Hageja: C12 Tech OÜ (registrikood 12263182), asukoht Kuusekese 4a-1, Peetri alevik, Rae vald, 10112 Harjumaa Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov, e-post: xxx Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), registrijärgne elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova, e-post: xxx
RESOLUTSION
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Xlt C12 Tech OÜ kasuks välja 9 656,43 eurot.
3.Jätta menetluskulud Xi kanda.
4.Mõista Xlt C12 Tech OÜ kasuks menetluskuludena välja 1 000 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda C12 Tech OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja esitas kohtule nõude mõista Xlt välja C12 Tech OÜ kasuks kahjuhüvitis 9 656,43 eurot.
Hagi kohaselt on kostja alates 21.09.2016 hageja osanik. Kostjal kasutuses oli hageja pangakaart ja tal oli juurdepääs hageja rahalistele vahenditele. Hilisematest menetlusdokumentidest ja asjas toimunud istungil selgitatust ilmneb, et kostjal oli hagejaga ka tööleping. Hageja väidete kohaselt töötas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu alusel ehitustööde juhatajana, mille eest sai osaühingult palka ning millega seoses oli tema kasutuses ka vastav pangakaart, mille kasutamise üle on vaidlus. Pangakaart oli kostja valduses ja kasutuses põhjusel, et ehitustööde juhatajana pidi ta aeg ajalt ostma vajalikke seadmeid ja teenuseid, mis olid seotud hageja majandustegevusega.
12.–13.02.2018 võttis kostja hageja pangakontolt sularahas välja 6 473 eurot.
Perioodil detsember 2017 – jaanuar 2018 tegi kostja hageja pangakaarti kasutades väljaminekuid kokku 3 183,43 eurot - detsembris 2017 summas 2 689,08 eurot ja jaanuaris 2018 summas 494,35 eurot.
Hageja on nõudnud kostjalt raha kasutamise kohta selgitusi ja kuludokumente, kuid kostja ei ole selgitanud ega tõendanud raha kasutamist hageja huvides. Nõudele esitas kostja vastuse, milles märkis, et ta kasutas raha töötajatele preemiate tasumiseks. Samas, tegelikult need isikud, kellele tasus kostja väidetavalt preemiat ei töötanud seisuga 13.02.2018 osaühingus ning osaühingu juhatus ega osanikud ei ole kunagi otsustanud töötajatele preemiat tasuda.
Kokku tekitas kostja hagejale kahju 9 656,43 eurot ja hageja nõuab selle hüvitamist.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu.
Esimeses vastuses hagile eitas kostja nii lepingulisi suhteid hagejaga kui seda, et hageja pangakaart tema kasutuses oli.
Hilisemas menetluses ja asjas toimunud istungil kostja möönis, et tal oli hagejaga tööleping ja ta kasutas vaidlusalust pangakaarti enda töö huvides. Kostja selgitas, et kasutas pangakaarti vaid temale usaldatud tööülesannete täitmiseks: ehitusmaterjalide ja muu vajaliku ostmiseks ning töötasu üleandmiseks hageja töötajatele sularahas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Poolte vaheline õigussuhe. Hagis tugines hageja asjaolule, et kostja tegutses (sh hageja pangakaarti kasutades) hageja osanikuna. Kostja eitas esmases vastuses kohtule mistahes lepingulise või muu õigussuhte olemasolu poolte vahel, mille alusel temalt saaks nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodud põhjustel lähtus kohus enda esialgsetes selgitustes lepinguvälise deliktilise vastutuse kvalifikatsioonist.
12.Hilisematest menetlusdokumentidest ja asjas toimunud istungil selgitatust ilmneb, et kostjal oli hagejaga ka tööleping. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Mõlemad pooled kinnitasid, et kostja töötas hagejaga sõlmitud töölepingu alusel ehitustööde juhatajana. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks oli kostja kasutuses ka vastav pangakaart, mille kasutamise üle on vaidlus. Pooled ei vaidle selle üle, et pangakaart oli kostja valduses ja kasutuses põhjusel, et ehitustööde juhatajana pidi ta aeg ajalt ostma vajalikke seadmeid ja teenuseid, mis olid seotud hageja majandustegevusega. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et poolte vahel oli töölepinguline suhe ja pangakaardi kasutamise õiguspärasuse üle otsustamisel tuleb lähtuda sellest õigussuhtest, kuivõrd kaart anti kostjale just töölepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Kohus kvalifitseerib hageja nõude töölepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudena TLS § 72 ja VÕS § 127 alusel. Kuivõrd antud asjaoludel on lepinguvälise kahju hüvitamise ja töölepingu alusel nõutava kahju hüvitamise eeldused kattuvad, siis ei kahjusta kohus nõude aluse ümberkvalifitseerimisega poolte menetluslikke õigusi ja puudub vajadus sel põhjusel menetluse uuendamiseks. Kohus on kahju hüvitamise eeldused ja tõendamist vajavad asjaolud poolte ette toonud (vt kohtu selgitused, tlk 38-39) ning pooled on saanud nende osas arvamust avaldada ja tõendeid esitada.
13.Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 3-2-1-56-17,p 25). Alljärgnevalt analüüsib kohus kõigi nende eelduste täidetust.
14.Töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutuses oli pangakaart, millelt tehtud ülekannete üle pooled vaidlevad. Kostja ei vaielnud selgesõnaliselt vastu ka hageja väitele, et ta on teinud hageja kontolt hageja väidetud ülekandeid 3 183,43 euro ulatuses ja võtnud sellelt sularahas välja hagis märgitud summa 6 473 eurot. Hageja väited on ka tõendatud pangakonto väljavõttega (tlk 5-12). Kohus
tuvastab ülal märgitu alusel, et kostja on teinud hageja kontolt ülekandeid 3 183,43 euro ulatuses ja võtnud sellelt sularahas välja 6 473 eurot.
15.Hageja tugineb väitele, et kostja ei ole selle pangakaardiga makseid tehes ja sellega sularaha välja võttes kulutusi hageja huvides ega enda ülesannete täitmiseks. Kohus palus kostjal esitada nende väidete osas omapoolsed seisukohad ja tõendid. Kostja on esitanud kohtunõudele vastates kulutuste sisu osas väga üldsõnalised selgitused (Tallinn sõiduki tankimine; rongipiletid Rootsis ehitusobjekti asukohale; Tallinn, sularaha andmine töötajatele; Rootsi sõiduki tankimine, Rootsi ehituskauplus, Rootsi apteek, Rootsi ehituskauplus 4 korda jms). Kohus leiab, et need selgitused on liiga üldsõnalised, et mõista, mida ja mis otstarbel osteti või millele raha kulutati. Samuti on kostja väited täielikult tõendamata, kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendeid.
16.Sularaha väljavõtmise osas esitas kosja väite, et maksis selle eest töötajatele preemiat. Hageja on esitanud selle osas tõendina tabeli preemiate välja maksmise kohta koos isikute allkirjadega. Hageja vaidleb vastu, et nimetatud isikud oleksid preemiate väidetava väljamaksmise ajal olnud hageja töötajad. Samuti vaidleb ta vastu, et kostjal oleks üldse olnud õigus preemiaid välja maksta. Kohus märgib, et TLS § 28 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu – st kokku lepitud palka. Tööandjal on õigus maksta soovi korral töötajatele ka preemiaid ja lisatasusid. See eeldab aga tööandja vastavat tahteavaldust. Kostja oli ka ise hageja töötaja, kes pidi alluma hageja kui tööandja juhistele ja korraldustele. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud iseseisev otsustuspädevus teistele töötajatele preemiate väljamaksmise üle otsustamisel Seega eeldas preemiate väljamaksmine hageja vastavat tahteavaldust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks sellise tahteavalduse andnud ning lubanud kostjal maksta töötajatele välja preemiaid (7*850 = 5 950 eurot). Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjal puudus õigus preemiaid välja maksta. Kohus ei analüüsi, kas preemiad reaalselt välja maksti või mitte – isegi kui seda tehti, ei olnud kostjal õigust preemiaid välja maksta.
17.Ülal märgitu kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tema kasutuses olnud pangakaadilt tehtud ülekannete ja välja võetud sularaha kasutamist hageja huvides. Seega tuvastab kohus, et kostja rikkus poolte vahelist töölepingut.
18.Tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128). Kostja ülalviidatud tegude tulemusel vähenes hageja vara. See tähendab, tema tekkis varaline diferents hageja majanduslikus seisundis. Hageja jäi vastavas ulatuses (9 659,43 eurot) enda varast ilma.
19.Töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104). Kostja pidi mõistma, et tohib teha väljamakseid ja kulutusi ainult hagejaga kooskõlastatud eesmärkidel ja ulatuses, hageja huvides. Kostja kasutas hageja rahalisi vahendeid teadlikult muul otstarbel, kui hageja huvides, selle kohta hagejale dokumente esitamata. Seega on antud asjaoludel selgelt tegu tahtlusega VÕS § 104 lg 5 mõttes.
20.Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle, et pangakaart oli kostja valduses ja kasutuses põhjusel, et ehitustööde juhatajana pidi ta aeg ajalt ostma vajalikke seadmeid ja teenuseid, mis olid seotud hageja majandustegevusega. Nende kohustuste kaitse-eesmärgiks oli kaitsta hagejat tema huvidest ja majandustegevusest väljuvate tehingute ja toimingute eest. Kohus tuvastas, et kostja tegi just
seda keeldu rikkuvaid tehinguid ja toiminguid. Seega on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
21.Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Kuivõrd kahju tekitati kohtu hinnangul tahtlikult, ei vaja kahju ettenähtavus tuvastamist. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kostja pidi hageja huvidest väljuvaid tehinguid ja toiminguid tehes (pangakaarti tööga ja hageja huvidega mitteseotud otstarbel kasutades) ette nägema, et hagejal tekib sellest varaline diferents ehk kahju.
22.Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Käesolevas asjas leidis ülal märgituga tuvastamist, et kui kostja ei oleks tegu toime pannud (pangakaarti hageja huvidest väljuvatel eesmärkidel kasutanud), ei oleks kahju tekkinud. Seega esineb teo ja kahju vahel põhjuslik seos.
23.Eeltoodu kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kõik kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja hagi tuleb rahuldada. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9 659,43 eurot. Menetluskulud
24.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 1 000 eurot.
26.Hageja palub hüvitada riigilõivu 550 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi käesolevas asjas 5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 90 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindaja kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 5 *90 = 450 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 550 eurot (riigilõiv) + 450 eurot (õigusabi kulud) = 1 000 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul
on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.