Consegna OÜ hagi MG piima invest OÜ vastu leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Consegna OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4 663 659,73 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Consegna OÜ (registrikood 14162717), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja B.V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma Kostja MG piima invest OÜ (registrikood 14161735), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Marika Kütt Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2025 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2025 otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 2.1 Jätta hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. 2.2 Rahuldada hagi osaliselt. 2.3 Välja mõista MG piima invest OÜ-lt leppetrahv 100 000 eurot Consegna OÜ kasuks seoses lepingu p 1.8 rikkumisega. 2.4 Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000 eurot MG piima invest OÜ-lt väljamõistmiseks seoses vara (so Kiosk24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot, Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim Invest OÜ osa nimiväärtusega 95 867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni; nõue Car Rent Group OÜ vastu laenulepingust nr 44/06.03-1
summas 113 900 eurot; nõue Alti Air OÜ vastu laenulepingust summas 140 000 eurot; nõue Kiosk24 OÜ vastu lepingust summas 486 639 eurot; nõue Köök24 OÜ vastu lepingust summas 152 500 eurot; nõue OÜ Berry Farming vastu ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot; nõue I.S vastu patendi müügilepingust; nõue ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 24 000 eurot; nõue Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 28 000 eurot) tähtaegselt üle andmata jätmisega. 2.5 Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõue kahjuhüvitise 3 463 659,73 euro MG piima invest OÜ-lt väljamõistmiseks. 2.6 Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 15.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 2.7 Jätta käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulud 40 % ulatuses Consegna OÜ kanda ja 60 % ulatuses MG piima invest OÜ kanda. 2.8 Jätta käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud 95 % ulatuses Consegna OÜ kanda ja 5 % ulatuses MG piima invest OÜ kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Consegna OÜ (hageja) esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule hagi MG piima invest OÜ (kostja), TERE Aktsiaseltsi ja N.R vastu. Harju Maakohus jättis 10.06.2020 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2021 otsusega maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata, samuti kostjaga seotud menetluskulude jaotuse osas, ning osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu. Ühtlasi tühistas ringkonnakohus kogu ulatuses maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon jäi muutmata osas, milles hagi TERE aktsiaseltsi ja N.R vastu jäi rahuldamata, samuti nendega seotud menetluskulude jaotuse osas. Maakohus määras 09.09.2021 määrusega kindlaks menetluskulud, mis seondusid hagi esitamisega TERE aktsiaseltsi ja N.R vastu.
2
2.Maakohtule 13.02.2018 esitatud hagiavalduse ja selle 05.08.2019 täpsustuse kohaselt palus hageja kohustada kostjat tagama hagejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest järgnevate varade üleandmine: Kiosk24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim Invest OÜ osa nimiväärtusega 95 867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni; OÜ Tondi Tennisekeskus osa nimiväärtusega 50 000 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Car Rent Group OÜ vahel 6. märtsil 2015 sõlmitud laenulepingust nr 44/06.03-1 tulenev nõue summas 113 900 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Alti Air OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 140 000 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Kiosk24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 486 639 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Köök24 OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 152 500 eurot; TERE aktsiaseltsi nõue OÜ Berry Farming vastu ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot (koos käibemaksuga); TERE aktsiaseltsi ja I.S vahel sõlmitud patendi müügilepingust tulenev nõue; ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 24 000 eurot; Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 28 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvid 1 300 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 3 463 659,73 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.03.2017 müügilepingu TERE aktsiaseltsi (edaspidi Tere) ja selle tütarettevõtte Aktsiaseltsi Meieri Transport (edaspidi MET) teatud varade müügiks. Lepingu p 1.4 järgi pidi kostja tagama, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks. Lepingu p-s 1.6 nägid pooled ette, et varade müük ei tohi müüja ja Tere jaoks kaasa tuua täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Poolte poolt ühiselt määratud nõustaja Ernst & Young Baltic AS väljastas 04.07.2017 hinnangu, milles leidis, et peale potentsiaalsete ajalooliste maksuriskide ei kaasne Tere jaoks täiendavaid maksuriske. Kostja kohustus anda varad üle muutus sissenõutavaks 25.07.2017 ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
4.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat täitmisnõuet, siis on hagejal õigus nõuda p 2.2 alusel leppetrahvi. Nimetatud lepingu punkti kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja, kuid kostja ei ole rikkumist kõrvaldanud. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot iga hagi esemes märgitud osaühingu osa (v.a OÜ Tondi Tennisekeskuse osa) ja nõude üleandmise kohustuse tagamise rikkumise eest, s.o kokku 1 200 000 eurot.
5.Lepingu p-s 1.8 olid pooled leppinud kokku, et kostja tagab, et Tere ja MET ei võõranda ega koorma varasid. 27.10.2017 selgus, et Tere võõrandas OÜ Tondi Tennisekeskuse osa U.S Invest AS-ile. 16.02.2018 andis hageja kostjale viie tööpäeva pikkuse täiendava tähtaja lepingu p-st 1.8 tuleneva kohustuse täitmiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja enda kohustusi ei täitnud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu p 1.8 sätestatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 100 000 eurot.
3
6.Kui täitmisnõude rahuldamine ei ole võimalik, siis palub hageja rahuldada alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks kokku summas 3 463 659,73 eurot (üle andmata osaluste ja nõuete väärtus, millest on maha arvatud nende müügihind 13 eurot). Hageja täpsustas kahjunõuet summas 3 463 659,73 eurot 16.12.2021 menetlusdokumendis.
7.Harju Maakohus võttis 06.12.2022 määrusega vastu hageja loobumise vara üleandmise nõuete osas ja lõpetas selles osas menetluse.
8.Hageja esitas 22.06.2022 hagi täienduse, mida täpsustas omakorda 10.01.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 1 300 000 eurot ja kahjuhüvitise 3 792 462,26 eurot. Ühtlasi palus hageja mõista leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt välja viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagejale on üle antud järgmine vara: Kiosk24 OÜ osa, Köök24 OÜ osa, Car Rent Group OÜ nõue, Alti Air OÜ nõue, Kiosk24 OÜ nõue, Köök24 OÜ nõue, Berry Farming OÜ nõue, I.S nõue, ME3 Motorsport.com SIA nõue ja Köök24 OÜ ettemaksunõue. Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osaluse osas muutus vara üleandmisnõue võimatuks kostja tegevuse tõttu (Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ on äriregistrist kustutatud ning OÜ Tondi Tennisekeskuse osa võõrandatud). Hagejale on tekkinud kahju sellest, et osade varade (Rellim Invest OÜ osa, Devarin OÜ osa ja OÜ Tondi Tennisekeskus osa) üleandmine on muutunud võimatuks, üleantud osade väärtus on vähenenud ning hagejale üleantud nõuded on muutunud väärtusetuks, kuna on aegunud.
9.Harju Maakohus tegi 02.05.2023 määruse (parandatud 16.05.2023 määrusega), milles märkis, et kohus ei anna hagejale nõusolekut hagi muutmiseks 22.06.2022 ja 10.01.2023 menetlusdokumentides esitatud kujul. Kohus märkis, et jätkab menetlust leppetrahvinõuete ja varasemalt alternatiivnõudena esitatud kahju hüvitamise nõuete Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osas.
10.07.07.2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et kostjalt tuleb OÜ Tondi Tennisekeskus, Devarin OÜ ja Rellim Invest OÜ osadega seonduvalt välja mõista leppetrahv nii osade tähtaegselt üleandmata jätmise eest (lepingu p 1.4 rikkumine) kui ka vara säilimise tagamata jätmise eest (lepingu p 1.8 rikkumine) kokku summas 600 000 eurot.
11.Maakohus tegi 08.01.2025 määruse, milles ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks leppetrahvinõuete alusena esitatud asjaolude osas.
12.Maakohus selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et edastab hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja 07.07.2024 menetlusdokumendid kohtu kantseleile, et registreerida uue tsiviilasjana: hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis seoses sellega, et üleantud varad olid oma väärtuse kaotanud või nende väärtus oli vähenenud; hageja nõuded mõista kostjalt välja viivis seoses kahjuhüvitise ja leppetrahvide tasumisega viivitamisega; hageja nõuded mõista kostjalt välja leppetrahv OÜ Tondi Tennisekeskus osa üleandmata jätmise eest
4
(lepingu p 1.4 rikkumine) ja leppetrahvid Rellim Invest OÜ osa ja Devarin OÜ osa säilimise tagamata jätmise eest (lepingu p 1.8 rikkumised). Kostja vastus
13.Kostja vaidles hagile vastu. Leping nägi ette mitmeid eeltingimusi, mis pidid olema täidetud, et kostjal tekiks kohustus tagada lepingus nimetatud varade üleandmine hagejale. Kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik pidi olema omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad. See tingimus ei ole täidetud.
14.Samuti ei tohtinud varade müük lepingus sätestatud tingimustel (mõne euro eest) tuua kaasa kostja ega Tere jaoks täiendavaid maksukohustusi, riske ning täiendavaid finantskohustusi. Ernst & Young Baltic AS tuvastas maksuriskid, mistõttu lepingu p 1.6 sätestatud eeldus ei ole täidetud. Hageja käsitlus ajaloolisest maksuriskist ei vasta Ernst & Young Baltic AS analüüsi sisule. Analüüsis leiti, et ajalooline maksurisk avalduks just siis, kui varad antaks üle lepingujärgse hinnaga, kuna sellisel juhul võib tekkida kahtlus, et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile.
15.Kuigi maksuekspert tuvastas olulised maksuriskid, asus hageja nõudma varade üleandmist lepingu p 1.6 järgse hinnaga. Leping nägi ette, et kui müügilepinguid ei saa sõlmida lepingu p-is 1.6 kokku lepitud hinnaga, pidi esmalt rakenduma p 1.5 teine lause, mille kohaselt pidi poolte ühiselt määratud ekspert välja töötama parima struktuuri hagejale vara üleandmiseks ilma maksuriskita kostjale või Terele. Lähtuvalt p-ist 3.1 pidid pooled tegema ühiseid mõistlikke pingutusi, saavutamaks müügilepingute sõlmimine ilma maksuriskita kostjale ja Terele, hiljemalt 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli saavutamisest. Vastavalt maksueksperdi soovitustele oli ainus võimalus maksuriski vältida, kui varad võõrandataks turuhinnaga. Kostja täitis koostöökohustust. Muuhulgas on kostja selgitanud hagejale, et kuigi täitmisnõude eeltingimused ei ole täidetud, on kostja valmis tagama lepingus nimetatud varade võõrandamise hagejale lepingu p-is 1.6 nimetatud hinnaga, tingimusel, et hageja kannab sellistel tingimustel müügilepingute sõlmimisega kaasnevat maksuriski. Hageja ei ole teinud koostööd lepingu täitmiseks.
16.Pärast pikki läbirääkimisi ning kostja ja Tere poolseid järeleandmisi allkirjastasid hageja ja Tere 27.05.2022 lepingud, mille alusel Tere andis hagejale vabatahtlikult üle 10 hageja poolt käesolevas asjas nõutud varaeset, kuigi hagejal ei olnud lepingu järgset täitmisnõuet tekkinud.
17.Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi OÜ Tondi Tennisekeskus osa võõrandamise eest. Punktis 1.8 sätestatud kohustuse eesmärk oli tagada punktides 1.1-1.3 nimetatud varade säilimine juhuks, kui varade üleandmise eeldused täituvad (sh maksuriski ei tuvastata). Olukorras, kus vastavad eeldused ei täitunud ehk täitmiskohustust ei tekkinud, langes ära ka punktis 1.8 sätestatud kohustus tagada varade säilimine.
5
18.Leppetrahvinõude rahuldamise korral taotleb kostja leppetrahvide vähendamist mõistliku suuruseni.
19.Hageja kahjunõuded seoses Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osadega on põhjendamatud. Hageja ei ole tõendanud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekskus osaluste väärtust. Rellim Invest OÜ kustutati 31.03.2017 äriregistrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. AS Maag Grupp sai Tere ja MET-i kaudu Rellim Invest OÜ üle kontrolli alles 14.07.2017. Seega ei olnud Rellim Invest OÜ-l võimalust tagada viidatud ühingu osaluse üleandmist hagejale. Devarin OÜ osanikuks oli Rellim Invest OÜ. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik tagada ka Devarin OÜ osa üleandmist. Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Harju Maakohus rahuldas 17.03.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 100 000 eurot seoses lepingu p 1.8 rikkumisega. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000 eurot kostjalt väljamõistmiseks seoses vara tähtaegselt üle andmata jätmisega. Samuti jättis kohus rahuldamata nõude kahjuhüvitise 3 463 659,73 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid 97,9% osas hageja ja 2,1% osas kostja kanda. Ühtlasi jättis maakohus jõusse 15.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
21.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 07.03.2017 lepingu Terele ja METile kuuluvate varade võõrandamiseks hagejale. Pooled leppisid kokku, et kostja tagab, et Tere võõrandab lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.1 nimetatud osaühingute osad (s.o Kiosk24 OÜ, Köök24 OÜ, OÜ Tondi Tennisekeskus) ning p-s 1.3 nimetatud nõuded (s.o Car Rent Group OÜ vastu, Alti Air OÜ vastu; Kiosk24 OÜ vastu; kaks nõuet Köök24 OÜ vastu; OÜ Berry Farming vastu; I.S vastu; ME3 Motosport.com SIA vastu; Fepower OÜ vastu ja Fedata Invest OÜ vastu). Samuti, et kostja tagab, et MET võõrandab lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.2 nimetatud osaühingute osad (s,o Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ).
22.Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja lepingu rikkumisel hagejale leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle selleks hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu p 1.4 kohaselt tagab kostja, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad selleks vajalikud müügilepingud 5 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas (i) omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või (ii) Tere tervikvarad, sh Tere osalused, nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja (iii) on täidetud punktis 1.5 sätestatud tingimus. Lepingu p 1.5 järgi võib kumbki pool nõuda, et enne punktis 1.3 sätestatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu vastava tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Sellisel juhul määravad pooled ühise maksueksperdi punktis 1.3 sätestatud vara üleandmiseks parima struktuuri
6
väljatöötamiseks. Pooled teevad heas usus koostööd, et teha vastavad tehingud võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks.
23.Lepingu p 1.6 kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 euro ning pooled on varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt eeldusest, et varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi.
24.Hageja nõuab leppetrahvi p 1.4 rikkumise eest kogusummas 1 200 000 eurot seoses hagejale 12 varaeseme (so Kiosk24 OÜ osa; Köök24 OÜ osa; Rellim Invest OÜ osa; Devarin OÜ osa; nõuded Car Rent Group OÜ; Alti Air OÜ; Kiosk24 OÜ; OÜ Berry Farming; I.S; ME3 Motosport.com SIA; Köök24 OÜ (2) vastu) tähtaegselt üle andmata jätmisega.
25.Pooled vaidlevad, kas kostja p-st 1.4 tulenenud kohustus on muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt lepingu p 1.4 on selleks esimene eeldus, et kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.04.2021 otsuses seisukohale, et nimetatud tingimus tuleb TsÜS § 104 lg 1 järgi lugeda saabunuks. Teiseks eelduseks on tulenevalt p 1.5 poole nõudmisel maksunõustaja poolt hinnangu andmine p 1.3 sätestatud tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Kohus tuvastas, et poolte tellimusel valmis 04.07.2017 Ernst & Young Baltic AS analüüs võimalikest maksuriskidest.
26.Kolmandaks eelduseks oli p 1.6 järgi, et varade müük ei too müüjate ega Tere jaoks kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita täiendavaid finantskohustusi. Punkt 1.6 kohaldub selle sõnastuse kohaselt kõigile lepinguga hõlmatud varaesemetele. Et pooled tingimuse sisu ühiselt selliselt ka mõistsid, kinnitab asjaolu, et pooled tellisid maksuasjatundja analüüsi kõigi varaesemete osas. Seetõttu ei võimalda asjaolu, et p-s 1.5 on viidatud üksnes p 1.3-järgsetele tehingutele, asuda seisukohale, et maksuriskide puudumine oli täitmisnõude tekkimise eelduseks üksnes seoses p-s 1.3 nimetatud varaesemetega.
27.Analüüsis asus Ernst & Young Baltic AS kokkuvõtlikult seisukohale, et müümisel hinnaga 1 euro lasub müüjal ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena või kingitusena. Selleks, et müüjal ei tekiks varade võõrandamisega seoses tulumaksuriski, peab müüjal olema MTA nõudmisel põhjendatud selgitus ja tõendid tehingute jada ärilise otstarbekuse kohta, majanduslik põhjendatus peab olema just Tere, mitte selle aktsionäride või selle äriühingu aktsiate omandaja või temaga seotud isikute jaoks. Samuti on müüjal tõendamiskohustus, et varad võõrandati parimatel võimalikel tingimustel (st. turuhinnas). Analüüsis on leitud, et maksurisk puudub ainult Devarin OÜ ja selle osanikust Rellim Invest osa osas, kuid seda üksnes põhjusel, et Rellim Invest oli 31.03.2017 registrist kustutatud, mistõttu osasid ei saa müüa.
7
28.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et asjassepuutuv ei ole analüüsis tuvastatud nn ajalooline maksurisk, kuna tegemist ei olnud täiendava riskiga vara võõrandamisel, vaid tekkis juba vara soetamisel. Analüüsi kohaselt tekib risk seoses vara võõrandamisega üksnes 1-eurose hinnaga, so müügilepingute sõlmimisel kavandatud tingimustel. Nähtuvalt analüüsist (lk 6-7) on maksurisk mh tuvastatud seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osaga ning Berry Farming OÜ, I.S, ME3 Motosport.com SIA, Köök24 OÜ ettemaksu ja Fedata Invest OÜ nõuetega. OÜ Tondi Tennisekeskus osas on märgitud müüjal ettevõtlusega mitteseotud kulu risk ning vastavalt ettemaksu varjamise laenusuhte taha või ettevõtlusega mitteseotud väljamakse risk. Hageja väljatoodu, et AS Maag Grupp on enda 2017. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse väärtuseks ühe euro, ei ole piisav asumaks seisukohale, et analüüsi järeldused maksuriskide olemasolu kohta oleksid ebaõiged. Kohus nõustus ka kostjaga, et pooled, tellides ühiselt asjatundja arvamuse kõigi varaesemete võõrandamisega seoses tekkivate maksuriskide kohta, on avaldanud tahet, et maksuriskide olemasolu hinnataks vastava arvamuse alusel.
29.Hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga (dtl 1020-1021, lisa dtl 64-65) lepingus nimetatud osaluste ja nõuete võõrandamist hagejale lähtudes lepingu p 1.6 sätestatud hindadest, märkides, et kui kostja oma kohustusi hiljemalt 28.08.2017 ei täida, siis nõuab hageja leppetrahvi 100 000 eurot iga 28. augustiks 2017 üle kandmata osaluse ja nõude eest. 14.09.2017 nõudekirjaga esitas hageja leppetrahvi nõude. Kohus leidis, et 24.08.2017 ega 14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva kohustuse täitmiseks, so müügilepingute sõlmimise tagamiseks lepingus sätestatud tingimustel, muutunud sissenõutavaks, sest täidetud ei olnud p 1.6-järgne eeldus maksuriskide puudumise kohta. Maksuriskide puudumise eeldus ei olnud kohtu hinnangul mh täidetud ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade puhul, sest risk puudub analüüsi kohaselt olukorras, kus osalusi ei müüda. Müümist 1-eurose hinnaga ei soovitatud analüüsis ühegi varaeseme puhul maksuriski tõttu, ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad tulnuks lepingu järgi võõrandada hinnaga 1 euro. Kas maksurisk mõne varaeseme suhtes on hilisemalt ära langenud, mh seoses aegumisega, ei ole 14.09.2017 esitatud leppetrahvide nõude kontekstis asjassepuutuv. Lepingu p 1.4 puudutab üksnes kohustust tagada vara üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus sätestatud tingimustel. Vastavat hageja ka oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma seoses p-ga 1.4 tähendust, kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks võõrandada muul viisil, nt jagunemise teel. Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide väljamõistmiseks kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega.
30.Lepingu p 1.8 kohaselt tagab müüja, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid ega punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud ühingute varasid ja ei nõua sisse punktis 1.3 sätestatud nõudeid, ning annab varad üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest ja koormatistest. Kohus tuvastas, et 12.10.2017 võõrandas Tere OÜ Tondi Tennisekeskus osa U.S. Invest Aktsiaseltsile (leping dtl 895-897). Kohus ei nõustunud kostjaga, et 12.10.2017 seisuga oli kostja lepingu p 1.8 tulenenud kohustus ära langenud, sest varade 8
üleandmise eeldused ei olnud seoses maksuriski tuvastamisega täidetud. Lepingu p 1.5 nägi ette, et pooled määravad ühise maksueksperdi vara üleandmiseks parima struktuuri väljatöötamiseks ning teevad heas usus koostööd, et teha tehingud võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Täiendavalt on pooled lepingu p 3.1 kokku leppinud, et pooled teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik käesolevas lepingus sätestatud tehingud 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli omandamisest, leping lõpeb kõigi sellest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmisega. Pooled on seega kokku leppinud, et olukorras, kus müügilepinguid kavandatud tingimustel maksuriski tõttu sõlmida ei saa, teevad nad koostööd, et töötada välja muu viis vara üleandmiseks maksuefektiivsel moel. Nähtuvalt 28.09.2017 vastusest nõudekirjale on kostja ka lepingut selliselt mõistnud, kostja vastas 28.09.2017 hagejale, et on jätkuvalt valmis tegema heas usus koostööd, et leida võimalus struktureerida äriühingute osaluste ja nõuete võõrandamise tehing ja teha nimetatud tehing tingimustel, millega ei kaasne kostjale täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita kostjale täiendavaid finantskohustusi. Vastuoluliselt võõrandas Tere aga juba 12.10.2017 OÜ Tondi Tennisekeskus osa kolmandale isikule. Kohus leidis, et olukorras, kus pooltel oli jätkuvalt kohustus teha koostööd eesmärgiga anda hagejale üle lepingus kokku lepitud vara, ei saanud p 1.8-järgne kohustus olla ära langenud. Kohus leidis, et kostja on rikkunud seoses OÜ Tondi Tennisekeskus osa võõrandamisega lepingu p 1.8 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 100 000 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb vara väärtuses, mille omandit hageja ei saanud. Esialgses hagis nõudis hageja kostja kohustamist 13 varaeseme hagejale üleandmise tagamiseks. Menetluse kestel sõlmitud kokkuleppe alusel anti hagejale üle neist 10. Pooled ei vaidle, et kolme osaühingu osa omandamist hageja poolt ei ole kostjal enam võimalik tagada, sest Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ on registrist kustutatud ning OÜ Tondi Tennisekeskus osa on võõrandatud kolmandale isikule. Ka seoses Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osadega heidab hageja kostjale sisuliselt ette, et kostja ei taganud vara säilimist. Esitatu kohaselt kustutati Rellim Invest OÜ registrist 31.03.2017 seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Rellim Invest OÜ ainuosanik oli Tere tütarühing MET. Rellim Invest OÜ omakorda oli Devarin OÜ ainuosanik. Devarin OÜ kustutati registrist 17.03.2021 Harju Maakohtu 04.12.2020 tsiviilasjas 2-20-16335 tehtud kohtumääruse alusel, millega lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
32.Kohus nõustus kostjaga, et kostjale ei ole etteheidetavad asjaolud, mis leidsid aset enne Tere aktsiate omandamist Maagi poolt, so enne 14.07.2017. Esitatu kohaselt kuulusid kõik Tere aktsiad enne seda Elveda OÜ-le, mille osa omandas kostja alles 06.09.2017. Et Maag omandas 2017.a. märtsis kõik nõuded Elveda OÜ pankrotimenetluses, ei tähenda, et Rellim Invest OÜ registrist kustutamine 31.03.2017 oleks etteheidetav kostjale. Nähtuvalt esitatud väljavõttelt ei olnud Rellim Invest OÜ aastaid majandusaasta aruandeid esitanud, viimasena on esitatud 2012.a. majandusaasta aruanne, mis ei ole samuti etteheidetav kostjale. Kohus leidis ka, et Devarin OÜ kustutamine registrist 17.03.2021 seoses selle pankrotimenetluse raugemisega ei ole etteheidetav kostjale. Kohustus teha heas usus 9
koostööd vara üleandmiseks ei ole sisustatav kohustusena kõigi Devarin OÜ kohustuste ülevõtmiseks selle pankrotistumise vältimiseks. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole rikkunud oma lepingust tulenenud kohustusi seoses Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osadega.
33.Hageja ei ole tõendanud, et seoses Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ või OÜ Tondi Tennisekeskus osa omandamise võimaluse kaotamisega oleks talle tekkinud kahju. Ekspert Artur Suits leidis, et 25.07.2017 seisuga OÜ Tondi Tennisekeskuse 4,95% osalusel turuväärtus puudus, Rellim Invest OÜ 100% omakapitalil turuväärtus puudus. Seoses avalikult kättesaadavate andmete piirangutega ei olnud eksperdil võimalik hinnata, milline oleks olnud Devarin OÜ 100% omakapitali turuväärtus 25.07.2017 seisuga (eksperdiarvamus dtl 1839-1864). Ekspert Alar Voitka leidis, et väärtuspäeva (so 25.07.2017) seisuga oli OÜ Tondi Tennisekeskus 4,95% suuruse osaluse väärtus null, Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad olid väärtusetud. Apellatsioonkaebus
34.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja 26.02.2025 vastuväite, jättis hageja nõuded läbi vaatamata, jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada ja mõista kostjalt välja leppetrahv 1 300 000 eurot, kahjuhüvitis 3 792 462,26 eurot ja viivis nendelt nõuetelt alates hagi esitamist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
35.Lepingu p 1.6 ei ole eeltingimus kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisele, vaid kohustab pooli leidma varade omandiõiguse üleminekule maksuefektiivse viisi. Lisaks on lepingu p 1.6 tingimus täidetud. Ernst & Young Baltic AS on esile toonud, et müüjal lasub ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Seega on tegemist ajaloolise maksuriskiga, mis ei sõltu lepingu täitmisest. Tegemist ei ole varade võõrandamisega, vaid varade soetamisega seotud riskiga. Sealjuures ei ole osade varaesemete suhtes seda riski üldse tuvastatud. Analüüsi kohaselt maksurisk puudub, kui Tere annab varad üle jagunemise teel. Seda, et tegelikult täiendavat maksuriski ei olnud ka varade müügil ühe euroga iga varaeseme kohta, kinnitab asjaolu, et kostja on pärast neli aastat kestnud menetlust osad varad hagejale üle andnud. Seega muutus hageja õigus nõuda varade üleandmist sissenõutavaks hiljemalt 25.07.2017.
36.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei vastuta Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade säilimise eest. Lepingu p-s 1.4 kohustus kostja tagama, et Tere ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud nende osade hagejale üleandmiseks. Need kohustused hõlmasid kõigi selliste vajalike toimingute ja tehingute tegemist kostja poolt, mis tagaksid vastavate osade säilimise selle hetkeni, mil muutub sissenõutavaks nende üleandmise 10
kohustus. Maakohus jättis alusetult rahuldamata leppetrahvinõude Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osa säilimise tagamise kohustuse rikkumise eest kogusummas 200 000 eurot.
37.Kohtu järeldus, et ekspertide arvamustega on tõendatud üleandmisele kuulunud osade väärtusetus, on ekslik. Maakohus ei ole arvestanud hageja seisukohtadega seoses ekspertiisidega. Ekspertarvamused on puudulikud. Kohus on jätnud muud tõendid sisuliselt hindamata.
38.Maakohus on alusetult jätnud hageja hüvitamisnõuded osaliselt läbi vaatamata, leides ekslikult, et hageja on lubamatult muutnud hagi. Kuna kostja asus hagis esitatud nõuet menetluse ajal täitma ja andis enamuse varaesemeid menetluse ajal üle, langes ära alus jätkata nimetatud varaesemete väljanõudmise nõudega. Seetõttu asendas hageja varaesemete väljaandmise nõude nende väärtuse hüvitamise nõudega (s.o. üleandmata osade väärtuse ja üleantud varaesemete väärtuse vähenemise suuruses). TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaselt ei ole taolistel asjaoludel tegemist hagi muutmisega.
39.Kuna hageja hagi tuleb tervikuna läbi vaadata ja rahuldada, tuleb seetõttu ka kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Sõltumata eeltoodust ei ole menetluskulude jaotamisel arvesse võetud, et kostja täitis hageja primaarnõude 10 varaeseme osas.
Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
42.Maakohus lahendas 17.03.2025 otsusega hageja nõuded leppetrahvide väljamõistmiseks summas 1 300 000 eurot (OÜ Tondi Tennisekeskus osas summas 100 000 eurot seoses lepingu p 1.8 rikkumisega ning ülejäänud varaesemete osas kokku summas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega). Samuti lahendas maakohus vaidlusaluse otsusega 3 463 659,73 euro väljamõistmise nõude, mis oli esitatud kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel.
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ei menetlenud hageja esitatud uusi nõudeid käesolevas tsiviilasjas. 10.01.2023 esitatud viivisenõuded ning 07.07.2024 esitatud leppetrahvinõuded on uued nõuded. Ka osas, milles hageja nõudis 22.06.2022 ja 10.01.2023 menetlusdokumentides kahju hüvitamist seoses üleantud varaesemete väärtuse kaotusega või vähenemisega, on tegemist uue nõudega. Varasemalt nõudis hageja kahjuhüvitist varaesemete üleandmise asemel, 22.06.2022 ja 10.01.2023 11
menetlusdokumendis nõudis hageja üleantud varaesemete osas hüvitist varaesemete väärtuse kaotuse või vähenemise eest, s.o lisaks üleantud varaesemetele. Tegemist ei ole TsMS § 376 lg 4 sätestatud olukorraga. Maakohtul ei olnud kohustust neid nõudeid menetleda käesoleva tsiviilasja raames.
44.Hageja on ka apellatsioonkaebuses nõudnud kahjuhüvitise väljamõistmist üleantud varaesemete väärtuse kaotuse ja vähenemise eest ning viivist leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt. Samuti on hageja avaldanud, et maakohus jättis muuhulgas alusetult rahuldamata leppetrahvinõude kokku 200 000 eurot Rellim Invest OÜ osa ja Devarin OÜ osa säilimise tagamise kohustuse rikkumise eest. Kolleegium selgitab, et ka ringkonnakohus ei menetle hageja esitatud uusi nõuded.
45.Ringkonnakohus vaatab läbi maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, s.o leppetrahvi nõue kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega, ja nõue summas 3 463 659,73 eurot, mis on esitatud kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 100 000 eurot seoses lepingu p 1.8 rikkumisega, ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli, kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.
46.Pooltel on vaidlus selle üle, kas lepingu p 1.6 on eeltingimuseks kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisele, ning kui on, kas see tingimus on täidetud. Lepingu p 1.6 kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 eurot ning pooled on varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt eeldusest, et varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on p 1.6 eelduseks kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisele, kuna lepingu kohaselt oli varade võõrandamise tingimuseks, et sellega ei kaasne müüjate ja Tere jaoks täiendavaid maksukohustusi või riske ega täiendavaid finantskohustusi. Sealjuures kohaldub lepingu p 1.6 selle sõnastuse kohaselt kõikidele varaesemetele, sõltumata sellest, et p 1.5 viitab maksunõustaja hinnangu tellimisele üksnes nõuete võõrandamise osas. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ja kostja tellisid ühiselt Ernst & Young Baltic AS-ilt hinnangu kõikide varaesemete osas. Lepingu p 1.5 viimase lause kohaselt teevad pooled heas usus koostööd, et teha tehingud võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Lisaks on pooled lepingu p 3.1 kokku leppinud, et pooled teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik käesolevas lepingus sätestatud tehingud 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli omandamisest.
48.Ernst & Young Baltic AS 04.07.2017 hinnangu kohaselt lasub müüjal müügil hinnaga 1 eurot ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena või 12
kingitusena. Hinnangu kohaselt puudub maksurisk Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osadega seonduvalt, kuna osasid ei ole võimalik müüa (Rellim Invest OÜ kustutati 31.03.2017 äriregistrist. Devarin OÜ osanikuks on Rellim Invest OÜ). Ebaõige on hageja seisukoht, et maksunõustaja ei tuvastanud maksuriski ka mõne teise varaeseme puhul. Kõikide teiste varasemete müümisel hinnaga 1 eurot tuvastas maksunõustaja maksuriski, kuid osade varaesemete puhul ei märkinud maksunõustaja maksuriski konkreetset suurust andmete puudumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maksunõustaja poolt tuvastatud maksuriski ei saa käsitleda täiendava maksuriskina. Kuna maksurisk tekib varaesemete müümisel hinnaga 1 eurot, siis on tegemist täiendava maksuriskiga lepingu p 1.6 tähenduses. Hinnangu kohaselt puuduvad maksuriskid varade võõrandamisel turuhinnaga ning varade üleandmisel jagunemise käigus.
49.Hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga vaidlusaluste osade ja nõuete võõrandamist lähtudes lepingu p-s 1.6 sätestatud hindadest ning hoiatades, et kui kohustused ei ole täidetud hiljemalt 28.08.2017, siis nõuab hageja leppetrahvi 100 000 eurot iga üleandmata osa ning nõude eest. Hageja esitas 14.09.2017 kostjale leppetrahvinõude, samuti nõudis hageja kostjalt põhikohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 24.08.2017 ja 14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva kohustuse täitmiseks, so müügilepingute sõlmimise tagamiseks hinnaga 1 eurot, muutunud sissenõutavaks, sest täidetud ei olnud p 1.6 järgne eeldus maksuriskide puudumise kohta. Siinjuures ei võta ringkonnakohus seisukohta OÜ Tondi Tennisekeskus osaga seonduvalt, kuna kohus ei menetle selles tsiviilasjas hageja leppetrahvinõuet, mis puudutab OÜ Tondi Tennisekeskus osa tähtaegselt üleandmata jätmist (lepingu p 1.4 rikkumine). Mis puudutab Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osasid, siis maksunõustaja on maksuriskide puudumist põhjendanud üksnes asjaoluga, et neid ei ole võimalik müüa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei vastuta Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade üleandmise võimatuse eest. Rellim Invest OÜ kustutati majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu äriregistrist 31.03.2017. Rellim Invest OÜ ainuosanik oli MET, kelle ainuaktsionär on Tere. AS Maag Grupp omandas Tere aktsiad 14.07.2017. Seega kustutati Rellim Invest OÜ ajal, mil ta ei olnud AS Maag Grupp kontrolli all, mistõttu on Rellim Invest OÜ osa üleandmise võimatus vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Ka Devarin OÜ osa üleandmise võimatus on vabandatav, kuna Rellim Invest OÜ oli Devarin OÜ ainuosanik, mistõttu kaasnes Rellim Invest OÜ kustutamisega ka Devarin OÜ osa üleandmise võimatus.
50.Maakohus leidis põhjendatult, et kas maksurisk on mõne varaeseme suhtes hiljem ära langenud, mh seoses aegumisega, ei ole 14.09.2017 esitatud leppetrahvide nõude kontekstis asjassepuutuv. Õige on ka maakohtu seisukoht, et lepingu p 1.4 puudutab üksnes kohustust tagada vara üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus sätestatud tingimustel, mida hageja oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma seoses p-ga 1.4 tähendust, kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks võõrandada muul viisil, nt jagunemise teel. Ka asjaolu, et 2022.a mais sõlmiti lepingud 10 varaeseme hagejale üleandmiseks, ei tõenda, et maksurisk puudus 2017.a juulisseptembris. Kostja on lepingute sõlmimisele eelnevalt märkinud, et ta on nõus 13
varaesemete üleandmise tagama vabatahtlikult, tunnistamata täitmiskohustuse tekkimist (dtl 1566). Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude leppetrahvide väljamõistmiseks kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega.
51.Hageja nõudis alternatiivnõudena varaesemete üleandmise tagamise asemel kahju hüvitamist summas 3 463 659,73 eurot. Vaidlus puudub, et 10 varaeset anti hagejale menetluse jooksul üle, ning et Rellim Invest OÜ osa, Devarin OÜ osa ning OÜ Tondi Tennisekeskus osa üleandmine ei ole võimalik. Maakohus võttis 06.12.2022 määrusega vastu hageja loobumise vara üleandmise nõuete osas.
52.Hageja peab Rellim Invest OÜ osa väärtuseks 95 867 eurot, Devarin OÜ osa väärtuseks 331 346 eurot ning OÜ Tondi Tennisekeskus osa, mis moodustas 4,95 % osakapitalist, väärtuseks 234 139,75 eurot.
53.Maakohus asus seisukohale, et kostja rikkus OÜ Tondi Tennisekeskus osa võõrandamisega lepingu p-i 1.8, mille kohaselt kostja tagab, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid. Maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud. Mis puudutab Rellim Invest OÜ osa ja Devarin OÜ osa, siis selles osas ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et nende üleandmata jätmise eest kostja ei vastuta. Sõltumata eeltoodust ei ole kahju suurus tõendatud.
54.Maakohus määras osade turuväärtuse 25.07.2017 seisuga kindlakstegemiseks ekspertiisi. Ekspert Alar Voitka eksperthinnangu kohaselt oli Rellim Invest OÜ 25.07.2017 seisuga kustutatud ning hinnatavat osalust enam ei eksisteerinud. Isegi kui ettevõte õnnestuks registrisse ennistada, oleks ettevõtte 100 % osalus 25.07.2017 seisuga väärtusetu. Devarin OÜ varade likvideerimisväärtus ei kata ligilähedaseltki ettevõtte kohustusi, mistõttu on hinnatav osalus 25.07.2017 seisuga väärtusetu. OÜ Tondi Tennisekeskus omakapitali väärtus on negatiivne ning 4,95 % suuruse osaluse väärtus 25.07.2017 seisuga null. Ekspert Artur Suits märkis oma eksperthinnangus, et võttes arvesse avalikult kättesaadavate andmete piiranguid ning asjaolu, et Rellim Invest OÜ-d ei eksisteerinud 25.07.2017 seisuga, siis puudub Rellin Invest OÜ osal turuväärtus 25.07.2017 seisuga. Devarin OÜ osas märkis ekspert, et võttes arvesse avalikult kättesaadavate andmete piiranguid ei ole tal võimalik hinnata, milline oleks olnud Devarin OÜ osa turuväärtus 25.07.2017 seisuga. OÜ Tondi Tennisekeskus osal 25.07.2017 seisuga eksperthinnangu kohaselt turuväärtus puudus, kuna ettevõtte laenukoormus on väga suur. Lisaks tuleb arvestada, et 4,95 % osaluse puhul ei kaasne osanikule õigusi otsuste tegemiseks ning ettevõte ei ole ajalooliselt välja maksnud dividende.
55.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud etteheited eksperthinnangute kohta ei lükka ümber eksperthinnangutest tulenevat lõppjäreldust, et vaidlusalused kolm osalust olid 25.07.2017 seisuga väärtusetud.
14
56.Hageja on toonud esile, et OÜ Tondi Tennisekeskus osadega on tehtud tehinguid ning OÜ Tondi Tennisekeskus juriidilistest isikutest osanikud on oma majandusaasta aruannetes kajastanud osalusi positiivses väärtuses. Kolleegium on seisukohal, et üksikutest tehingutest OÜ Tondi Tennisekeskus osadega ei saa teha tõsikindlat järeldust vaidlusaluse osa turuväärtuse kohta 25.07.2017 seisuga. Mis puudutab Tere ja U.S Invest AS-i lepingut osa müügi kohta, siis lepingust nähtuvalt hõlmas osa müük ka muid kokkuleppeid (nõuetest loobumine, reklaamlepingu lõpetamine, reklaamlepingu lõpetamisega seotud tasude maksmine). Sellest ei saa järeldada müügihinda, mida kolmas isik oleks OÜ Tondi Tennisekeskus osa eest maksnud. Asjaolu, et OÜ Tondi Tennisekeskus juriidilistest isikutest osanikud on kajastanud osalust oma bilansis positiivses väärtuses, ei lükka ümber ekspertide sisulisi analüüse OÜ Tondi Tennisekeskus osa väärtuse kohta 25.07.2017 seisuga.
57.Hageja on Rellim Invest OÜ osas avaldanud, et Tere oli aastatel 2013-2014 teinud Rellim Invest OÜ-le ettemakseid kokku summas 2 077 700 eurot logistikaprogrammi arenduse eest. Kolleegiumi hinnangul on hageja väitest ebaselge, kuidas need ettemaksed mõjutasid Rellim Invest OÜ osaluse väärtust 2017.a.
58.Hageja on Devarin OÜ osas toonud esile, et ekspert A. Voitka on ebaõigesti hinnanud Devarin OÜ-le kuulunud osalust Vivoxid OY-s. Kolleegiumi hinnangul ei lükka hageja sellekohased väited ümber eksperdi lõppjäreldust Devarin OÜ osa väärtuse kohta. Sealhulgas nähtub Harju Maakohtu 04.12.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-16335, millega lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, et ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et Vivoxid OY müüs 06.07.2012.a enda äritegevuse ja osanikud otsustasid äriühingu lõpetada likvideerimismenetluse teel. Likvideerija andmetel Devarin OÜ omandatud väärtpaberite eest raha ei saa. Kohustusi on ajutine haldur tuvastanud 1 177 705,06 euro ulatuses.
59.Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kahju hüvitamise nõue seoses Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osade üleandmise tagamata jätmisega on alusetu. Kuigi maakohus märkis 02.05.2023 määruses, et jätkab kahjuhüvitise nõude menetlemist Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osadega seonduvalt, nähtub maakohtu 17.03.2025 otsuse resolutsioonist, et kohus tegi otsuse kogu algselt alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõude osas. Kohus jättis kahjuhüvitise nõude rahuldamata kogu nõude, s.o 3 463 659,73 eurot, ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti kahju hüvitise nõude, mis oli esitatud kohustuse täitmise asemel, kogu ulatuses rahuldamata. Hoolimata 10 varaeseme üleandmisest, ei loobunud hageja kahju hüvitise nõudest, mis oli esitatud kohustuse täitmise asemel. Kuna 10 varaeset anti üle, siis ainuüksi seetõttu oli põhjendatud jätta hageja kahju hüvitise nõue ka nende osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
15
60.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus ebaõige menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et hageja loobus osaliselt hagist seoses asjaoluga, et hagejale anti üle 10 varaeset. Hoolimata sellest, et tõendatud ei ole selles osas hageja nõude sissenõutavaks muutumine 25.07.2017 seisuga, on kostja nimetatud osas hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu tuleb seda arvestada ka menetluskulude jaotamisel (TsMS § 168 lg 5). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et selles osas jäi alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõue rahuldamata ainuüksi varaesemete üleandmise tõttu, ning hagi rahuldamise ulatust muus osas, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulud 40 % ulatuses hageja kanda ning 60 % ulatuses kostja kanda. Arvestades, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele üksnes menetluskulude jaotuse osas, siis tuleb käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta 95 % ulatuses hageja kanda ja 5 % ulatuses kostja kanda.
61.Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.