1.Jätta hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Välja mõista MG piima invest OÜ-lt leppetrahv 100 000 eurot Consegna OÜ kasuks seoses lepingu p 1.8 rikkumisega.
4.Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000 eurot MG piima invest OÜ-lt väljamõistmiseks seoses vara (so Kiosk24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot, Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim Invest OÜ osa nimiväärtusega 95 867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni; nõue Car Rent Group OÜ vastu laenulepingust nr XXX summas 113 900 eurot; nõue Alti Air OÜ vastu laenulepingust summas 140 000 eurot; nõue Kiosk24 OÜ vastu lepingust summas 486 639 eurot; nõue Köök24 OÜ vastu lepingust summas 152 500 eurot; nõue OÜ Berry Farming vastu ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot; nõue V.K vastu patendi müügilepingust; nõue ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 24 000 eurot; nõue Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 28 000 eurot) tähtaegselt üle andmata jätmisega.
5.Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõue kahjuhüvitise 3 463 659,73 euro MG piima invest OÜlt väljamõistmiseks.
6.Jätta menetluskulud 97,9% osas Consegna OÜ ja 2,1% osas MG piima invest OÜ kanda.
7.Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 15.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Consegna OÜ esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule hagi MG piima invest OÜ, TERE aktsiaseltsi ja H.T vastu. Kohus jättis 10.06.2020 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2021 otsusega maakohtu lahendi osaliselt, so osas, millega maakohus jättis hagi MG piima invest OÜ vastu rahuldamata, MG piima invest OÜ vastu esitatud hagi menetlemise kulud Consegna OÜ kanda, mõistis Consegna OÜ-lt välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist ning tühistas hagi tagamise abinõu. TERE aktsiaseltsi ja H.T vastu esitatud nõuete osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, kuid tühistas maakohtu otsuse mh nende kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 01.06.2021 jõustus hagi rahuldamata jätmine TERE aktsiaseltsi ja H.T vastu esitatud nõuete ning seonduvalt menetluskulude jaotuse osas, menetlus jätkus maakohtus MG piima invest OÜ vastu esitatud nõuetes. 09.09.2021 määrusega määras kohus kindlaks TERE aktsiaseltsile ja H.Tle hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse, kohtumäärus jõustus 28.09.2021. Hagi võeti 30.09.2019 kostja osas menetlusse nõuetes:
1.1.kohustada kostjat tagama hagejale varade (5 osaühingu osa (sh Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ, OÜ Tondi Tennisekeskus), 8 nõudeõigust) üle andmine;
1.2.mõista hageja kasuks välja leppetrahvid kogusummas 1 300 000 eurot (so 100 000 eurot seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osaga, tagamata jätmine, et vara ei võõrandata, lepingu p 1.8 rikkumine; 12 x 100 000 eurot seoses ülejäänud varaesemetega, vara üleandmata jätmine, lepingu p 1.4 rikkumine);
1.3.alternatiivselt nõuetele 1 ja 2 mõista hageja kasuks välja kahju 3 463 659,73 eurot (so üleandmata varade väärtus). Hageja teatas 22.06.2022 kohtule, et pooled leppisid varade üleandmises osaliselt kokku ning hagejale on üle antud asjassepuutuvad varad, välja arvatud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osa. 06.12.2022 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ning lõpetas vara üleandmise nõuete osas menetluse. Kohus määras 02.05.2023 määrusega, et ei anna hagejale nõusolekut hagi muutmiseks 22.06.2022 ja 10.01.2023 menetlusdokumentides esitatud kujul ning jätkab menetlust leppetrahvinõuete osas ja varasemalt alternatiivnõudena esitatud kahju hüvitamise nõuete OÜ Tondi Tennisekeskuse, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osas. Kohus edastas 18.02.2025 kohtuistungil hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja 07.07.2024 menetlusdokumendid kohtu kantseleile, et registreerida uue tsiviilasjana hageja uued nõuded 2
mõista kostjalt välja kahjuhüvitis seoses sellega, et üleantud varad olid oma väärtuse kaotanud või nende väärtus oli vähenenud; mõista kostjalt välja viivis seoses kahjuhüvitise ja leppetrahvide tasumisega viivitamisega; mõista kostjalt välja leppetrahv Tondi Tennisekeskuse OÜ osa üleandmata jätmise eest (so lepingu p 1.4 rikkumine), leppetrahvid Devarin OÜ osa ja Rellim Invest OÜ osa säilimise tagamata jätmise eest (so lepingu p 1.8 rikkumised). Hageja esitatud väited ja nõue
2.Hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2017 müügilepingu TERE aktsiaseltsile (edaspidi: Tere) ja selle tütarettevõttele Aktsiaseltsile Meieri Transport (edasipidi: MET) kuuluvate varade müügiks. Lepingus lepiti kokku tingimustes, mille täitumisel kohustus kostja tagama lepingus sätestatud varade hagejale üleandmise. Lepingu p 1.4 järgi kostja tagab, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad selleks vajalikud müügilepingud 5 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas (i) omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või (ii) Tere tervikvarad, sh osalused, nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja (iii) on täidetud punktis 1.5 sätestatud tingimus („väärtuspäev“). Lepingu p 1.5 järgi kumbki pool võib nõuda, et enne punktis 1.3 sätestatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu vastava tehingu maksutagajärgede kohta Tere jaoks. Varade üleandmise kohustus muutus sissenõutavaks 25.07.2017. Kõik lepingus sätestatud eeltingimused olid täidetud. 14.07.2017 võõrandati Tere AS-ile Maag Grupp (edaspidi: Maag) ja 18.07.2017 edasi AS-ile Farmi Piimatööstus (edaspidi: Farmi), millega täitus lepingu p-s 1.4 sätestatud eeltingimus. Igal juhul tuleb p 1.4 kohane esimene eeltingimus lugeda täidetuks TsÜS § 104 lg 1 alusel. Lepingu p 1.5 sätestab, et kumbki pool võib nõuda, et enne p-s 1.3 nimetatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Eeltingimus kohaldus p-i 1.5 kohaselt üksnes p-s 1.3 nimetatud varadele. Lepingu p-s 1.1 ja 1.2 nimetatud varade osas maksunõustaja hinnangut ei tulnud koostada ning alust sel põhjusel varade üleandmisest keeldumiseks ei ole. Maksunõustaja Ernst & Young Baltic AS väljastas 04.07.2017 hinnangu lepingus sätestatud tehingute maksutagajärgede kohta Tere jaoks, järeldades, et peale potentsiaalsete ajalooliste maksuriskide ei kaasne Tere jaoks täiendavaid maksuriske. Pooled nägid lepingu p-s 1.6 ette, et varade müük ei tohi kaasa tuua müüjate ega Tere jaoks täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Seda maksunõustaja ka ei tuvastanud. Hinnangus oli märgitud, et müüjal lasub potentsiaalselt ajalooline maksurisk, kuna Maksu- ja Tolliamet võib asuda seisukohale, et Tere poolt varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile. Seega ei ole tegemist täiendava maksukohustuse või riskiga, vaid maksuriskiga, mis oli Terel juba enne lepingu sõlmimist. Kui ka eeldada, et ajalooline maksukohustus on lepingu p-i 1.6 tähenduses „täiendav“ maksurisk, on vastav kohustus hagi esitamise seisuga aegunud. Vähemalt Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ, Berry Farming OÜ nõude, V.K nõude, ME3 Motosport.com SIA nõude ja Köök24 OÜ ettemaksu osas maksunõustaja müüjale ega Terele maksuriske ei tuvastanud. Isegi eeldades, et esineksid mistahes maksuriskid, on maksunõustaja esile toonud, et kui varad võõrandada Tere jagunemise teel, on maksuriskid nii ostja kui ka müüja jaoks madalad. Ernst&Youngi poolt tuvastatud võimalikud maksuriskid seoses turuhinna ja müügihinna erinevusega olid kostjale juba lepingu sõlmimisel teada. Arusaamatul kombel on kostja asunud väitma, et kuna maksunõustaja pole saanud hinnata Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osaluse üleandmise võimalikku maksuriski, ei vastuta kostja nende osaluste üleandmata jätmise eest. Leping sätestab sõnaselgelt, et maksunõustaja annab arvamuse üksnes p-s 1.3 nimetatud varade osas, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osaluse näol on tegemist aga lepingu p-s 1.2 nimetatud varadega. Tulumaksu risk seoses ettevõtlusega mitteseotud kuludega on ajalooline maksurisk, mis ei sõltu lepingu täitmisest. Erns&Young ei ole välja toonud täiendavat riski varade võõrandamisel. Igal juhul ei kehti mistahes maksunõustaja hinnang p-des – 1.1 ja 1.2 sätestatud varade üleandmisele. Punktis 1.3. toodud varade osad on selliste maksuriskidega seotud võimalikud maksunõuded ka olulises osas aegunud. Riski, et müügilepingut peetakse majandusliku sisu puudumise tõttu maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehinguks pole Ernst&Young enda analüüsis välja toonud. Et teatud varaesemete puhul võib 3
esineda maksurisk seoses võõrandamishinna ja turuhinna erinevusega pole kaheksa varaeseme suhtes üldse tuvastatud. Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluste puhul toob hageja esile, et Maag on enda 2017. ja 2018. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse väärtuseks ühe euro, seega peab Maag Kioks24 OÜ ja Köök24 OÜ õiglaseks väärtuseks ühte eurot, mistõttu ei saa esineda ka mistahes maksuriski. Ka ülejäänud varaesemete puhul pole Ernst&Young selgesõnaliselt järeldanud, et selline risk esineks. Selleks tuleks esmalt kindlaks määrata varade turuhind. Samas rõhutab hageja ka seda, et müügihinna ja varade väärtuse erinevus oli asjaolu, mis oli pooltele lepingu sõlmimisel teada. Nii oli ka kostja teadlikud, et enam kui kolme miljoni euro suuruse nominaalväärtusega varad ei ole väärt 13 eurot. Just seetõttu lepiti mh kokku ka leppetrahvis summas 100 000 eurot rikkumise kohta. Seega võeti seda asjaolu müügihinna määramisel arvesse ja tegemist ei saa olla „täiendava maksuriskiga“ p-i 1.6 tähenduses. Samuti kinnitab see, et üheselt ebaõige on väide, justkui oleks selline maksurisk selgunud pärast lepingu sõlmimist. Seda silmas pidades ei saa igal juhul kostja tugineda ka vara väärtuse ja müügihinna vahest väidetavalt tekkida võivale maksuriskile kui tehingu teostamist välistavale asjaolule. Igal juhul on ekspert järeldanud, et kui Tere annab varad üle jagunemise teel, siis maksurisk puudub. Kostja väidab, et ekspert tuvastas madala maksuriski, kuid pole esile toonud, milles selline maksurisk siis seisneb. Ernst&Young on selgitanud, et jagunemine on maksuneutraalne protsess, kui tehingul on majanduslik põhjendus. Seejuures on Ernst&Young järeldanud, et käesoleval juhul on jagunemisel majanduslik põhjendus olemas. See kinnitab, et „madal“ maksurisk on kajastatud vaid seetõttu, et ka jagunevale ühingule jääb viieks aastaks solidaarne vastutus ajalooliste maksuriskide eest. Tegemist ei ole aga täiendava maksuriskiga. Seda kinnitab asjaolu, et Ernst&Youngi analüüs kohaselt on „madal“ maksurisk ka varade müügil turuhinnaga, milleks kostjad on enda sõnul ometigi valmis. Samuti kinnitab see, et vähemalt „madal“ on maksurisk iga tehingu puhul, sh isegi turuhinnaga müügi puhul. Seega on kostjate väited jagunemise võimatuse kohta ilmselgelt alusetud. Kostjatel on olnud võimalus anda varad üle jagunemise teel ilma täiendava maksuriskita. Tere müüs TTK osa U.S. Invest Aktsiaseltsile hinnaga 1 euro. See kinnitab maksuriski puudumist. Kostja ainus eesmärk on olnud vältida varade üleandmist hagejale. Hageja tasus ostuhinna 26.07.2017. Varasid hagejale üle ei antud. Kostja on rikkunud hageja suhtes lepingust tulenevat kohustust, jättes varad üle andmata viie tööpäeva jooksul alates väärtuspäevast (lepingu p 1.4).Ebaõige on väide, justkui oleks Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osas täitmine võimatu. Nii Rellim Invest OÜ kui Devarin OÜ on METi tütarühingud. Rellim Invest OÜ on äriregistrist kustutatud 31.03.2018, s.o. vähem kui kuu aega pärast lepingu sõlmimist. Kostja on jätnud tahtlikult kasutamata võimalused Rellim Invest OÜ äriregistrist kustutamise vältimiseks. Devarin OÜ on äriregistrist kustutatud menetluse kestel, s.o. 17.03.2021. Devarin esitas 06.11.2020 ehk pärast kostjaga seotud isikute kontrolli alla liikumist pankrotiavalduse, menetlus lõpetati 04.12.2020 raugemise tõttu. Kostja on pahatahtlikult põhjustanud olukorra, kus täitmisnõue on Rellimi ja Devarini osaluse suhtes võimatu, hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Tulenevalt täitmiskohustuse rikkumisest nõuab hageja leppetrahvi. Lepingu p 2.2 alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle hageja poolt selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja andis täiendava tähtaja 24.08.2017 nõudekirjaga. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot iga lepingu p 1.4 rikkumise kohta (so kokku 1 200 000 eurot), mis seisneb järgneva vara tähtaegselt üle andmata jätmises:
2.1.Kiosk24 OÜ (registrikood 12774333) osa nimiväärtusega 818 eurot;
2.2.Köök24 OÜ (registrikood 12774267) osa nimiväärtusega 818 eurot;
2.3.Rellim Invest OÜ (registrikood 10277895) osa nimiväärtusega 95 867 eurot;
2.4.Devarin OÜ (registrikood 11609081) osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni;
2.5.TERE aktsiaseltsi ja Car Rent Group OÜ (registrikood 11986932) vahel 6. märtsil 2015 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev nõue summas 113 900 eurot; 4
2.6.TERE aktsiaseltsi ja Alti Air OÜ (registrikood 11311594) vahel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 140 000 eurot;
2.7.TERE aktsiaseltsi ja Kiosk24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 486 639 eurot;
2.8.TERE aktsiaseltsi ja Köök24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 152 500 eurot;
2.9.TERE aktsiaseltsi nõue OÜ Berry Farming (registrikood 10535570) vastu ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot;
TERE aktsiaseltsi ja V.K vahel sõlmitud patendi müügilepingust tulenev nõue;
Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 28 000 eurot.
Lepingu p-i 1.1.c kohaselt tagab kostja, et Tere võõrandab lepingus sätestatud tingimustel hagejale OÜ Tondi Tennisekeskus (edaspidi: TTK) osa nimiväärtusega 50 000 eurot, mis moodustab 4,95% TTK osakapitalist. Lepingu p-i 1.8 kohaselt tagab kostja, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid. 27.10.2017 selgus, et Tere on võõrandanud TTK osa 22.10.2017 U.S. Invest ASile. Samal päeval saatis hageja kostjale kirja, millega on nõudis lepingu täitmist. 16.02.2018 hageja kostjale viie tööpäeva pikkuse täiendava tähtaja p-st 1.8 tulenevate kohustuste täitmiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja enda kohustusi ei täitnud. 26.02.2018 esitas hageja leppetrahvinõude summas 100 000 eurot. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot seose lepingu p 1.8 rikkumisega. Lepingu p 1.8 ei seostanud kostja kohustust mistahes maksuriski või selle puudumisega. Kostja oli igal juhul kohustatud tagama, et TTK osalust ei võõrandata. Seda silmas pidades on leppetrahv põhjendatud ja mõistliku suurusega. H.T ei saa vähendada väitega, et pärast leppetrahvi sissenõutavaks muutumist on võlgnik asunud väidetavalt otsima võimalusi enda kohustuse täitmiseks. H.T eesmärgiks ongi sundida võlgnikku enda kohustusi õigeaegselt täitma. Müügilepingute projektid edastas kostja hagejale alles 09.04.2018. Samas ei ole kostjapoolsed müügilepingute projektid ka siiras katse lepingut täita, kuna sisaldavad arvukalt tingimusi, mille seadmist leping ette ei näe. Alusetu on kostja soov vähendada leppetrahvi, kuna hageja pole tõendanud kahju suurust. H.T eesmärgiks ongi hageja kahju suuruse tõendamisest vabastamine. Hageja lepingut ei rikkunud. Kui müügilepinguid ei saa sõlmida p-s 1.6 nimetatud hindadega, pidi p-i 1.5 kohaselt maksuekspert välja töötama kõigi varade üleandmiseks parima struktuuri. Lepingu p 1.5 kohaldub sõnaselgelt üksnes p-s 1.3 nimetatud varadele. Maksuekspert ongi sellise struktuuri välja töötanud, tuues esile, et jagunemise teel varade üleandmine on maksuneutraalne struktuur. Kostja ei saa sisustada hagejapoolset koostöökohustuse rikkumist sellega, et kostja on ligi aasta pärast täitmise tähtaega esitanud kohtumenetluse kestel ühepoolsed ja hagejale kahjulikud müügilepingute projektid. Kostja 09.04.2018 edastatud projektid sisaldavad tingimusi, mida leping ette ei näe. Veel enne leppetrahvi nõudmist on ka hageja esitanud kostjale lepingu projekti, mille alusel varad hagejale üle anda, kuid varasid üle ei antud ning hagejale isegi sisuliselt ei vastatud. Hageja teatas 22.06.2022 kohtule, et pooled leppisid varade üleandmises osaliselt kokku ning hagejale on üle antud asjassepuutuvad varad, välja arvatud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osa. Hageja leiab, et varade üleandmise osas kokkuleppe sõlmimine menetluse kestel kinnitab, et kostja vastuväited varade üleandmisele on olnud otsitud ning tegelikult maksuriske ei olnud. Hagejal jäi saamata Rellim Invest OÜ osa väärtusega 95 867 eurot, so Rellim Invest OÜ osakapitali suurus enne selle äriregistrist kustutamist. Devarin OÜ osaluse väärtus oli 331 346 eurot, so Devarin OÜ omakapitali suurus seisuga 31.12.2016. Tondi Tennisekeskuse osaluse väärtus oli 234 139,75 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagama hagejale Tondi Tennisekeskuse 50 000 euro-suuruse nimiväärtusega osa üleandmist, mis moodustas 4,95% selle osakapitalist. Seisuga 31.12.2017 oli Tondi Tennisekeskuse omakapital 2 328 247 eurot ja seisuga 31.12.2018 vastavalt 4 730 096 eurot. Osaluse väärtuseks oli seega 4 730 096 x 4,95% = 234 139,75 eurot. 5
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid kogusummas 1 300 000 eurot ja kahjuhüvitis 3 463 659,73 eurot. Kostja seisukohad
3.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Leping nägi ette mitmeid eeltingimusi, mis pidid olema täidetud, et kostjal tekiks kohustus tagada lepingu p-ides 1.1-1.3 nimetatud varade üleandmine hagejale. Kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik pidi olema omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad ning varade müük p-is 1.6 sätestatud tingimustel (mõne euro eest) ei tohtinud kostja ega Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid maksuriske ega täiendavaid finantskohustusi. Lepingu sõlmimise ajal oli Tere ainuaktsionär OÜ Elveda (pankrotis). Elveda pankrotimenetlus kujunes selliselt, et pankrotivara osaks olevad Tere aktsiad otsustati müüa Maagile ning seejärel omandas Tere aktsiad Farmi. Kostja ei omandanud kunagi Tere aktsiaid, Maag ega Farmi ei kuulu kostjaga samasse kontserni. Pärast lepingu sõlmimist selgus oluline maksurisk. Ernst&Young asus seisukohale, et varade müügil lepingujärgse hinnaga kaasneks Terele tulumaksurisk. Hageja arusaam maksueksperdi tuvastatud riskidest kui „ajaloolistest riskidest“ on väär. Ekspert tuvastas tulumaksu riski seoses ettevõtlusega mitteseotud kuludega (lepingu p-des 1.1 ja 1.2 toodud äriühingute osalused); tulumaksu riski seoses ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega (lepingu p-s 1.3 nimetatud Tere poolt tehtud väljamaksed ning ettemaksed); riski, et varade müügilepingut peetakse majandusliku sisu puudumise tõttu maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguks; riski, et EMTA võib maksustamisel lähtuda erinevusest võõrandamise hinna ja turuhinna või üleantava laenujäägi vahel. Vale on väide, et maksuekspert ei tuvastanud mingeid täiendavaid maksuriske, kui varad antaks üle üksnes mõne euro eest. On õige, et maksuekspert viitas „ajaloolisele maksuriskile“. Samas leidis maksuekspert, et vastav risk avalduks just siis, kui varad antaks üle lepingujärgse hinnaga, kuna sellisel juhul oleks EMTA-l alust järeldada, et Tere poolt varasemalt soetatud varad ei olnud seotud ettevõtlusega. Kuivõrd maksurisk avalduks hagejaga tehingu tegemisel, on tegemist „täiendava maksuriskiga“ lepingu p 1.6 mõttes. Kui väide „üksnes ajaloolise“ riski kohta oleks õige, oleks maksuekspert pidanud järeldama, et vastav risk jääks alles ka varade võõrandamisel turuhinnaga. Samuti on hageja jätnud tähelepanuta, et maksuekspert tuvastas täiesti eraldiseisvad maksuriskid, mis ei ole algse vara soetamise ega väljamaksete eesmärkidega seotud. Vastavate riskide realiseerumise korral arvestataks aegumist alates hagejaga müügilepingu sõlmimisest. Maksuekspert tuvastas maksuriski puudumise üksnes kahe varakomponendi osas. Kõikide ülejäänud varakomponentide osas tuvastas maksuekspert tulumaksuriski. Maksuriski ei õnnestunuks vältida ka jagunemisega. Kuigi Ernst&Young hinnangul oli jagunemisega kaasnev maksurisk „madal“, tuvastas Ernst&Young sellegipoolest maksuriski olemasolu, mitte maksuriski puudumise. Varade üleandmise eelduseks oli mistahes täiendava maksuriski puudumine, sõltumata riski tasemest. Maksuriski puudumine kehtis eeltingimusena kõikide lepingus nimetatud varade suhtes tulenevalt lepingu p 1.6. Maksuriskid ei olnud lepingu sõlmimisel teada. Mõistetamatu on hageja väide, et leping sõlmiti teadmises, et varade üleandmisega kaasneb igal juhul maksurisk. Kui see nii oleks olnud, jääb arusaamatuks, miks leppisid pooled kokku võimaluses nõuda maksueksperdilt arvamuse koostamist. Maksuriski olemasolu kahtlustati, kuivõrd täitmiskohustuse eeldusena lepiti kokku maksuriski puudumises. Tegelikud maksuriskid selgusid aga maksueksperdi arvamusest. Maksueksperdi kohaselt oleks jagunemina käsitatav "maksuneutraalsena" üksnes juhul, kui see ei ole tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksuekspert leidis seega, et jagunemine võib olla käsitatav maksudest kõrvalehoidumisena. Maksuekspert märkis ka varade turuhinnaga üleandmise juures, et sellega võib kaasneda "madal maksurisk". Samas seonduks sellisel juhul madal maksurisk eelkõige turuhinna ebaõige määramisega. Turuhinna õige määramisega ei kaasneks maksueksperdi hinnangul mingit riski. Kahe lepingus nimetatud vara-komponendi osas on täitmisnõue välistatud täitmise võimatuse tõttu. Rellim Invest OÜ on 31.03.2017 äriregistrist kustutatud, mistõttu ei tuvastanud maksuekspert seoses vastava osa üleandmisega ka maksuriski. Devarin OÜ osanikuks oli Rellim Invest OÜ. Hageja on ise vastutav asjaolude eest, millest tulenevalt Rellim Invest OÜ kustutati. Rellim Invest OÜ kustutati 31.03.2017 seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Maag sai Tere ja 6
MET-i kaudu Rellim Invest OÜ üle kontrolli alles 14.07.2017. Väär on hageja väide, et Tere endine omanik Elveda oli lepingu sõlmimise ajal kostja kontrolli all. Kostja sai tegelikkuses Elveda osanikuks alles 06.09.2017. Kahju- ning leppetrahvinõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd Rellim Invest OÜ kustutati juba 31.03.2017 ning Maag sai Tere kaudu Meieri Transport üle kontrolli 14.07.2017, ei olnud kostjal mingisugust võimalust tagada viidatud ühingu osaluse üleandmist hagejale. Samuti ei olnud maksueksperdil võimalik analüüsida, kas Rellim Invest OÜ üleandmisel 1-eurose müügihinnaga oleks kaasnenud maksurisk. Kostja ei vastuta nimetatud osaluste üle andmata jätmise tõttu ka seetõttu, et maksueksperdil ei olnud nende osas võimalik maksuriski hinnata. Hageja ei ole tõendanud, et nende varadega seoses maksurisk puudus. Kostjal polnud kohustust tagada, et äriühingud tegutseksid jätkuvat edasi ja neid vahepeal ei likvideeritaks. Hageja ei saanud lepingu p 1.8 pinnalt eeldada seda, et varad püsiksid Tere ja METi käes igavesti. Hageja õigustatud huvi lõppes sellega, kui selgus, et kokkulepitud eeldused ei ole täidetud. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi TTK osa võõrandamise eest. Punktis 1.8 sätestatud kohustuse eesmärk oli tagada punktides 1.1-1.3 nimetatud varade säilimine juhuks, kui varade üleandmise eeldused täituvad (sh maksuriski ei tuvastata). Olukorras, kus vastavad eeldused ei täitunud ehk täitmiskohustust ei tekkinud, langes ära ka punktis 1.8 sätestatud kohustus tagada varade säilimine. Ernst&Young leidis, et tulumaksuriski vältimiseks tuleks varad üle anda turuhinnaga. Kuigi maksuekspert tuvastas olulised maksuriskid, asus hageja nõudma varade üleandmist lepingu p 1.6 järgse hinnaga. Kostja kinnitas hagejale korduvalt, et kuigi täitmisnõude eeltingimused ei ole täidetud, ollakse valmis tagama varade üleandmine, kui hageja võtab üle maksuriski. 09.04.2018 esitas kostja kohtule mh müügilepingute projektid. Veel 07.06.2018 ja 02.07.2018 saatis kostja hagejale pöördumised, kinnitades valmisolekut tagada varade koheselt turuhinnaga üleandmine. Hageja ei soovinud lepinguid sõlmida. Väär on hageja väide, et Tere võõrandas TTK osa ühe euroga ning seega maksuriskiga. Kuigi võõrandatud osa müügihinnaks oli kokkuleppeliselt üks euro, loobus osa omandaja U.S. Invest Aktsiaselts Tere vastu olevast 200 000 euro suurusest varasemast sissenõutavaks muutunud nõudest. Seega oli osa müügihinnaks tegelikkuses 200 001 eurot. Samuti vabanes Tere osa võõrandamisega 2009.a. sõlmitud reklaamilepingust. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, so varade turuväärtust. Kostja taotleb leppetrahvide vähendamist. Kostja tegi kõik võimaliku saavutamaks lepingu täitmine. Hageja rikkus ise lepingut. Leping nägi ette, et kui müügilepinguid ei saa sõlmida lepingu p-is 1.6 kokku lepitud hinnaga, pidi esmalt rakenduma p 1.5 teine lause, mille kohaselt pidi poolte ühiselt määratud ekspert välja töötama parima struktuuri hagejale vara üleandmiseks ilma maksuriskita kostjale või Terele. Paralleelselt rakendusid poolte kohustused koostöö tegemiseks. Lähtuvalt p-ist 3.1 pidid pooled tegema ühiseid mõistlikke pingutusi, saavutamaks müügilepingute sõlmimine ilma maksuriskita kostjale ja Terele, hiljemalt 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli saavutamisest. Kuivõrd leping nägi ette maksueksperdi kasutamise, pidid pooled koostöökohustuse raames lähtuma eelkõige maksueksperdi soovitustest. Vastavalt maksueksperdi soovitustele oli ainus võimalus maksuriski vältida, kui varad võõrandataks turuhinnaga. Kostja täitis koostöökohustust, kuid hageja rikkus seda. Leping ei näe ette kostja kohustust tagada varade üleandmine sellisel viisil nagu hageja seda nõudis. Kostja kohustuseks lepingu järgi saanuks olla korraldada võõrandamistehingute toimumine. Hageja nõuab kahju hüvitamist topelt. Hageja nõuab samaaegselt leppetrahvi ning varade üleandmata jätmisega väidetavalt tekitatud kahju, mis on vastuolus VÕS § 161 lg 2. Isegi kui lepingu rikkumine oleks toimunud ning kahju suurus oleks tõendatud, tuleks nõutavast kahjust leppetrahvide osa maha arvata. Kostja on taganud enamike hageja nõutud varade hagejale üleandmise. Hageja ja Tere allkirjastasid 27.05.2022 lepingud, mille alusel Tere andis hagejale vabatahtlikult üle 10 hageja poolt käesolevas asjas nõutud varaesemest. Ettepaneku varade vabatahtlikuks üleandmise tagamiseks tegi kostja, kuigi hagejal ei olnud lepingu järgset täitmisnõuet tekkinud. Varade üleandmise tingimustes jõuti lõpuks kokkuleppele ning kokkulepped allkirjastati 27.05.2022. Kokkulepped on täidetud ja varad on hagejale üle antud. Alusetu on hageja väide, et varade üleandmise osas kokkuleppe sõlmimine kinnitavat hageja nõuete põhjendatust. Isegi kui 7
täitmiskohustuse eeltingimused oleksid täidetud, ei oleks kostja lepingut rikkunud, sest hageja on olnud vastuvõtuviivituses. Hageja asus seadma varade üleandmisele põhjendamatuid eeltingimusi. Põhileping nägi ette kohustuse pidada läbirääkimisi, millist kohustust kostja on täitnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele
4.Hageja esitas 26.02.2025 vastuväite kohtu tegevusele, mis seisnes selles, et kohus 18.02.2025 kohtuistungil määras edastada hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja 07.07.2024 menetlusdokumendid kohtu kantseleile, et registreerida nendes sisalduvad uued nõuded uue tsiviilasjana. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et vastuväide on sisutu. Vastuväite põhjenduse kohaselt ei nõustu hageja sellega, et kohus ei menetle uusi nõudeid käesoleva menetluse raames, kuid vastava osas on hageja menetluses juba vastuväited esitanud ja kohus on need lahendanud: vastuväide kohtu 02.05.2023 määrusele, lahendatud 14.06.2023 määrusega; vastuväide kohtu 08.01.2025 määrusele, lahendatud 18.02.2025 protokollilise määrusega kohtuistungil. Ainus, mida kohus 18.02.2025 täiendavalt määras, oli dokumentide edastamine registreerimiseks kantseleile, mis iseenesest hageja õiguseid mingil viisil rikkuda ei saa. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 07.03.2017 lepingu (dtl 1016-1019) AS-ile Tere (edaspidi: Tere) ja Aktsiaseltsile Meieri Transport (edasipidi: MET) kuuluvate varade võõrandamiseks hagejale. Pooled leppisid kokku, et kostja tagab, et Tere võõrandab lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.1 nimetatud osaühingute osad (so Kiosk24 OÜ, Köök24 OÜ, OÜ Tondi Tennisekeskus) ning p-s 1.3 nimetatud nõuded (so Car Rent Group OÜ vastu, Alti Air OÜ vastu; Kiosk24 vastu; kaks nõuet Köök24 vastu; OÜ Berry Farming vastu; V.K vastu; ME3 Motosport.com SIA vastu; Fepower OÜ vastu ja Fedata Invest OÜ vastu). Samuti, et kostja tagab, et MET võõrandab lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.2 nimetatud osaühingute osad (so Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ).
6.Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja lepingu rikkumisel hagejale leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle selleks hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul.
7.Lepingu p 1.4 kohaselt tagab kostja, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad selleks vajalikud müügilepingud 5 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas (i) omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või (ii) Tere tervikvarad, sh Tere osalused, nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja (iii) on täidetud punktis 1.5 sätestatud tingimus.
8.Lepingu p 1.5 järgi võib kumbki pool nõuda, et enne punktis 1.3 sätestatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu vastava tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Sellisel juhul määravad pooled ühise maksueksperdi punktis 1.3 sätestatud vara üleandmiseks parima struktuuri väljatöötamiseks. Pooled teevad heas usus koostööd, et teha vastavad tehingud võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks.
9.Hageja nõuab leppetrahvi p 1.4 rikkumise eest kogusummas 1 200 000 eurot seoses hagejale 12 varaeseme (so Kiosk24 OÜ osa; Köök24 OÜ osa; Rellim Invest OÜ osa; Devarin OÜ osa; nõuded Car Rent Group OÜ; Alti Air OÜ; Kiosk24 OÜ; OÜ Berry Farming; V.K; ME3 Motosport.com SIA; Köök24 OÜ (2) vastu) tähtaegselt üle andmata jätmisega.
10.Lepingu p 1.6 kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 euro ning pooled on varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt eeldusest, et varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Osaluste müümise tingimuseks 8
on see, et äriühingute vara hulgas, mille osalusi võõrandatakse, ei ole Tere majandustegevuses kasutatavaid või selle jaoks vajalikke varasid, ning et osaluste osas ei ole punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud ühingutel vastunõudeid vastava osaluse müüja suhtes. Juhul, kui nõuete võlgnikul on vastunõue üleandja vastu, siis vastava nõude üleandjal on õigus nimetatud nõuded enne üleandmist tasaarvestada.
11.Pooled vaidlevad, kas kostja p-st 1.4 tulenenud kohustus on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt lepingu p 1.4 on selleks esimene eeldus, et kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.04.2021 otsuses (p 17.2) seisukohale, et nimetatud tingimus tuleb TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 104 lg 1 järgi lugeda saabunuks.
12.Teiseks eelduseks on tulenevalt p 1.5 poole nõudmisel maksunõustaja poolt hinnangu andmine p 1.3 sätestatud tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Kohus tuvastab, et poolte tellimusel valmis 04.07.2017 Ernst & Young Baltic AS analüüs (dtl 38-57) võimalikest maksuriskidest.
13.Kolmandaks eelduseks oli p 1.6 järgi, et varade müük ei too müüjate ega Tere jaoks kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita täiendavaid finantskohustusi. Punkt 1.6 kohaldub selle sõnastuse kohaselt kõigile lepinguga hõlmatud varaesemetele, et pooled tingimuse sisu ühiselt selliselt ka mõistsid, kinnitab asjaolu, et pooled tellisid maksuasjatundja analüüsi kõigi varaesemete osas. Seetõttu ei võimalda asjaolu, et p-s 1.5 on viidatud üksnes p 1.3-järgsetele tehingutele, asuda seisukohale, et maksuriskide puudumine oli täitmisnõude tekkimise eelduseks üksnes seoses p-s 1.3 nimetatud varaesemetega.
14.Viidatud analüüsis (lk 3) asus Ernst & Young Baltic AS kokkuvõtlikult seisukohale, et müümisel hinnaga 1 euro lasub müüjal ajalooline maksurisk, kuna Maksu- ja Tolliamet võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena või kingitusena. Selleks, et müüjal ei tekiks varade võõrandamisega seoses tulumaksuriski, peab müüjal olema MTA nõudmisel põhjendatud selgitus ja tõendid tehingute jada ärilise otstarbekuse kohta, majanduslik põhjendatus peab olema just Tere, mitte selle aktsionäride või selle äriühingu aktsiate omandaja või temaga seotud isikute jaoks. Samuti on müüjal tõendamiskohustus, et varad võõrandati parimatel võimalikel tingimustel (st. turuhinnas). Analüüsis on leitud, et maksurisk puudub ainult Devarini ja selle osanikust Rellim Invest osa osas, kuid seda üksnes põhjusel, et Rellim Invest oli 31.03.2017 registrist kustutatud, mistõttu osasid ei saa müüa.
15.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et asjassepuutuv ei ole analüüsis tuvastatud nn ajalooline maksurisk, kuna tegemist ei olnud täiendava riskiga vara võõrandamisel, vaid tekkis juba vara soetamisel. Analüüsi kohaselt tekib risk seoses vara võõrandamisega üksnes 1-eurose hinnaga, so müügilepingute sõlmimisel kavandatud tingimustel. Nähtuvalt analüüsist (lk 6-7) on maksurisk mh tuvastatud seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osaga ning Berry Farming OÜ, V. Kolbakovi, ME3 Motosport.com SIA, Köök24 OÜ ettemaksu ja Fedata Invest OÜ nõuetega: Tondi Tennisekeskus osas on märgitud müüjal ettevõtlusega mitteseotud kulu risk ning vastavalt ettemaksu varjamise laenusuhte taha või ettevõtlusega mitteseotud väljamakse risk. Hageja väljatoodu, et AS Maag Grupp on enda 2017. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse väärtuseks ühe euro, ei ole piisav asumaks seisukohale, et analüüsi järeldused maksuriskide olemasolu kohta oleksid ebaõiged. Kohus nõustub ka kostjaga, et pooled, tellides ühiselt asjatundja arvamuse kõigi varaesemete võõrandamisega seoses tekkivate maksuriskide kohta, on avaldanud tahet, et maksuriskide olemasolu hinnataks vastava arvamuse alusel.
16.Kohus tuvastab, et hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga (dtl 1020-1021, lisa dtl 64-65) lepingus nimetatud osaluste ja nõuete võõrandamist hagejale lähtudes lepingu p 1.6 sätestatud hindadest, märkides, et kui kostja oma kohustusi hiljemalt 28.08.2017 ei täida, siis nõuab hageja leppetrahvi 100 000 eurot iga 28. augustiks 2017 üle kandmata osaluse ja nõude eest. 14.09.2017 nõudekirjaga (dtl 1022-1023) esitas hageja leppetrahvi nõude. Kohus leiab, et 24.08.2017 ega 14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva kohustuse täitmiseks, so 9
müügilepingute sõlmimise tagamiseks lepingus sätestatud tingimustel, muutunud sissenõutavaks, sest täidetud ei olnud p 1.6-järgne eeldus maksuriskide puudumise kohta. Maksuriskide puudumise eeldus ei olnud kohtu hinnangul mh täidetud ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade puhul, sest risk puudub analüüsi kohaselt olukorras, kus osalusi ei müüda. Müümist 1-eurose hinnaga ei soovitatud analüüsis ühegi varaeseme puhul seonduva maksuriski tõttu, ka Rellim Invest ja Devarin osad tulnuks lepingu järgi võõrandada hinnaga 1 euro.
17.Kas maksurisk mõne varaeseme suhtes on hilisemalt ära langenud, mh seoses aegumisega, ei ole 14.09.2017 esitatud leppetrahvide nõude kontekstis asjassepuutuv. Kohus leiab, et lepingu p 1.4 puudutab üksnes kohustust tagada vara üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus sätestatud tingimustel, vastavat hageja ka oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma seoses p-ga 1.4 tähendust, kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks võõrandada muul viisil, nt jagunemise teel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide väljamõistmiseks kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega.
18.Lepingu p 1.8 kohaselt tagab müüja, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid ega punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud ühingute varasid ja ei nõua sisse punktis 1.3 sätestatud nõudeid, ning annab varad üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest ja koormatistest. Kohus tuvastab, et 12.10.2017 võõrandas Tere OÜ Tondi Tennisekeskus osa U.S. INVEST AKTSIASELTSile (leping dtl 895-897).
19.Kohus ei nõustu kostjaga, et 12.10.2017 seisuga oli kostja lepingu p 1.8 tulenenud kohustus ära langenud, sest varade üleandmise eeldused ei olnud seoses maksuriski tuvastamisega täidetud. Lepingu p 1.5 nägi ette, et pooled määravad ühise maksueksperdi vara üleandmiseks parima struktuuri väljatöötamiseks ning teevad heas usus koostööd, et teha tehingud võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Kostja on leidnud, et p 1.5 kohaldus kõigi lepingus nimetatud varaesemete kohta. Täiendavalt on pooled lepingu p 3.1 kokku leppinud, et pooled teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik käesolevas lepingus sätestatud tehingud 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli omandamisest, leping lõpeb kõigi sellest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmisega. Pooled on seega kokku leppinud, et olukorras, kus müügilepinguid kavandatud tingimustel maksuriski tõttu sõlmida ei saa, teevad nad koostööd, et töötada välja muu viis vara üleandmiseks maksuefektiivsel moel. Nähtuvalt 28.09.2017 vastusest nõudekirjale (dtl 1026-1027) on kostja ka lepingut selliselt mõistnud, kostja vastas 28.09.2017 hagejale, et on jätkuvalt valmis tegema heas usus koostööd, et leida võimalus struktureerida äriühingute osaluste ja nõuete võõrandamise tehing ja teha nimetatud tehing tingimustel, millega ei kaasne kostjale täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita kostjale täiendavaid finantskohustusi. Vastuoluliselt võõrandas Tere aga juba 12.10.2017 Tondi Tennisekeskuse osa kolmandale isikule. Kohus leiab, et olukorras, kus pooltel oli jätkuvalt kohustus teha koostööd eesmärgiga anda hagejale üle lepingus kokku lepitud vara, ei saanud p 1.8-järgne kohustus olla ära langenud. Esitatust ei nähtu mh, et pooled oleksid perioodil 28.09.2017 - 12.10.2017 tehingute tegemise variantide osas läbirääkimisi pidanud, millega seoses saanuks selguda, et läbirääkimised on ennast ammendanud ning kokkuleppele ei jõuta.
20.Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud seoses TTK osa võõrandamisega lepingu p 1.8. Nähtuvalt esitatud kirjavahetusest on hageja 27.10.2017 küsinud vastava kohta kostjalt selgitust ning 16.02.2018 teatanud kavatsusest nõuda leppetrahvi (dtl 586-587, 591).
21.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on taotlenud leppetrahvi vähendamist. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamiseks ei anna alust kahju puudumine. Riigikohus on leidnud, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (3-2-1-132-12, p 12). Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses, so 100 000 eurot, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nähtuvalt 10
12.10.2017 Tere ja U.S. INVEST AKTSIASELTSi vahel sõlmitud lepingust (dtl 895-897) müüs Tere TTK osa küll hinnaga 1 euro, kuid kolmas isik loobus ka Tere vastu nõudest summas 200 000 eurot, st kokku sai Tere müüdud osa eest soorituse väärtuses 200 001 eurot. Sellega võrreldes ei ole nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur.
22.Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 100 000 eurot lepingu p 1.8 rikkumise eest.
23.Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist, mis seisneb vara väärtuses, mille omandit hageja ei saanud. Esialgses hagis nõudis hageja kostja kohustamist 13 varaeseme hagejale üleandmise tagamiseks. Menetluse kestel sõlmitud kokkuleppe alusel anti hagejale üle neist 10, pooled ei vaidle, et kolme osaühingu osa omandamist hageja poolt ei ole kostjal enam võimalik tagada, sest Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ on registrist kustutatud, TTK osa aga võõrandatud kolmandale isikule.
24.Ka seoses Rellim Invest ja Devarin OÜ osadega heidab hageja kostjale sisuliselt ette, et kostja ei taganud vara säilimist. Esitatu kohaselt kustutati Rellim Invest OÜ registrist 31.03.2017 seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega, Rellim Invest ainuosanik oli Tere tütarühing MET (registri väljavõte dtl 779-783). Rellim Invest omakorda oli Devarini ainuosanik; Devarin kustutati registrist 17.03.2021 Harju Maakohtu 04.12.2020 tsiviilasjas 2-20-16335 tehtud kohtumääruse alusel, millega lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (registri väljavõte dtl 1330-1333, kohtumäärus dtl 1334-1338).
25.Kohus nõustub kostjaga, et kostjale ei ole etteheidetavad asjaolud, mis leidsid aset enne Tere aktsiate omandamist Maagi poolt, so enne 14.07.2017 (registri väljavõte dtl 33-37). Esitatu kohaselt kuulusid kõik Tere aktsiad enne seda Elveda OÜ-le, mille osa omandas kostja alles 06.09.2017 (dtl 79-81). Et Maag omandas 2017.a. märtsis kõik nõuded Elveda OÜ pankrotimenetluses, ei tähenda, et Rellim Invest OÜ registrist kustutamine 31.03.2017 oleks etteheidetav kostjale. Nähtuvalt esitatud väljavõttelt (dtl 779-783) ei olnud Rellim Invest aastaid majandusaasta aruandeid esitanud, viimasena on esitatud 2012.a. majandusaasta aruanne, mis ei ole samuti etteheidetav kostjale. Mh ei olnud kostja kontrolli all Rellim Invest puuduvate majandusaasta aruannete esitamine potentsiaalses kustutamisele järgneda võinud määruskaebemenetluses. 2017.a. kehtinud regulatsioon ühingut tegevuse jätkamiseks registrisse ennistamiseks ei võimaldanud, vastavat eesmärki poleks saanud saavutada ka täiendava likvideerimismenetluse läbiviimise taotlemisel. Kohus leiab ka, et Devarini kustutamine registrist 17.03.2021 seoses selle pankrotimenetluse raugemisega ei ole etteheidetav kostjale. Kohustus teha heas usus koostööd vara üleandmiseks ei ole sisustatav kohustusena kõigi Devarini kohustuste ülevõtmiseks selle pankrotistumise vältimiseks.
26.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole rikkunud oma lepingust tulenenud kohustusi seoses Rellim Invest ja Devarin OÜ osadega. Igal juhul ei ole hageja aga tõendanud, et seoses Rellim Invest, Devarin või TTK osa omandamise võimaluse kaotamisega oleks talle tekkinud kahju. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt TsÜS § 65 on eseme väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind), mis ei ole samastatav osa nimiväärtusega. Hageja taotlusel on asjas läbi viidud ekspertiisid. Ekspert K.E leidis, et 25.07.2017 seisuga OÜ Tondi Tennisekeskuse 4,95% osalusel turuväärtus puudus, Rellim Invest OÜ 100% omakapitalil turuväärtus puudus; seoses avalikult kättesaadavate andmete piirangutega ei olnud eksperdil võimalik hinnata, milline oleks olnud Devarin OÜ 100% omakapitali turuväärtus 25.07.2017 seisuga (eksperdiarvamus dtl 1839-1864). Ekspert E.Q leidis, et väärtuspäeva (so 25.07.2017) seisuga oli Tondi Tennisekeskus OÜ 4,95% suuruse osaluse väärtus null, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad oli väärtusetud. Hageja on asunud seisukohale, et ekspertide arvamused on ebaõiged, kuid ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada osade väärtuse ekspertide hinnangutest erinevalt. Osa väärtuse kajastamine muu isiku aruandluses teavet osa turuhinna kohta konkreetse aja seisuga ei sisalda. Kohus jätab hageja nõude kahju hüvitamiseks rahuldamata.
11
27.Kohus tagas 15.02.2018 määrusega hagi. Kohus määrab TsMS § 445 lg 2 alusel, et kohaldatud abinõu jääb jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud
28.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 4 763 659,73 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 100 000 eurot. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et menetluskulud jäävad 97,9% ulatuses hageja ja 2,1% ulatuses kostja kanda.
29.Hageja märkis oma menetluskulude nimekirjas mh, et taotleb, et kohus määraks kohtulahendis kindlaks eksperdi tasu. Asja materjalidest nähtuvalt on ekspertidele tasu välja makstud, kuid ei nähtu, et kohus oleks tasu kindlaks määranud TsMS § 159 sätestatud korras, mistõttu menetluskulud vastavas osas ei ole veel selged. Kuna edasikaebeõigus tasu määramise otsustusele on mh eksperdil, ei pea kohus otstarbekaks ekspertide tasuga seonduvat lahendada kohtuotsuses, vaid eraldi määrustega, ning määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse tervikuna kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.03.2025 kohtuotsus.
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.