kostja kasuks menetluskulu 2279 eurot 46 senti. Maakohus tegi poolte menetluskulude osas vastastikuse tasaarvestuse, mille tulemusena kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 152 eurot 97 senti. Maakohus mõistis hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Pooled sõlmisid 19. juunil 2017 suulise töövõtulepingu akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks Keila Kodu objektil asukohaga Vasara 8, Keila. Kostja oli sellel objektil KODA Ehitus OÜ alltöövõtjaks .
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arvete nr 010917, 020917, 030917, 070917, 080917, 011017 alusel teostatud tööde eest kokku 18 349 eurot 52 senti. Hageja leidis, et ta tegi hinnapakkumise akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks etappide kaupa, ning pooled leppisid kokku, et osaliselt makstakse tööde eest ettemaksu korras ning pärast etappide valmimist.
6.1.Maakohtu hinnangul tegi hageja 9. mai 2017. a e-kirjaga kostjale hinnapakkumise ning alustas pärast seda tööde teostamist. Kostja ei ole esile toonud, et oleks tellinud Keila Kodu objektil teostatud tööd kolmandalt isikult. Seega aktsepteeris kostja hageja 9. mail 2017 tehtud
2-18-14359 hinnapakkumist. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja on hinnapakkumises teostatud tööd objektil asukohaga Vasara 8, Keila teostanud.
6.2.Järgnevalt analüüsis maakohus, kas kostjal oli kohustus tasuda hagejale väljastatud arvete alusel. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et KODA Ehitus OÜ on tasunud kostja eest hagejale 5608 eurot 4 senti perioodil 29.08.2017–13.11.2017, s.o tellimuse nr 417 alusel 3319 eurot 43 senti, tellimuse nr. 317 alusel 845 eurot 30 senti, arve nr 517 suurusega 540 eurot, arve nr. 100917 suurusega 192 eurot ja arve nr. 041017 suurusega 711 eurot 31 senti. MM 8. septembri 2017.a e-kirjast hagejale tuleneb, et KODA Ehitus OÜ teeb ära ettemakse rõdu räästaplekkide eest 540 eurot ja samamoodi tasub KODA Ehitus OÜ hagejale 845 eurot 30 senti ja 3319 eurot 43 senti. Nimetatud summad tasaarvestab KODA Ehitus OÜ kostjaga.
6.3.Kostja vastuse kohaselt müüs KODA Ehitus OÜ kostjale 12. septembri 2017.a arve nr. 2170378 alusel materjali edasi 4704 euro 73 sendi eest ja arve sisuks on märgitud „Materjalide edasimüük Tallinna Katus OÜ arved nr. 040917, 050917, 060917“. Samuti on KODA Ehitus OÜ esitanud kostjale 6. novembril 2017.a arve nr. 2170478, mille sisuks on „Materjalide edasimüük Tallinna Katus OÜ arve nr. 041017“ summas 711 eurot 31 senti. KODA Ehitus OÜ ja kostja on omavahelised nõuded 28. detsembril 2017 tasaarvestanud.
6.4.Maakohtule esitatud hageja konto väljavõttest nähtub, et KODA Ehitus OÜ on tasunud hagejale kostja eest 5608 eurot 4 senti. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu nimetatud summa ulatuses põhjendatud. Tõendeid selle kohta, et kostja või kolmas isik on hagejale tasunud ka ülejäänud arvete eest summas 12 741 eurot 48 senti (18 349,52 – 5 608,04), maakohtule esitatud ei ole. Seega on kostjal kohustus hagejale tasuda teostatud tööde eest 12 741 eurot 48 senti.
6.5.Kostja vaidlustas teostatud tööde hinnad. Hageja hinnapäringutest järeldas maakohus, et tööde hind, mis sisaldas plekkdetailide tootmist, eelnevat mõõdistamist, detailide transporti objektile ja kõiki kinnitusvahendeid, on samas suuruses teiste äriühingute pakutavate hindadega, kes selliseid teenuseid osutavad.
6.6.Hageja andmetel on kostja MTA informatsiooni kohaselt oma käibedeklaratsioonidel hageja esitatud arved nr. 020917, 011017 ja 010917 kogusummas 15 862 eurot 52 senti deklareerinud ja neilt käibemaksu tagasi küsinud. Maakohtu hinnangul ei oma need asjaolud vaidluse lahendamisel tähtsust, eriti arvestades seda, et kostja muutis deklaratsioone alles pärast tasumata arvete osas vaidluse tekkimist.
6.7.Kostja tugines oma väidetes ka sellele, et KT-l puudus õigus äriühingu nimel tehinguid teha. Maakohtu hinnangul võis hageja KT käitumisest saada aru, et KT võis teha kostja nimel toiminguid (TsÜS § 118 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole esile toonud, et on TsÜS § 127 lg 1 alusel KT-le antud volituse tagasi võtnud.
6.8.Maakohus rahuldas hageja viivisenõude väljamõistetud põhivõlalt 12 741 eurolt 48 sendilt ning mõistis viivise põhivõlalt välja seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) hagi esitamisest kuni võla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.
6.9.Hageja kahjuhüvitise 1814 eurot osas leidis maakohus, et see nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, sest kahjuhüvitis on seotud tsiviilasja nr 2-18-1313 kohtueelsete ning kohtumenetluse kuludega ning selliseid kulusid ei ole võimalik edaspidistes menetlustes sama kostja vastu kahjuna välja nõuda.
2-18-14359
6.10.Hageja alternatiivse nõude osas, mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja maksuvõla intressid 701 eurot 23 senti, leidis maakohus, et praeguses asjas ei ole hageja tõendanud, et hagejal on tekkinud maksuvõlg põhjusel, et kostja on jätnud talle esitatud arved tasumata. Seega ei kuulu ka see hageja nõue rahuldamisele, kuna põhjuslik seos maksuvõla tekkimise ja kostja käitumise vahel on tõendamata.
6.11.Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 163 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise ulatusest. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis ta hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 37% ulatuses hageja kanda. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 70 eurot on põhjendatud, samuti on põhjendatud osutatud õigusabiteenuste ajakulu 42,3 tundi. Seega on hageja põhjendatud esindajakulu 2961 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 1865 eurot 43 senti (2961 × 0,63). Samuti tuleb hagejale menetluskuluna hüvitada 63% tasutud riigilõivust, s.o 567 eurot (900 × 0,63). Kostja menetluskulude osas leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 130 eurot ja 140 eurot on põhjendatud, samuti on põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingute ajakulu 46,47 tundi. Seega on kostja põhjendatud esindajakulu 6160 eurot 70 senti, millest hagejal tuleb hüvitada 2279 eurot 46 senti (6160,70 × 0,37). Kuna poolte menetluskulude nõuded on vastastikused, tuleb need vastastikku tasaarvestada, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 152 eurot 97 senti (2432,43 – 2279,46). Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, seega mõistis maakohus hüvitatud menetluskuludelt välja ka viivise. Apellatsioonkaebused
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, resolutsiooni p-de 1–3 ja 5–9 osas, ning saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Maakohus rahuldas hagi osaliselt, kuigi hageja nõude kujunemine ei ole selge ja hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Maakohus on need asjaolud ise otsuses tuletanud. Maakohus määratles valesti nõude suuruse. Kostja ei saa põhjendatult vastu vaielda nõudele, mille asjaolud ei ole selged. 2) Maakohus leidis, et vaidlust ei ole, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled sõlmisid säärase lepingu 19. juunil 2017 (maakohtu otsuse põhjenduste p 5). 3. oktoobril 2017 esitatud hagiavalduse täpsustuses märkis hageja järgmist: „Pooled käisid 19. juunil 2017 ühiselt Keila Kodu objektil Vasara 8 Keila, kus kostja projektijuht KT tutvustas hageja juhatuse liikmele MA-le kostja objektijuhti AK ja peatöövõtja KODA Ehitus OÜ juhatajat MM ja kinnitas neile, et plekitööd teostab kostja“. Sellest selgitusest ei saa tuletada poolte vahel lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et 19. juunil 2017 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nendes tingimustes, millele hageja hagiavalduses esitatud nõudes on tuginenud. Kostja ei ole menetluses kinnitanud hagejaga 19. juunil 2017. a suulise töövõtulepingu sõlmimist. Kostja on juba esimeses menetlusdokumendis, s.o 31. oktoobril 2018. a hagivastuse p-s 1.6 osundanud, et alles 5. juulil 2017. a tutvustas
2-18-14359 hageja kostja esindajale oma visiooni valmistatavatest toodetest, kuid kohtumisel ei arutatud toodete hindasid ega mahtusid. Seega ei olnud kostja veel 5. juuni 2017. a seisuga avaldanud nõustumust tööde alustamiseks hageja 9. mai 2017. a e-kirjas toodud hindadega. Seega on maakohus teinud ebaõige järelduse lepingu sõlmimise aja kohta ning leidnud ekslikult, et selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. 3) Maakohus on ekslikult leidnud, et 9. mai 2017. a e-kiri on käsitatav hinnapakkumisena, mida kostja on aktsepteerinud. Maakohtu järeldused, et viidatud e-kirjas tegi hageja hinnapakkumise akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks etappide kaupa ning pooled leppisid kokku, et osaliselt makstakse tööde eest ettemaksu korras ning pärast etappide valmimist, on väärad. Hageja 9. mai 2017 e-kirjas puuduvad viited osade kaupa akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks etappide kaupa. Samuti puuduvad e-kirjas viited ettemaksu tasumise kohta. Hageja ei ole sellist kokkulepet kohtule esitanud. Seega ei ole hageja teinud sellist hinnapakkumist, millele ta on nõude hagiavalduses rajanud. Maakohus on nõustunud hageja arvamusega olukorras, kus hageja arvamust ei tõenda mitte ükski tõend. Seega ei ole maakohus otsuses tegelikult tuvastanud, milles pooled kokku leppisid. 4) Maakohtu otsusest jääb selgusetuks, millest kohus on järeldanud, et hageja 9. mai 2017. a e-kiri on käsitatav hinnapakkumisena. Kostja ei ole sellise käsitusega nõustunud. Hageja 9. mai 2017. a e-kiri sisaldab üksnes ebamääraseid numbreid, mis ei ole käsitatavad hinnapakkumise või tööde eelarvena. E-kirjast ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, et hageja ja kostja oleksid töövõtutingimustes kokku leppinud. Viidatud kiri ei sisalda toodete maksumust, selgitusi, kas hind sisaldab käibemaksu, millised on tarneja maksetingimused ning tarneaeg. Hageja on ise oma 14. novembri 2018. a menetlusdokumendi p-s 3 kinnitanud, et lõplikku hinnapakkumist ta kostjale ei esitanud, kuna mahud pidid selguma tootmise käigus. Maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel on järeldatud, et kostja on hageja 9. mai 2017. a e-kirja hinnapakkumisena aktsepteerinud. Maakohus on selle seisukoha tuletanud asjaolust, et hageja alustas töödega. Selline maakohtu arvamus on väär, sest kostja ei ole hageja 9. mai 2017. a e-kirjale midagi vastanud ning ka hageja ei ole kostjalt kirjas pakutu kohta tagasisidet küsinud. Seega ei ole õige järeldada, et viidatud kiri oli hinnapakkumine. Kostja nõustus menetluses üksnes sellega, et poolte vahel oli suuline leping. Töövõtu täpsemaid tingimusi kokku ei lepitud. Praegusel juhul jäid osad lepingutingimused lahtiseks, mida hageja menetluses kinnitas. 5) Hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimist ei ole võimalik järeldada kohtumenetluses ülekuulatud tunnistajate MM ja KT ütlustest, millele maakohus viitab otsuse p-des 12 ja 13. Tunnistajate ütlustest järeldub üksnes Vasara 8, Keila objektil renoveerimistööde teostamine hageja poolt. Tunnistaja KT ütlusi selle kohta, et hageja ei teinud hinnapakkumist, on maakohus pidanud vastuoluliseks. Asjaolust, et hageja alustas Vasara 8, Keila objektil tööd, ei saa järeldada, et pooled olid tööde teostamise tingimustes hagiavalduses väidetu kohaselt kokku leppinud. Hageja ei ole tõendanud kokkulepet kostjale esitatud arvetel kajastatud kogustes ja hindades. 6) Töövõtulepingu tingimustes kokkuleppimist ei saa järeldada hageja arvetest, sest arve esitamisest ei teki nõuet. Kostja vaidles talle esitatud arvetele vastu. Arvete mitteaktsepteerimise täiendavaks põhjuseks oli see, et peatöövõtja KODA Ehituse OÜ ei olnud kostjalt plekitöid veel vastu võtnud. Tööde üleandmine toimus 28. detsembril 2017. Alles pärast seda selgusid lõplikult KODA Ehitus OÜ hagejale otse makstud summad. Kuna hageja saatis juba 27. detsembril 2017 kostjale pankrotihoiatuse, ootamata ära arvete üle KODA Ehitus OÜ peetavate läbirääkimiste tulemust, ei olnud kostjal enam võimalik hagejaga arvete üle arutleda.
2-18-14359 7) Vaidlust ei ole, et kostja on tööde eest hagejale tasunud 8559 eurot 56 senti (käibemaksuga). Hagiavalduses leidis hageja, et lisaks juba tasutule võlgneb kostja talle veel 18 349 eurot 51 senti. Seega nõudis hageja teostatud tööde eest kokku 26 909 eurot 7 senti. Seejuures väitis hageja 5. juuli 2019. a menetlusdokumendis, et kõikide tööde maksumus on 26 474 eurot 1 sent. Vahe on 435 eurot 96 senti. Maakohus tuvastas, et peatöövõtja KODA Ehitus OÜ on tasunud hagejale kostja eest 5608 eurot 4 senti, mistõttu on hageja nõue selle summa võrra väiksem. Otsuse p-s 22 leidis maakohus, et võrreldav maksumus sarnaste tööde eest on 16 815 eurot 60 senti ning seega on hageja teostatud tööde maksumus summas 21 301,08 eurot (8559,56+12741,48) on sarnane teiste samu teenuseid osutavate äriühingute poolt pakutuga. Seega on hageja selles suuruses nõue põhjendatud. Kostja hinnangul on maakohtu järeldused vastuolulised. Arusaamatu on, kuidas võrreldava suurusega tööde maksumuse 16 815 eurot 60 senti kaudu saab lugeda põhjendatuks hageja poolt teostatud tööde maksumuse 21 301 euro 8 sendi ulatuses. 8) Hageja arvetel on summad koos käibemaksuga ning maakohus on selles osas hageja nõude põhjendatuks lugenud, kuid maakohus ei ole käibemaksust tulenevat hindade erinevust otsuses arvestanud. Hageja 9. mai 2017. a e-kirjas, mida kohus on pidanud ekslikult hinnapakkumiseks, ei ole märgitud, et selles esitatud hindadele lisandub käibemaks. Kostja hinnangul ei ole käibemaksu lisamine ilma sellekohase kokkuleppeta õige, sest tavapäraselt on pakkumishind lõplik ja sellel on lahti kirjutatud, millest hind koosneb. Käibemaks sisaldub pakkumise hinnas, kui ei ole eraldi välja toodud, et käibemaks lisandub hinnale. 9) Maakohus jättis arvestamata kostja väite, et kõikide plekitööde maksumuseks Vasara 8 kortermaja renoveerimisel oli vastavalt kostja poolt peatöövõtja KODA Ehitus OÜ-ga
28.detsembril 2017. a allkirjastatud objektil teostatud tööde õiendile 10 316 eurot 30 senti (12 379 eurot 56 senti koos käibemaksuga). Hageja nõudis kostjalt lisaks juba saadud 8559 eurole 56 sendile tehtud tööde eest täiendavalt 18 349 eurot 51 senti, mis ületab õiendiga kinnitatud summat 14 529 eurot 51 sendi (käibemaksuta) võrra. 10) Kuna hageja hagi on põhjendamatult rahuldatud, on ka menetluskulude jaotus vale. Seega vaidlustab kostja ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebus
8.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 5608 euro 4 sendi ulatuses ning mõista kostjalt see täiendavalt välja. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt välja kogu põhivõla ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. Hageja etteheide maakohtule on, et maakohus jättis hageja nõude põhjendamatult 5608 euro 4 sendi ulatuses rahuldamata. Kostja tasutud 8559 eurot 56 senti hõlmab ka KODA Ehitus OÜ makseid 5416 eurot 4 sendi ulatuses. Maakohtus ei vaielnud pooled tasutud summa üle, vaid selle üle, millise täiendava summa ulatuses on hageja nõue põhjendatud. 8559 eurot 56 senti hõlmab KODA Ehitus OÜ makseid otse hagejale järgmistes suurustes: 3319 eurot 43 senti, 845 eurot 30 senti, 540 eurot ja 711 eurot 31 senti. Kõik kokku 5416 eurot 4 senti. Ülejäänud osa sellest summast moodustab kostja poolt hagejale arve nr 010817 alusel tasutud 3143 eurot 52 senti. Seega on hageja kokku kostjalt ja KODA Ehitus OÜ-lt kokku saanud 8559 eurot 56 senti.
2-18-14359 Hagiavalduse lisas 8 on kajastatud kokku maksed 5608 eurot 4 sendi ulatuses, kuid üks makse suurusega 192 eurot oli hageja poolt otse Koda Ehitus OÜ-le teostatud töö lisatellimuse eest, mis ei kuulu arveldamisele hagiavalduses toodud nõudega seoses. Selle üle ei olnud mingit vaidlust ka maakohtu menetluses. Seega on maakohus teinud arvutusliku vea ja väljamõistmisele kuulub ka 5608 eurot 4 senti, samuti viivised sellelt summalt. Vastustajate seisukohad
9.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
10.Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle läbi vaatamata, kuna vastuapellatsioonkaebuse nõue ei ole selge, või kui kohus selle seisukohaga ei nõustu, siis jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Ringkonnakohus tegi 19. märtsi 2021. a kirjaga pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled sellega ei nõustunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata võlgnevuse 5600,84 eurot ja sellele vastava viivise, ja uue otsusega hagi rahuldada ka selles osas. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtus kantud menetluskuludest jätta OÜ Tallinna Katus kanda 9% kuludest ja Remart Ehitus OÜ kanda 91% menetluskuludest. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Remart Ehitus OÜ kanda. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja kohtueelne õigusabikulu hüvitis 1814 eurot ja alternatiivse nõude maksuvõla intresside osas summas 701,23 eurot. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
13.Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
13.1.Hageja ja kostja sõlmisid 2017. aastal suulise töövõtulepingu akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks Keila Kodu objektil aadressil Vasara 8, Keila (I köide t/l 45, 55 pöördel). Kostjat esindas tööde tellimisel projektijuht KT. KT pöördus töö tellimiseks hageja juhatuse liikme MA poole 2017. aasta aprillis. Kostja juhatuse liige RT edastas hagejale 4. mail 2017 hoone projekti hinnapakkumise tegemiseks. 9. mail 2017 saatis hageja kostjale tööde hinna kohta kirja elektronposti aadressil XXX. Hageja saatis kostjale 09.05.2017 e-kirjaga akende hinnad ja 10.05.2017 e-kirjaga lodža vaheseina kattepleki hinna 16,12 eurot/jm ja soklipleki hinna 9,33 eurot/jm. 5. juulil 2017 paigaldas hageja esimesed aknaplekid proovitööna. Hagejale kinnitati, et tehniline lahendus sobib ja ta alustas plekkide tootmist. Augustis 2017 paigaldas hageja ülejäänud plekid.
13.2.Esimese arve tööde eest esitas hageja kostjale 14. augustil 2017. Kostja tasus arve. 8. septembri 2017. a e-kirjas leppisid hageja, kostja ning KODA Ehitus OÜ kokku, et KODA Ehitus OÜ teeb kostja eest hagejale ettemaksed.
13.3.Kostja jättis hagejale tööde eest tasumata arve nr 010917, arve nr 020917, arve nr 030917, arve nr 070917, arve nr 080917 ja arve nr 011017.
14.Poolte vahel on vaidlus, kas pooled sõlmisid kokkuleppe tööde hinna kohta ja kas hageja on õigesti arvestanud käibemaksu ja viivist.
15.Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas 09.05.2017 ja 10.05.2017 hinnapakkumised on muutunud lepingu osaks ja sellest tulenevalt, milline oli poolte kokkulepe tasu osas. Hageja on
2-18-14359 esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva tasu nõude VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 järgi. Tasunõude eelduseks on poolte kokkulepe töö osas, tasukokkulepe, töö vastuvõtmine ja tasu sissenõutavaks muutumine. Tasukokkulepe võib VÕS § 635 lg 1 järgi olla määratud kindla summana või VÕS § 637 lg 1 järgi lahtine. Tasukokkulepe võib olla ka kombinatsioon kahest nimetatust.
15.1.Tasukokkuleppe sisu hindamiseks tuleb kohtul tuvastada poolte tahteavaldused lepingu sõlmimisel. Lisaks otsestele tahteavaldustele (nt hinnapakkumine) võisid pooled teha kaudseid tahteavaldusi. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 5. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt Riigikohtu 21. oktoobri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 12).
15.2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja saatis kostjale 09.05.2017 e-kirjaga akende hinnad ja 10.05.2017 e-kirjaga lodža vaheseina kattepleki hinna 16,12 eurot/jm ja soklipleki hinna 9,33 eurot/jm. Kolleegiumi arvates saab eeldada, et kui pooled ei ole sõnaselgelt muid kokkuleppeid sõlminud ning tellija ei ole hinnapakkumist tagasi lükanud, võisid pooled kaudsete tahteavaldustega nõustuda, et 09.05.2017 ja 10.05.2017 hinnapakkumised on muutunud lepingu osaks.
15.3.Seejuures ei ole määrav kostja esile toodud asjaolu, et kostja ei vastanud hageja 09.05.2017 ja 10.05.2017 kirjadele. TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudne tahteavaldus ei ole sama, mis vaikimine, mida peetakse teatud tingimustel tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 4 järgi. Praegusel juhul on teoks, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg, hageja ehitusobjektile lubamine ja tal tööde tegemise võimaldamine.
15.4.Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et 09.–10.05.2017 e-kirjades esitatud hinnaarvutused on liiga üldised ning nende alusel ei saa jälgida hindade kujunemist. Kuigi e-kirjad olid üldised, saab siiski hinnapakkumise põhisisu nende alusel tuvastada. 09.05.2017 hinnapakkumise alusel saab koostada järgmise tabeli: hind
kogus
kokku
km-ga
Rõdu aken-uks
73,32
4399,2
5279,04
Rõdu uks-aken
73,32
1466,4
1759,68
Rõdu aken-uks
77,18
1543,6
1852,32
Avatav aken
65,49
5239,2
6287,04
Trepikoda 5. korrus
283,2
Trepikoda
57,56
920,96
1105,152
Kelder
57,38
918,08
1101,696
14723,44
17668,13
15.5.Esitatud tabelist saab tuvastada nii toodete kirjelduse, maksumuse kui ka töö kogumaksumuse. Et töövõtulepingul ei ole vorminõudeid, on võimalik, et pooled täpsustasid suuliselt üksikasju, sealhulgas seda, kas töö tähendab üksnes tootmist või ka paigaldamist. Poolte käitumisest lepingu täitmisel saab järeldada, et töö sisaldas nii tootmist kui ka paigaldust.
2-18-14359
15.6.10.05.2017 e-kirjaga esitas kostja lodža vaheseina kattepleki hinna 16,12 eurot/jm ja soklipleki hinna 9,33 eurot/jm. Kuigi selles e-kirjas ei ole plekkide kogust ära toodud, oli vajaminev kogus üldjoontes pooltele sel ajal teada. 04.05.2017 oli kostja saatnud hagejale hoone projekti, mille abi võis hageja aru saada vajamineva koguse. Seejuures on pooled ühel meelel selles, kui palju plekki hageja paigaldas ja et hageja paigaldus oli vastavuses ehitusprojektiga.
15.7.Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta osa, kus analüüsitakse hinnakokkuleppe vastavust turuhindadele. Asjas ei ole alust kohaldada VÕS § 637 lg-t 1, sest tuvastatud on poolte kokkulepe töö sisu ja tasu osas. Et pooltel on kokkulepe tasus olemas, ei ole oluline hinnata tehtud töö eest tavaliselt makstavat tasu (VÕS § 637 lg 1).
15.8.Põhjendamatu on kostja seisukoht seoses 09.05.2017 hinnapakkumisega, et käibemaks sisaldub pakkumise hinnas, kui ei ole eraldi välja toodud, et käibemaks hinnale lisandub. Kui lepingupooled on käibemaksukohuslased, eeldatakse, et teenuste ja kaupade hinnad on esitatud ilma käibemaksuta.
15.9.KODA Ehitus OÜ ja kostja allkirjastasid 28.12.2017.a Keilas, Vasara 8 asuval kortermajal teostatud renoveerimistööde kohta õiendi nr 6, millest nähtuvalt fassaaditööde, sh akna palede ja akna veeplekkide maksumuseks on märgitud 10 316,30 eurot (kostja vastuse lisa 5). Õiendis on viidatud real märgitud palede ja akna veeplekid, kuid ei saa järeldada, et tegemist oleks sama tööga, mida hageja kohustus kostjale tegema. Hageja tegi ka rõdu vahepaneelide otste katteplekid, sokliplekid ja rõdu püstiku räästa- ja servaplekid, seega tööde sisu on erinev. Samas ei oma nimetatud õiend määravat mõju hageja ja kostja lepingu tingimustele. Isegi kui peatöövõtja tasus kostjale plekitööde eest vähem, ei välista see, et hageja ja kostja lepivad kokku kallimas hinnas.
15.10.Eelneva alusel tuvastab kohus, et 09.05.2017 ja 10.05.2017 hinnapakkumised on muutunud lepingu osaks.
16.Kostja väitel tuvastas maakohus ebaõigesti, et töövõtuleping sõlmiti 19.06.2017. Kolleegium selgitab, et maakohtu otsusest nähtuvalt pidas maakohus selgeks, et hiljemalt selleks ajaks oli leping sõlmitud. Täpne lepingu sõlmimise aeg ei ole kolleegiumi hinnangul oluline, piisab tuvastada, et tasu sissenõutavaks muutumisel oli poolte vahel lepinguline suhe tekkinud. Lepingu sõlmimise aja kohta selgitas hageja, et „Pooled käisid 19.06.2017 ühiselt Keila Kodu objektil Vasara 8 Keila, kus Remart Ehitus OÜ projektijuht KT tutvustas Hageja juhatuse liikmele MA-le Kostja objektijuhti AK ja peatöövõtja KODA Ehitus juhatajat MM`d ja kinnitas neile, et plekitööd teostab Tallinna Katus OÜ“. Sellest selgitusest ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et leping sõlmiti just 19.06.2017, kuid sellest on ilmne, et poolte vahel oli lepinguline suhe.
17.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja esitatud arved vastavad 09.05.2017 ja 10.05.2017 hinnapakkumistele. Ringkonnakohus arutas seda küsimust pooltega 19.03.2021 kirjas.
17.1.09.05.2017 hinnapakkumises toodud tööd ilma käibemaksuta olid 14 723,44 eurot, koos käibemaksuga 17 668,13 eurot. Lisandusid tööd 10. mai 2017 hinnapakkumise alusel, s.o rõdu vaheseina katteplekk 1m – 16,12 eurot ja sokliplekk 1m – 9,33 eurot. Kokku oli rõdu vaheseina katteplekki 171,6 m ja 140,4 m maja teisel pool, maksumus kokku 5029,44 eurot käibemaksuta. Sokiplekki oli 75,5 m ja 75,5 m maja teisel pool, selle maksumus kokku on 1408,84 eurot käibemaksuta.
17.2.Hageja selgituse järgi lisandus rõdu püstiku katuse räästaplekk ja servaplekk, 4 tk hinnaga 225 tk, kokku 900 eurot käibemaksuta. Seega 10.05.2017 hinnapakkumise alusel lisandusid
2-18-14359 tööd 7338,28 eurot käibemaksuta, 8805,93 eurot käibemaksuga. Kõik tööd hinnapakkumiste alusel on 22 061,68 eurot, lisandub käibemaks 4412,33 eurot, kokku 26 474 eurot.
17.3.Vaidlust ei ole selles, et nelja trepikoja akna paigaldus jäi ära ja nende paigaldamise eest hageja arvet ei esitanud. Arve esitas hageja üksnes plekkide materjali ja valmistamise eest ning täiendavalt lisandusid tööde osas uksepalede liistud ja L-kujuliste katteplekkide komplektid maksumusega 427,56 eurot. Need täiendavad materjalid on kajastatud Koda Ehitus OÜ-le tehtud arvel nr 041017 (05.07.2019 seisukoha lisa 2, dtl 333). Lisatööde tegemist selles osas kinnitas tunnistaja MM 14.11.2019 kohtuistungil (dtl 319). Kostja ei ole lisatööde tegemist eitanud ja arve nr 041017 on ka tasutud (dtl 30). Seega ei nõua hageja lisatööde 427,56 eurot eest tasumist, vaid on esitanud selle asjaolu, näitamaks, et kostja tasutud 8559,56 eurost 427,56 eurot on tasutud lisatööde eest. Hinnapakkumiste alusel tehtud tööd ja lisatööd kokku on maksumusega 26 474 + 427,56 = 26 901,58 eurot.
17.4.Hageja esitas arveid 26 908,78 euro eest. Arved on esitatud koos käibemaksuga (hagi lisa 9, dtl 31 jj). Hageja on seega esitanud arveid 7,20 euro võrra suuremas ulatuses kui tööde maksumus ning haginõue tuleb 7,20 euro ulatuse jätta rahuldamata.
17.5.Kolleegium nõustub kostjaga, et töövõtulepingu tingimuste kokkuleppimist ei saa järeldada hageja arvetest, sest arve esitamisest ei teki nõuet. Arve võib tähendust omada eelkõige juhul, kui pooled on kokku leppinud, et tasunõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Üldreeglina VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Praegusel juhul ei ole esile toodud, et kokku oleks lepitud töö vastuvõtmises või selles, et tasunõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, seega muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. See ei võta hagejalt kohustust väljastada teenuse osutamise kohta arve kui raamatupidamise algdokument raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 järgi. VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi saab lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Kolleegiumi hinnangul saabki asjas esitatud arveid hinnata VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi kui üht asjaolu teiste seas, mis võimaldab sisustada poolte kokkulepet tööde sisu kohta.
18.Maakohus jättis ekslikult välja mõistmata kostjalt 5608,04 eurot seetõttu, et hageja on saanud KODA Ehitus OÜ-lt selles summas makse. Otsuse p-s 16 märkis maakohus, et kostja on hagejale tasunud Vasara 8 kortermaja fassaadi remondiks kokku 8559,56 eurot (I köide t/l 56, punktid 1.8 ja 1.9). Samas nii hagiavalduses (p.1.7 ja 1.8) kui ka kostja vastustes (31.10.2018 vastus, p. 1.9 ja 11.03.2019 seisukoht, p. 1.8) on toodud, et tasumine 8559,56 eurot sisaldab ka KODA Ehitus makseid kokku summas 5416,04 eurot. Seega arvestas maakohus KODA Ehitus OÜ-lt saadud raha kahekordselt.
19.Kokku tuleb kostjalt välja mõista tasunõue 26 901,58 - 8 559,56 = 18 342,02 eurot.
20.Lisaks tasunõudele tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 18 342,02 eurot alates 25.09.2018. a kuni 29.04.2021. a 3807,16 eurot ning edasi kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa (vt viivisekalkulaator.ee). Menetluskulude jaotus
21.Maakohtus olid hageja nõuded võlgnevus 18 349,52 ja kahjuhüvitis 1814 eurot, maakohtu otsuse tegemise aja seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 2458,74 eurot. Hagi jääb rahuldamata 1821,20 euro osas, ehk 1821,20 ÷ 20 808,26 = 0,087 ehk 9% ulatuses. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluses kohtukulude jaotust selliselt, et hageja kanda jääb 9% maakohtu menetluse kuludest ja kostja kanda 91% menetluskuludest. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad täielikult kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 2 järgi. Kohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse peaaegu täielikult, üksnes 7,20 euro osas jäi kaebus
2-18-14359 rahuldamata. Kohus arvestab TsMS § 163 lg 2 järgi ka asjaoluga, et hageja oli nõus kohtu 19.03.2021 kirjas pakutud kompromissiga, mis oli hagejale vähem soodsam kui praegune kohtulahend. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.