Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-18-2362

(resolutsiooni p 2 osaliselt), mõistis Consegna OÜ-lt välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist (resolutsiooni p-d 3–5) ning tühistas hagi tagamise abinõu (resolutsiooni p 6). Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Jätta Consegna OÜ apellatsioonkaebus TERE aktsiaseltsi ja XX vastu rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2020. a otsuse resolutsioon TERE aktsiaseltsi ja XX osas muutmata, v.a menetluskulude hüvitise osas (resolutsiooni p-d 3-5), kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Jätta TERE aktsiaseltsi ja XX vastu esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise kulud Consegna OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Veel määramata menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-18-2362 saavutada ELVEDA pankrotimenetluses ainukese võlausaldaja staatus. Sellega sai XX faktilise kontrolli ELVEDA, TERE ja MET üle. Lisas esitas MGPI 15. märtsil 2017 Konkurentsiametile koondumise teate, mille kohaselt pidi saama MGPI Terega sama kontserni osaks. Konkurentsiamet andis 4. juulil 2017 koondumisloa ning see avaldati 5. juulil 2017 Ametlikes Teadaannetes. ELVEDA võlausaldajate üldkoosolek otsustas 10. aprillil 2017 võõrandada TERE aktsiad ilma enampakkumiseta MAAGile ning aktsiad võõrandati MAAGile 14. juulil 2017. 18. juulil 2017 võõrandas MAAG aktsiad edasi Aktsiaseltsile Farmi Piimatööstus (FARMI).

2-18-2362 XX on enda positsiooni ja mõjuvõimu erinevates rollides ära kasutades asunud tegema tehinguid eesmärgiga vältida hagejale lepingu täitmist. XX-l on mõjuvõim MGPI ja TERE üle. XX on MGPI ainus juhatuse liige ja 37,5% osade omanik, seega kontrollib ta vahetult MGPI tegevust. MGPI on ELVEDA ainuosanik. ELVEDA oli TERE ainuaktsionär. ELVEDA ainus juhatuse liige on XX. Alates 18. juulist 2017 on TERE ainuaktsionär FARMI, kelle nõukogu esimees on XX. FARMI 7% osade omanik on MGPI ja 93% aktsiate omanik on MAAG. MAAGi 37,5% osade omanik on XX, kes on ka MAAGi nõukogu esimees. XX kontrollis ebaseaduslikult ELVEDA pankrotitoimkonda, olles ise koos enda poolt määratud käsundit täitvate isikutega (KK ja OO) pankrotitoimkonna liige. XX-l oli kontrolliv mõju TERE juhatuse tegevuse üle. TERE nõukogus piisas otsuste vastuvõtmiseks XX ja PP häältest. Viimane oli nõukogusse nimetatud MGPI esindajana ning täitis XX käsundit. Olles ülalnimetatud ametites, asus XX oma mõjuvõimu ära kasutades takistama lepingu täitmist sellega, et korraldas TERE võõrandamise ELVEDA kontrolli alt MAAGi kontrolli alla. Selle tulemusena ei saa MGPI lepingus võetud kohustusi täita. Lisaks oli XX TERE nõukogu liige ning on otsustanud võõrandada ühe lepingus nimetatud osaluse (Tondi Tennisekeskuse osa) ega ole lasknud taastada äriregistris lepingu esemeks olnud osaühingu (Rellim Invest OÜ, mis oli omakorda lepingu esemeks olnud OÜ Devarin OÜ osade ainuosanik) registreeringut. Kuna TEREl ja METil ei ole lepingu esemeks olevate osaluste ja nõuete vastu majanduslikku huvi, on nende üleandmisest keeldutud eesmärgiga tekitada hagejale kahju, mitte majanduslikel kaalutlustel. XX tegevuse tulemusena on hageja jäänud ilma sellest, mida talle lepingu alusel lubati. Kuna XX osales lepingu sõlmimisel, siis peab ta igal juhul hüvitama hagejale kahju 1 300 000 eurot, mis on lepingus leppetrahvina kokku lepitud. Kui täitmisnõue MGPI vastu jääb rahuldamata, siis on XX teinud lepingu täitmise võimatuks ja tekitanud hagejale kahju üle andmata jäänud osade ja nõuete väärtuses, millest on maha arvatud müügihind (3 463 659 eurot 73 senti).

2-18-2362 pankrotitoimkonda ning otsuse aktsiate võõrandamise kohta tegi pankrotihaldur. Seda tingimust ei saa lugeda ka saabunuks, sest TERE aktsiad võõrandas MAAGile ELVEDA pankrotihaldur. XX tegevust MAAGi esindamisel ei saa omistada MGPI-le. XX tegutses MAAGi juhtorganite juhistest lähtudes. Kolmas tingimus ei ole saabunud, sest pärast lepingu sõlmimist ilmnes oluline maksurisk – hageja mõistab Ernst & Young arvamuses tuvastatud riske valesti. Lisaks on kahe äriühingu osade üleandmine võimatu, sest üks neist on äriregistrist kustutatud ja teise äriühingu puhul on kustutatud äriühing selle 100% osanik. Kuna kostja I ei ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei ole põhjendatud ka hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded. Juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb leppetrahvi vähendada. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust.

-

-

hageja ja kostja I (MGPI) sõlmisid 7. märtsil 2017 lepingu, mille alusel kohustus MGPI kokkulepitud eeltingimuste täitumisel tagama hagejale lepingus nimetatud varade üleandmise; XX on MGPI suurosanik ja juhatuse liige; ELVEDA võlausaldajate üldkoosolek andis 10. aprillil 2017 pankrotihaldurile loa alustada vara müüki; MAAGil oli üldkoosolekul 294 997,3 häält ja MGPIl 13 680,4 häält; MAAGil on kolm aktsionäri – XX, CC ja YY, kelle osalus on enam-vähem võrdne; MAAGi nõukogu liikmed on XX, CC ja AA ning juhatuse liikmed YY ja UU; ELVEDA pankrotitoimkond oli kolmeliikmeline – XX, KK ja OO; TERE nõukogu oli mitmeliikmeline.

2-18-2362 nõuete müügiks ning üleandmiseks hagejale. Arvestades seda, et hageja täitmisnõue kostja I vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole kostja I lepingut rikkunud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt I ka leppetrahvi ega kahju hüvitamist.

MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on omandanud TERE otsese või kaudse enamusosaluse või TERE tervikvarad (lepingu p 1.4); enne nõuete kohta tehingu tegemist võib kumbki pool nõuda, et maksunõustaja annab hinnangu TEREle tekkivate maksutagajärgede kohta (lepingu p 1.5); varade müük ei tohi müüjate ja TERE jaoks tuua kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske või tekitada täiendavaid finantskohustusi (lepingu p 1.6); hageja peab olema tasunud varade müügihinna (lepingu p 1.6).

2-18-2362 organ. Üldkoosolekul olid hääleõigus üksnes juriidilistel isikutel, mitte XX-l füüsilise isikuna. MAAGi üldkoosolekul antud hääled ei ole üle kantavad XX-le, st MAAGi tegevus ei ole samastatav XX kui füüsilise isiku tegevusega. XX-l ei olnud MAAGi üle aktsionärina ainuisikulist kontrolli, sest MAAGil oli kolm enam-vähem sama suure osalusega aktsionäri. Samuti ei olnud tal kontrolli nõukogu liikmena, sest MAAGil oli kolm nõukogu liiget. Seega ei saanud XX võtta nõukogu otsuseid ainuisikuliselt vastu. XX ei olnud MAAGi juhatuse liige. Seega ei olnud XX-l võimalik ainuisikuliselt kontrollida MAAGi tehtud otsuseid ja tehinguid. XX-l ei olnud ainuisikulist kontrolli ka ELVEDA pankrotitoimkonna üle, sest see oli kolmeliikmeline. Seejuures pidi toimkond üksnes müügilepingu tingimused kooskõlastama, kuid pankrotihaldurile oli jäetud õigus otsustada, kellele vara müüa. XX-l ei olnud kontrolli TERE üle, sest ta oli üksnes üks liige kollegiaalses organis ning sellise organi otsused ei ole omistatavad talle ainuisikuliselt. Seega, isegi kui TERE nõukogu otsustas vastavaid küsimusi, ei saa XX vastutada TERE varade müügi eest.

2-18-2362 I on oma tegevusega nõustunud, et lepingu p-s 1.4 sisalduv tingimus on täidetud, ning seeläbi on kostja I kaotanud õiguse tugineda vastuväitele. Alternatiivselt saab lepingu p-s 1.4 sisalduva tingimuse lugeda TsÜS § 104 lg 1 järgi täidetuks. MGPI ja XX on pärast lepingu sõlmimist teinud toiminguid selle tingimuse saabumise takistamiseks. MGPI oli ELVEDA suuruselt teine võlausaldaja ning ta hääletas 10. aprillil 2017 TERE aktsiate MAAGile võõrandamise poolt. Seejuures esindas nii MAAGi kui ka MGPId sama advokaat. Selliselt tekitati olukord, kus formaalselt ei saanud MGPI TERE aktsiate kaudseks omanikuks. Kui TERE aktsiaid ei oleks müüdud, oleks TERE kuulunud alates

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-18-2362 Ringkonnakohus arutas pooltega 30. märtsi 2021. a kohtuistungil põhjalikult kõiki hageja esitatud taotlusi ja asus pärast poolte seisukohtade ja selgituste ärakuulamist seisukohale, et ükski hageja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata (vt ringkonnakohtu 30. märtsi 2021. a menetluskonverentsina peetud kohtuistungi protokoll). Kuigi hageja esitas ringkonnakohtu istungil tehtud määruste kohta vastuväite, milles ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust asuda kohtuistungil tehtud määrustest erinevale seisukohale. Seetõttu lahendab ringkonnakohus vaidluse asjas seni esitatud ja vastuvõetud tõendite alusel.

2-18-2362 tl 88). Seda arvestades ei ole põhjendatud kostja I vastuväide, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kindlust, et MGPI saab aktsiad oma kontrolli alla. Kuna MGPI oli sõlminud ELVEDA osaluse omandamiseks lepingu ja TERE aktsiad kuulusid 100% ulatuses ELVEDAle, juhindusid hageja ja kostja I lepingut sõlmides selgelt sellest, et MGPI saab TERE enda kontrolli alla. Küsimus oli üksnes ajas ning seetõttu leppisid pooled kokku, et varad antakse hagejale üle viie tööpäeva jooksul. Pooled nimetasid lepingu preambulis TERE üle kontrolli saamist, kuid on täpsustanud seda lepingu p-s 1.4 ja leppinud kokku varade üleandmise korraldamise viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas omandanud TERE otsese või kaudse enamusosaluse või TERE tervikvarad. Kuigi MGPI pidi ülaltoodu kohaselt omandama ELVEDA osaluse kaudu TERE kaudse osaluse, ei vaidle pooled selle üle, et MGPI omandas ELVEDA osaluse alles pärast seda, kui ELVEDAle ei kuulunud enam TERE aktsiad. Seega ei ole MGPI saanud kunagi otseselt ega kaudselt TERE enamusosaluse omanikuks. Samuti ei ole MGPI omandanud TERE tervikvarasid. TERE enamusosaluse kaudseks omanikuks sai esmalt MAAG ja seejärel FARMI. Arvestades äriregistri andmeid, asus maakohus õigesti seisukohale, et kumbki neist ei kuulu MGPIga samasse kontserni ÄS § 6 tähenduses. Asjaolu, et MGPI ja MAAGi osanikud ja osanike struktuur kattuvad, viitab küll sellele, et need äriühingud on omavahel seotud ja tegutsevad lõppastmes samade isikute huvides ja kasuks, kuid see ei muuda neid samasse kontserni kuuluvaks ÄS § 6 tähenduses. Iseenesest on õige hageja väide, et TERE aktsiad on ilmselt mingil viisil MGPI kontrolli all, sest MGPI on kohtumenetluses, sh ringkonnakohtu istungil pidanud võimalikuks endiselt tagada lepingus nimetatud osaluste ja nõuete üleandmine. See on ka mõistetav, kuna MGPI ja MAAGi osanikud kattuvad. Seda, et MAAG ja MGPI on seotud, kinnitab iseenesest ka Konkuretsiametile esitatud koondumise teade. Eeltoodu ei anna aga alust järeldada, et saabunud on lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimus, sest MGPI kontserni MAAG ja FARMI ei kuulu. Sisuliselt on ka hageja nõustunud, et MAAG ega FARMI ei kuulu formaalselt MGPIga samasse kontserni. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et pooled pidasid lepingu p-s 1.4 kontserni all silmas midagi muud kui kontserni ÄS § 6 tähenduses.

2-18-2362 TERE aktsiad 14. juulil 2017 ja võõrandas need 18. juulil 2017 edasi FARMIle (I kd, tl 20). Seda arvestades on pankrotitoimkond ka kooskõlastanud TERE aktsiate võõrandamise MAAGile. Seega, olles teadlik hageja ees võetud kohustusest, aitas MGPI kaasa sellele, et TERE aktsiad võõrandati küll MGPIga ühiste osanike kaudu seotud äriühingule, st jäid samade osanike kontrolli alla, kuid mitte MGPIga samasse kontserni kuuluvale äriühingule. Selliselt on MGPI käitunud vastuoluliselt, jättes hagejale mulje, et ta saab TERE aktsiad enda või endaga samasse kontserni kuuluva äriühingu kontrolli alla, samal ajal on ta aga nõustunud ca kuu pärast hagejaga lepingu sõlmimist sellega, et TERE aktsiad võõrandatakse enne seda, kui ta ise on saanud ELVEDA osaluse omanikuks ja seeläbi ka TERE aktsiate kaudseks omanikuks. Kolleegiumi hinnangul ei oleks heas usus tegutsev äriühing, kes oli lubanud võtta teise äriühingu enda kontrolli alla ja tagada seejärel selle äriühingu osade varade üleandmine oma lepingupartnerile, soodustanud millegagi teise äriühingu osaluse võõrandamist muudele, sh endaga seotud isikutele, kes ei kuulu temaga samasse kontserni. Seda tehes saavutas MGPI olukorra, et ta ei pea tagama hagejale lubatud TERE ja MET varade üleandmist hoolimata poolte vastavast kokkuleppest. Tingimuse saabudes tulnuks aga MGPIl tagada hagejale TERE ja MET teatud varade üleandmine sümboolse hinna eest ning tagajärg ei olnud MGPIle ilmselt kasulik.

2-18-2362 Lisaks nõuab aga hageja ka kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt kostjaga I lepingu p-s 2.2 sätestatud leppetrahvi või lepingu p-des 1.1–1.3 nimetatud üle andmata jäänud vara väärtuse ulatuses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul saab hageja iseenesest nõuda kostjatelt solidaarselt sama kahju hüvitamist lepingulisel ja lepinguvälisel alusel. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega ei ole põhjendatud kostjate väide, et hageja nõue kostja II ja kostja III vastu on õiguslikult VÕS § 1044 lg-s 2 sätestatut arvestades perspektiivitu. Kuigi VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda üldjuhul deliktilisel alusel, saab seda siiski teha, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Viidatud säte piirab küll paralleelselt lepingulisel alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega deliktilise nõude esitamist, kuis see säte reguleerib üksnes olukorda, kus hageja sooviks esitada kahju hüvitamise nõude nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel sama kostja vastu. Praegusel juhul soovib aga hageja nõuda kahju hüvitamist lepingulisel alusel kostjalt I ning lepinguvälisel alusel kostjalt II ja kostjalt III, mistõttu kostjate viidatud säte ei kohaldu.

2-18-2362 kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Samuti võib kõne alla tulla juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui juhatuse liige tekitas võlausaldajatele kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 16). Kolleegiumi hinnangul ei saa aga äriühingu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju olla kahju, mille eest vastutab deliktiõiguslikult ka äriühingu juhatuse liige. Juhul, kui äriühing jätab oma lepingulise kohustuse täitmata, ei saa juhatuse liige vastutada igal juhul solidaarselt äriühinguga sellega põhjustatud kahju eest. Selleks, et võlausaldaja saaks nõuda juhatuse liikmelt deliktilisel alusel kahju hüvitamist, peab juhatuse liikme käitumine olema üldjuhul suunatud äriühingu varatuks muutmisele, mistõttu ei saa võlausaldaja oma nõuet äriühingu vara arvel rahuldada või see on raskendatud. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja esile toonud. Olukorras, kus äriühing oma lepingulist kohustust rikub, saab äriühingu suhtes kohaldada lepingurikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida hageja on praeguses asjas ka teinud, esitades hagi kostja I vastu. Eelnevat arvestades ei saa kohus hagis esile toodud heade kommete vastase tahtliku käitumisena esile toodud asjaolude alusel rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet kostja III vastu ega ka kostja II vastu sõltumata sellest, kas XX oli kostja II varjatud juht.

2-18-2362 maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist kostja II ja kostja III suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.