Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29.mail 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-14359 OÜ Tallinna Katus hagi Remart Ehitus OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 18 349,52 euro, viivise 1 394,48 euro, kahjuhüvitise 1 814 euro ja täiendava viivise nõudes ning alternatiivselt juhul kui kohus kahjunõuet summas 1 814 eurot ei rahulda välja mõista kostjalt kahju maksuvõla intresside osas summas 701,23 eurot 23 025,96 eurot
nende Hageja: OÜ Tallinna Katus (registrikood 11241385, asukoht Tondi 5, 11313 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (IURING õigusbüroo, Kotka 26, 11312 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja: Remart Ehitus OÜ (registrikood 12269440, asukoht Laki 16, 10621 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; epost: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2019.a, edasi kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja M A Hageja lepinguline esindaja Tiia Raudmägi Kostja seaduslik esindaja R T Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 12 741,48 eurot.
3.Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 12 741,48 eurot alates 25.09.2018.a, kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
4.Jätta rahuldamata OÜ Tallinna Katus hagi Remart Ehitus OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 5 608,04 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitise nõudes summas 1 814 eurot ja alternatiivses kahju hüvitamise nõudes summas 701,23 eurot.
5.Jätta hageja menetluskulud 63 % ulatuses Remart Ehitus OÜ kanda ja kostja menetluskulud 37 % ulatuses OÜ Tallinna Katus kanda.
6.Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks menetluskulu summas 2 432,43 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt Tallinna Katus Remart Ehitus OÜ kasuks menetluskulu summas 2 279,46 eurot.
8.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p. 6 ja 7) ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks välja menetluskulu summas 152,97 eurot.
9.Välja mõista Remart Ehitus OÜ-lt OÜ Tallinna Katus kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (152,97 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.OÜ Tallinna Katus esitas 25.09.2018.a Harju Maakohtule hagi Remart Ehitus OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 18 349,52 euro, kahjuhüvitise 1 814 euro, viivise 1 394,48 euro ja viivise põhivõlgnevuselt summas 18 349,52 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudes. Alternatiivselt palub hageja juhul, kui kohus kahjunõuet summas 1 814 eurot ei rahulda, välja mõista kostjalt kahju maksuvõla intresside osas summas 701,23 eurot. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel kirjalikku lepingut tööde teostamiseks sõlmitud ei ole. K T pöördus töö tellimiseks hageja juhatuse liikme poole 2017.a aprillis ja kokkulepped tööde osas tehti suuliselt või e- maili teel. Hageja loeb töövõtulepingu sõlmituks seisuga 19.06.2017.a. Hageja teostas kostjale alltöövõtulepingu alusel plekksepatöid akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmise ja paigaldamise osas xxx asuva objekti peatöövõtjaks oli xxx OÜ. Hageja on edastanud kostjale 04.05.2017.a hoone projekti hinnapakkumise tegemiseks ning nimetatu kostjale sobis. 05.07.2017.a toimus esimene aknaplekkide paigaldus ja kui hagejale kinnitati, et vastav tehniline lahendus sobib, alustas hageja plekkide tootmist ja augustis alustati ülejäänud plekkide paigaldusega. Esimese arve tööde eest esitas hageja kostjale 14.08.2017.a ja kostja tasus selle 28.08.2017.a. 08.09.2017.a e- kirjas leppisid hageja, kostja ning xxx OÜ kokku, et xxx OÜ teeb Remart Ehitus OÜ eest hagejale ettemaksed summades 845,30 eurot ja 3 319,43 eurot ning ülejäänud summade osas teeb hageja arved kostjale. Kostja poolt on hagejale tasumata järgmised arved: nr. 010917 summas 5 371,68 eurot, 020917 summas 2 715,90 eurot, 030917 summas 845,30 eurot, 070917 summas 540 eurot, 080917 summas 1 101,70 eurot ja 011017 summas 7 774,94 eurot. Kostja tuginemine arvete mitteaktsepteerimisele on pahauskne ning tõendamata. Kostja ei ole alates arvete esitamisest sisuliselt tõendanud ega põhjendanud arvete maksmata jätmist ning ei ole ligi aasta jooksul andnud hagejale teada, millises summas ja mis põhjusel ta arveid ei aktsepteeri. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt on kostja juba oma septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonidel arved nr 020917, 011017 ja 010917 kogusummas 15 862,52 eurot deklareerinud ning neilt käibemaksu tagasi küsinud. Sellest tulenevalt on
kostja nimetatud arveid aktsepteerinud ning kõik arvete deklareerimisele järgnevad kostjapoolsed vastuväited antud arvete suuruse ja nende mitteaktsepteerimise osas ei ole eluliselt usutavad. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja viivituses arvete tasumisega juba ligi aasta ning sellest tulenevalt palub hageja kostjalt väljamõista viivise seadusjärgses määras summas 1 394,48 eurot. Hageja palub hüvitada täiendavalt ka tekitatud kahju summas 1 814 eurot seoses võlgnevuse mittetasumisega. Tegemist on kulutusega, mille hageja kandis, taotledes xxx õigusbüroo vahendusel kostjalt õigusrikkumise lõpetamist. Eelpool nimetatud kahju koosneb õigusbüroole makstud õigusabikuludest summas 994 eurot, pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot ja pankrotimenetluses kostjale hüvitatud õigusabikulust summas 520 eurot. Hageja esitab alternatiivse kahjunõude kostja vastu selliselt, et hageja palub rahuldada täiendava kahjunõude juhul, kui esimest kahjunõuet õigusabikulude osas summas 1 814 eurot ei rahuldata. Hagejal on tekkinud maksuvõla tõttu vaja tasuda intressi maksuvõlalt 701,23 eurot. Juhul, kui kostja oleks hagejale tehtud tööde eest õigeaegselt tasunud, ei oleks hagejal maksuvõlga tekkinud, seega on Maksu-ja Tolliametile tasutavad intressid maksuvõlalt otseses põhjuslikus seoses kostja õigusvastase tegevusega. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 900 eurot ja esindajakulu summas 2 961 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja nõustub väitega alltöövõtu osas, kuid vaidleb täielikult vastu hagi väitele teostatud tööde hindade osas. Hageja 09.05.2017.a e- kiri ei ole käsitletav töövõtutingimustes kokku leppimisena. Antud e- kirja ei saa pidada ka töö eelarveks VÕS § 639 lg 1 mõttes, sest selles ei ole eraldi välja toodud kalkulatsioone materjalikulu, töövõtja tasu ega tootmiskulude osas. Kostja rõhutab, et ta ei ole vastanud hageja 09.05.2017.a e- kirjale ega kinnitanud muul viisil hageja e- kirja kättesaamist ega tasu suurusega nõustumist. 05.07.2017.a ei paigaldanud hageja Keila, Vasara 8 objektile akna plekke, vaid hageja tutvustas kostja esindajale oma nägemust valmistatavatest toodetest. Kohtumisel ei arutatud toodete hindasid ega mahtusid. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hageja 14.08.2017.a arve nr 010817 summas 3 143,52 eurot tasumine tähendab hindades kokkuleppimist. Kostja tasus antud arve ekslikult. Hageja arved nr 040917, nr 050917, nr 060917 on kõik koostatud 11.09.2017.a ja vastavad summaliselt xxx OÜ 28.08.2017.a tehtud ettemaksusummaga tellimuste nr 417 ja nr 317 eest. Seega on xxx OÜ tasunud hagejale ettemaksuna kostja eest kokku 4 704,73 eurot. xxx OÜ müüs kostjale 12.09.2017.a arve nr 2170378 alusel materjali edasi 4 704,73 euro eest. Kostja on hagejale tasunud xxx kortermaja fassaadi remondiks kokku 8 559,56 eurot (3143,52+3319,43+845,30+540,00+711,31). Kostjal puudus hageja ees 13.11.2017.a seisuga võlgnevus. xxx OÜ ja kostja allkirjastasid 28.12.2017.a xxx asuval kortermajal teostatud renoveerimistööde kohta õiendi nr 6, millest nähtuvalt fassaaditööd, sh akteeritud akna palede ja akna veeplekkide maksumuseks on märgitud 10 316,30 eurot. Kostja ei saanud nõustuda hageja arvetega akna-, rõdude- ja sokliplekkide maksumuse kohta, mis ületas ca kahekordselt kostja endale xxx OÜ poolt teostatud tööde eest makstud tasu. Kostja on seisukohal, et hageja arved hagis nõutavas summas, so 18 349,52 eurot, ei ole mõistlikus ja põhjendatud suuruses. Mõistlikuks saab pidada tasu, mida kostja ja xxx OÜ on õiendiga nr 6, 28.12.2017.a kokku leppinud akende-, rõdude- ja sokliplekkide maksumuseks. Käibedeklaratsioonis arvete kajastamine ei tähenda arvete aktsepteerimist. Kostja esitas MTA-le parandusdeklaratsioonid 2017.a septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonide muutmiseks arvete nr 020917, nr 011017 ja nr 010917 osas. Käibemaksusummat ei ole hagejal mingit õigust tekitatud kahjuna nõuda välja kostjalt. Seega, juhul kui ka kohus peaks nõustuma hagejaga ja leidma, et kostjal on hageja eest mingis osas täitmata kohustusi (millega kostja ei nõustu), ei ole kahjuhüvitisena väljamõistetav hageja arvetel kajastatud käibemaks summas 2 968,25 eurot. Kostjal ei ole hagejale võlgnetavaid summasid, millelt arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatu alusel. Seega on viivisnõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas õigust nõuda varasemas kohtumenetluses ja varasema kohtumenetluse eelselt tekkinud kulude hüvitamist varalise kahjuna. Kostja vaidleb hageja alternatiivsele nõudele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei tõenda MTA poolt kostja suhtes tuvastatud asjaolud hagejale maksuvõla tekkimist kostja tõttu. Samuti ei tõenda hagejal kahju tekkimist Tallinna Katus OÜ maksuvõlatõend 11.03.2018.a seisuga, kuna sellest ei nähtu, et võla tekkimine on põhjustatud kostja väidetava võlgnevuse tõttu hageja ees. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 6 160,70 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.02.2019.a kohtumääruses (I köide t/l 135).
5.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 19.06.2017.a suuline töövõtuleping akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks xxx objektil aadressil xxx (I köide t/l 45, 55 pöördel). Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda esitatud arvete nr. 010917, 020917, 030917, 070917, 080917, 011017 alusel teostatud tööde eest kokku 18 349,52 eurot. Kostja vaidleb vastu teostatud tööde hindadele.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või
vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Hageja on arvamusel, et ta tegi hinnapakkumise akende, rõdude ja sokli veeplekkide tootmiseks ja paigaldamiseks etappide kaupa ning pooled leppisid kokku, et osaliselt makstakse tööde eest ettemaksu korras ning pärast etappide valmimist. Kostja leiab, et poolte vahel puudus kokkulepe valmistatavate toodete maksumuse ja tasu maksmise tingimustes (I köide t/l 55).
11.Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd 09.05.2017.a e- kirjaga tegi hageja kostjale omapoolse hinnapakkumise (I köide t/l 8). Vaidlust ei ole, et peale 09.05.2017.a e- kirja edastamist on hageja alustanud tööde teostamist (I köide t/l 25). Tõendeid selle kohta, et kostja on xxx objektil xxx hageja poolt hagiavalduses märgitud tööd tellinud kolmandalt isikult ja nende eest ka tasunud, kohtule esitatud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on aktsepeeritud hageja 09.05.2017.a hinnapakkumist (I köide t/l 8).
12.Tunnistaja M M ütluste kohaselt oli kostja xxx OÜ suuremaks alltöövõtjaks xxx objektil. Kostja töövõtus olid kõik fassaadi plekitööd, v.a rõduklaaside paigaldus. xxx OÜ-l pretensioone töö kvaliteedi osas ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt maksti teatud tööde osas otse hagejale (II köide t/l 17 pöördel).
13.Tunnistaja K Ti ütluste kohaselt paigaldas hageja objektil plekke, erinevaid akende plekke, akende veeplekke, mis oli projektdokumentatsioonis. Samas on tunnistaja ütlused vastuolulised, kuivõrd tunnistaja on avaldanud, et M A (hageja seaduslik esindaja) ei teinud xxx osas hinnapakkumist (II köide t/l 18). Kohtu hinnangul kui hageja ei oleks teinud kostjale hinnapakkumist, siis puudus hagejal vajadus ka töid teostada. Samas ei ole vaidlust selles, et hageja on xxx objektil töid teostanud.
14.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on hinnapakkumises teostatud tööd xxx objektil teostanud. Seega tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas kostjal on kohustus tasuda hageja poolt viimasele väljastatud arved.
15.Hageja on esitanud kostjale 01.09.2017.a arve nr. 010917 summas 5 371,68 eurot, 11.09.2017.a arve nr. 020917 summas 2 715,90 eurot, 11.09.2017.a arve nr. 030917 summas 845,30 eurot, 13.09.2017.a arve nr. 070917 summas 540 eurot, 15.09.2017.a arve nr. 080917 summas 1 101,70 eurot ja 01.10.2017.a arve nr. 011017 summas 7 774,94 eurot (I köide t/l 20-22).
16.Kostja leiab, et tal ei ole kohustust hageja poolt esitatud arveid tasuda, kuivõrd hageja arved nr. 040917, 050917, 060917 on kõik koostatud 11.09.2017.a ja vastavad summaliselt xxx OÜ 28.08.2017.a tehtud ettemaksusummaga tellimiste nr 417 ja 317 eest. Samuti on xxx OÜ tasunud hagejale 08.09.2017.a arve nr. 100917. Seega on xxx OÜ tasunud hagejale ettemaksuna kostja eest kokku 4 704,73 eurot. Kostja on hagejale tasunud xxx kortermaja fassaadi remondiks kokku 8 559,56 eurot ja seega puudus kostjal hageja ees 13.11.2017.a seisuga võlgnevus (I köide t/l 56, punktid 1.8 ja 1.9).
17.xxx OÜ-le on hageja poolt esitatud 11.09.2017.a arve nr. 040917 summas 845,30 eurot, 11.09.2017.a arve nr. 050917 summas 3 319,43 eurot ja 11.09.2017.a arve nr. 060917 summas 540 eurot (I köide t/l 17-18).
18.Kohtu ette toodust nähtub, et xxx OÜ on tasunud kostja eest hagejale kokku 5 608,04 eurot perioodil 29.08.2017.a kuni 13.11.2017.a, s.o tellimuse nr. 417 summas 3 319,43 eurot ja tellimuse nr. 317 summas 845,30 eurot, arve nr 517 summas 540 eurot, arve nr. 100917 summas 192 eurot ja arve nr. 041017 summas 711,31 eurot (I köide t/l 16-19).
19.M M 08.09.2017.a e- kirjast hagejale tuleneb, et xxx teeb ära ettemakse rõdu räästaplekkide eest summas 540 eurot ja samamoodi tasub xxx hagejale summad 845,30 eurot ja 3 319,43 eurot. Nimetatud summade osas tasaarvestab xxx OÜ kostjaga (I köide t/l 16).
20.Kostja vastuse kohaselt müüs xxx OÜ kostjale 12.09.2017.a arve nr. 2170378 alusel materjali edasi 4 704,73 euro eest ja arve sisuks on märgitud „Materjalide edasimüük Tallinna Katus OÜ arved nr. 040917, 050917, 060917“ (I köide t/l 56, punkt 1.9, t/l 62). Samuti on xxx OÜ esitanud kostjale 06.11.2017.a arve nr. 2170478, mille sisuks on „Materjalide edasimüük Tallinna Katus OÜ arve nr. 041017“ summas 711,31 eurot (I köide t/l 56, punkt 1.9, t/l 63). xxx OÜ ja kostja on omavahelised nõuded 28.12.2017.a tasaarvestanud (I köide t/l 64-65).
21.Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest (I köide t/l 19) nähtub, et hagejale on tasutud xxx OÜ poolt kostja eest kogusummas 5 608,04 eurot ja nimetatud summa osas ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Tõendeid selle kohta, et kostja või kolmas isik on hagejale tasunud ka ülejäänud arvete eest summas 12 741,48 eurot (18 349,52 – 5 608,04) kohtule esitatud ei ole. Seega on kostjal kohustus hagejale tasuda teostatud tööde eest 12 741,48 eurot.
22.Menetlusosalised on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et milline oli keskmine hind hageja poolt teostatud tööde osas. Hageja on selgitanud, et hageja hinnapakkumine kostjale sisaldas plekkide materjali, plekkdetailide tootmist, eelnevat mõõdistamist, detailide transporti objektile, kõiki kinnitusvahendeid ja plekkdetailide paigaldust. Kohtule esitatud hinnapäringutest nähtub, et need sisaldavad üksnes plekkide materjali ja plekkdetailide tootmist ning paigaldustööde võrdlev maksumus sellisel juhul on 16 815,60 eurot (II köide t/l 24-28).
23.Kostja poolt esitatud hinnapäringute vastustest nähtub, et need on esitatud lisaplekkide materjali koos paigaldusega kohta ning hinnad on vahemikus 5 642,90 eurot kuni 12 390,49 eurot (II köide t/l 32-38).
24.Seega asub kohus seisukohale, et hageja poolt teostatud tööde hind, arvestades asjaoluga, et see sisaldas ka plekkdetailide tootmist, eelnevat mõõdistamist, detailide transporti objektile ja kõiki kinnitusvahendeid on sarnane teiste äriühingutega, kes selliseid teenuseid osutavad.
25.Hageja andmetel on kostja Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt oma käibedeklaratsioonidel esitatud arved nr. 020917, 011017 ja 010917 kogusummas 15 862,52 eurot deklareerinud ja neilt käibemaksu tagasi küsinud (I köide t/l 2 pöördel, punkt 1.17). Kostja vaidleb nimetatud seisukohale vastu ning leiab, et käibedeklaratsioonis arvete kajastamine ei tähenda arvete aktsepteerimist (I köide t/l 57, punkt 1.15). Lisaks on kostja esitanud tõendid selle kohta, et on teavitanud Maksu- ja Tolliametit 29.11.2018.a, et on ekslikult sisestanud hageja poolt esitatud arvetest ja need on KMD deklaratsioonidest välja võetud (I köide t/l 193 pöördel-194).
26.Kohus on seisukohal, et eelpool viidatud asjaolud ei oma antud vaidluse lahendamisel olulist tähtsust. Lisaks arvestab kohus sellega, et kostja on alles peale poolte vahel vaidluse tasumata arvete osas tekkimist muutnud Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioone.
27.Hageja on edastanud kostjale 27.11.2017.a e- kirja, mille kohaselt palub tasuda võlgnevuse summas 18 349,52 eurot, millele lisandub viivis 1 337,38 eurot (I köide t/l 24). Kostja on hagejale 29.11.2017.a edastatud e- kirjas selgitanud, et hetkel ei saa arveid nr. 010917, 02091, 030917, 080917, 011017 summas 17 809,52 eurot aktsepteerida, kuivõrd eelnevalt on vaja konsulteerida (I köide t/l 24). Tõendeid selle kohta, et kostja on
hagejaga peale 29.11.2017.a võtnud ühendust võlgnevuse tasumise osas kohtule esitatud ei ole.
28.Kostja on seisukohal, et K T’il puudus õigus äriühingu nimel kooskõlastada kokkuleppeid, teha tehinguid, sõlmida lepinguid ja võtta äriühingule rahalisi kohustusi (I köide t/l 56 pöördel, punkt 1.12). K Ti enda poolt antud ütluste kohaselt esindas ta kostjat üksnes xxx (II köide t/l 18 pöördel).
29.Hageja vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt võttis K T enne tööde teostamist temaga ühendust, kuivõrd otsis objektile plekitööde tegijat. Seega eeldas hageja, et K Til oli kostja esindamiseks volitus olemas (II köide t/l 19).
30.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele ja lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
31.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-49-15 leidnud, et TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud.
32.Kohus on seisukohal, et K Ti käitumisest võis hageja saada aru, et ta võis teha kostja nimel toiminguid. Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest kooskõlas VÕS § 29 lg 1. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
33.Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et TsÜS § 127 lg 1 alusel on K Tile antud volitus tagasi võetud. Seega asub seisukohale, et hageja sai eeldada, et K Til on kostja esindamiseks volitus olemas.
34.Samuti on õiguskirjanduses leitud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 356).
35.Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 394,48 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt summas 18 349,52 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (I köide t/l 46). Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu ning leiab, et kostjal ei ole hageja ees võlgnetavaid summasid, millelt arvestada viivist (I köide t/l 57 pöördel, punkt 2).
36.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
37.Hageja poolt kohtule viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvestanud arve nr. 010917 puhul viivist alates 01.10.2017.a, arve nr. 020917 puhul alates 25.09.2017.a, arve nr. 030917 puhul alates 25.09.2017.a, arve nr. 070917 puhul alates 27.09.2017.a, arve nr. 080917 puhul alates 15.10.2017.a ja arve nr. 011017 puhul alates 31.10.2017.a (I köide t/l 3 pöördel).
38.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja vastuväited hageja viivisenõudele põhjendatud, kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 12 741,48 eurot ning nimetatud summalt kuulub tasumisele viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 25.09.2018.a kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
40.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 1 814 eurot (I köide t/l 5). Alternatiivselt juhul, kui kohus kahjunõuet summas 1 814 eurot ei rahulda, palub hageja välja mõista kahju maksuvõla intresside osas summas 701,23 eurot (I köide t/l 71 pöördel).
41.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
42.Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hageja poolt on tasutud xxx õigusbüroole õigusabikulusid summas 994 eurot, pankrotiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja hageja on hüvitanud kostjale pankrotimenetluses tsiviilasjas nr. 2-181313 kostja õigusabikulu summas 520 eurot seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (I köide t/l 4 pöördel, 33-36). Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu ning leiab, et hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas õigust nõuda varasemas kohtumenetluses ja varasema kohtumenetluse eelselt tekkinud kulude hüvitamist varalise kahjuna (I köide t/l 57 pöördel, punkt 3.2).
43.Kohus leiab, et tsiviilasja nr. 2-18-1313 raames kohtueelsete ning kohtumenetluses tekkinud kulutuste hüvitamine ei ole antud tsiviilasja raames võimalik. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr. 2-18-1313 mõistnud võlgniku menetluskulud välja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt, s.o hagejalt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtuasjaga seotud menetluskulude väljamõistmine ja kandmine on lõplik ning varasema kohtumenetluse kulusid (s.h menetluseelseid), ei ole võimalik edaspidistes menetlustes kahjuna välja nõuda. Seega jätab kohus selle nõude rahuldamata.
44.Hageja on palunud alternatiivselt kahjuna välja mõista maksuvõla intressi summas 701,23 eurot (I köide t/l 71 pöördel). Kostja vaidleb nimetatud hageja taotlusele vastu ning leiab, et tõendamata on, et maksuvõla tekkimine on põhjustatud kostja väidetava võlgnevuse tõttu hageja ees (I köide t/l 141 pöördel).
45.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju
tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
46.Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendamata, et kostja poolt hagejale tasumata jäänud arvete tõttu, on hagejal tekkinud maksuvõlgnevus ja seetõttu on sellelt arvestatud intresse summas 701,23 eurot. Seega ei ole ka nimetatud summa osas hageja alternatiivne nõue põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
47.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 12 741,48 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2018.a võlgnevuselt summas 12 741,48 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
48.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
49.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 23 025,96 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud võlgnevuse nõude ja viivise nõude osaliselt (võlgnevus summas 12 741,48 eurot ja viivisenõue kohtuotsuse tegemise seisuga 1 710,75 eurot) ning hagihind on 23 025,96 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 63 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37 % ulatuses hageja kanda.
51.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
52.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 900 eurot ja esindajakulu summas 2 961 eurot (I köide t/l 41, II köide t/l 52-54). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
53.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 567 eurot (900 x 63 %).
54.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 70 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 70 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
55.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 42,3 tundi ning esindaja poolt teostatud menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 2 961 eurot. Kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 1 865,43 eurot (2 961 x 63 %).
56.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 2 432,43 eurot, millest riigilõiv 567 eurot ja esindajakulu 1 865,43 eurot.
57.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 6 610,70 eurot (II köide t/l 41). Hageja kostja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
58.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 130 eurot ja 140 eurot. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot ja
140 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 33-1-82-14).
59.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 46,47 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 46,47 tundi ning esindaja poolt teostatud menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 6 160,70 eurot. Hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2 279,46 eurot (6 160,70 x 37 %).
60.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 152,97 eurot (2 432,43 – 2 279,46).
61.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Osaliselt jõustunud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.