2-20-578/54 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

2-20-578 palve täiendavalt arutada võimalusi ja leida ajutine lahendus, et kontode sulgemise tähtaega pikendada. 20.12.2019 vastas W taotlusele eitavalt. W põhjendas keeldumist sellega, et kontode sulgemise tähtaja pikendamine oleks vastuolus W-i riskipoliitikaga ja kehtiva sisemise korraga. 12.20.12.2019 esitas QQ konto avamise taotluse AS-le XXX ja XXX. 09.01.2020 küsis XXX QQ-lt lisainfot. 29.12.2019 taotles QQ konto avamist XXX, kuid sai telefoni teel vastuse, et mitteresidentidele kontosid ei avata. 13.02.01.2020 esitas QQ W-le veel kord taotluse siiski pikendada kontode sulgemise tähtaega 45 kalendripäeva, sest pühade perioodi tõttu ei ole uute kontode avamine õnnestunud ja W kontode sulgemine sisuliselt seiskaks äriühingu majandustegevuse. 06.01.2020 teatas W, et tal õigus sõltumata põhjusest leping korraliselt üles öelda, teatades ärikliendile ette üks kuu. 14.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole temaga arvelduskontolepingut (makseteenuse lepingut) lõpetanud, sest lepingu ülesütlemisel tugines kostja tühisele tüüptingimusele. Kuna lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, puudus kostjal õigus sulgeda 06.01.2020 hageja AS-s W W asuvad pangakontod. 15.Kostja ei ole makseteenuse lepingut kehtivalt üles öelnud, sest lepingu tingimuste p 74, millel ülesütlemine tugines, on tühine tüüptingimus, sest kahjustab hagejat ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1). Tüüptingimuse sisu vastab VÕS § 42 lg 3 p 32 määratlusele: tühine on selline tüüptingimus, millega nähakse lepingu lõpetamiseks tingimuse kasutajale ette ebamõistlikult lühike etteteatamistähtaeg. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, mistõttu eeldatakse, et VÕS § 42 lg 3 p 32 kohane tüüptingimus kahjustab teda ebamõistlikult. VÕS § 44 eelduse ümberlükkamise kohustus lasub tingimuse kasutajal (kostjal), kui hageja põhistab, et tüüptingimus kahjustab teda ebamõistlikult. Ühekuuline etteteatamiseaeg on makseteenuse lepingu ülesütlemisel ärikliendi jaoks ebamõistlikult lühike aeg. Hageja on Eestis asutatud ja tegutsev äriühing, mis vajab igapäevaseks majandustegevuseks Eesti pangakontot. Hageja põhitegevuseks on laenude andmine klientidele. Seetõttu on pangakonto olemasolu tema tegevuse jaoks vältimatult vajalik – ilma selleta kaoks tal võimalus jätkata majandustegevusega. Pangakonto omamine on vajalik ka seetõttu, et näiteks Maksu- ja Tolliamet ei võta makse ega riigilõive vastu sularahas, v.a. erandlikel juhtudel. Ettevõtjal, kellel puudub pangakonto, puudub faktiline võimalus äritegevusega tegelda. 16.Pangakontode sulgemine W pangas tähendab, et hageja peab kandma kontol oleva raha üle teises krediidi- või makseasutuses avatud kontole. Selleks tuleb need kontod esmalt avada. Esialgse tagasiside kohaselt kulub näiteks Y pangal ca 8-12 nädalat, et koguda vajalikud dokumendid ja informatsioon, saada ärisuhte alustamiseks pädeva komitee heakskiit ja sõlmida seejärel vajalikud lepingud. Ärisuhte alustamine uues krediidiasutuses kuni 2 kuu jooksul on võimalik ainult eeldusel, et krediidiasutus aktsepteerib kliendi isikut (tegelikku kasusaajat). Samas on üldteada, et 2020. aasta seisuga keelduvad paljud krediidiasutused väljaspool EL-i pärit isikule pangakontot avamast. Siinjuures on oluline võtta arvesse, et kostja ütles lepingu üles vahetult enne jõule ehk ajal, mil kostja ise teadis, et pangad on pikemal puhkusel ja pangakontode avamine võtab keskmisest veelgi kauem aega. Makseteenuste toimepidevuse tagamiseks ei tohiks kostjal kui elutähtsa teenuse osutajal olla õigust hageja pangakonto sulgemiseks lühema etteteatamisajaga kui periood, mis on

2-20-578 vajalik pangakonto avamiseks teises krediidi- või makseasutuses. Pangakonto sulgemine vaid kuuajalise etteteatamisajaga omab sisuliselt sama toimet nagu kohtu poolt kohaldatav ärikeeld. 17.Hindamaks seda, milline etteteatamisaeg võiks makseteenuse lepingu ülesütlemisel olla mõistlik, tuleb lähtuda sellest, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Kostjaga sarnased isikud on teised krediidiasutused, mis Eesti Panga Presidendi määrusega on nimetatud elutähtsa teenuse osutajateks: XXX AS, XXX AS ja AS Y W. Swedbank on sarnaste juhtumite puhul andnud kontode sulgemisest ette teada kaks kuud. Seejuures on kontode sulgemise otsust ja sellega seotud asjaolusid kliendile põhjalikult selgitatud. Pärast kliendi esitatud taotlusi ning selgitusi nõustus Swedbank pikendama kontode sulgemise tähtaega veel lisaks ühe kuu võrra. Seega oli sarnases situatsioonis kliendil uue teenusepakkuja juures kontode avamiseks ning äriühingu tegevuse ja arvelduste ümberkorraldamiseks aega kokku kolm kuud. Hageja on seisukohal, et kolm kuud saab tänaseks turul kujunenud olukorras pidada mõistlikuks ajaks. Selline periood võimaldab vältida olulisi ja põhjendamatuid tagasilööke äriühingu igapäevatöö korraldamisel ja klientide teenindamisel. Saksamaa pankade üldtingimustes peetakse mõistlikuks ajaks lepingu ülesütlemisel minimaalselt kaht kuud. 18.Mõistlikkuse põhimõtte eesmärk on realiseerida õiglus võlasuhtes. Kostja ei ole aktsepteerinud hageja põhjendatud taotlusi kontode sulgemise tähtaja pikendamiseks. Kostja on toiminud oma õiguste teostamisel ebamõistlikult. Selline käitumine on hea usu vastane. Praegusel juhul toob kostja poolt makseteenuse lepingute tingimuste p-s 74 kehtestatud tingimuse ebamõistlikkus kaasa selle tühisuse, sest tegemist on tüüptingimusega. 19.Kui makseteenuse lepingu tingimuste p 74 on tühine tüüptingimus, siis puudub lepingust säte, mis annaks kostjale õiguse hagejaga sõlmitud leping korraliselt üles öelda. Makseteenuse lepingu tingimuste p 74 asemel tuleb kohaldada seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatud (VÕS § 41 ls 2). Kostjal on õigus leping üles öelda vaid erakorraliselt. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 3 võib ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seega on lepingu ülesütlemine võimalik igal juhul vaid mõistliku aja jooksul. Hageja on põhistanud, et mõistlikuks etteteatamisajaks makseteenuse lepingu lõpetamisel ja pangakontode sulgemisel saab lugeda minimaalselt 3 kuud. Kostja ütles lepingu üles ühekuise ülesütlemise tähtajaga, kuid jättis pühade ja üldise puhkuste aja tõttu hagejale sisuliselt vaid ühe nädala aega tegeleda uue konto avamisega teises pangas. 20.Krediidiasutusele KAS § 89 lg-ga 9 antud piiramatu õigus kliendisuhtest keelduda on põhiseadusvastane. Hageja palub kohtul algatada krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 põhiseaduslikkuse kontrolli. KAS § 89 lg-st 9 ei tulene krediidiasutuse õigust oma suva järgi, st ilma mõjuva põhjuseta, lõpetada juba sõlmitud lepinguid, vaid ainult õigus otsustada, kas leping sõlmida või mitte. Kord juba sõlmitud lepingust ei saa KAS § 89 lg 9 alusel väljuda, sest sõlmitud lepingu täitmine on pooltele kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). KAS § 89 lg 9 peegeldab vaid

2-20-578 lepinguvabaduse põhimõtet, st sellega on seadusandja pidanud vajalikuks märkida ära, et krediidiasutusel on siiski õigus valida, kellega lepingut sõlmida. Samas tuleneb VÕS § 8 lg st 2 lepingu kohustuslikkuse põhimõte (pacta sunt servanda), mida KAS § 89 lg 9 ei väära. KAS § 89 lg 9 on selles osas deklaratiivse tähendusega ega anna krediidiasutusele õiguse selle alusel öelda juba sõlmitud leping üles (krediidiasutus saab vaid KAS § 89 lgle 9 tuginedes keelduda lepingu sõlmimisest). Praegusel juhul oli poolte vahel juba leping sõlmitud, mistõttu KAS § 89 lg-le 9 tuginedes ei ole võimalik põhjendada ühekuulise etteteatamise tähtajaga ülesütlemise tingimuse mõistlikkust. Samas, kui kostja ja kohus leiavad, et pangal kui krediidiasutusel on KAS § 89 lg 9 alusel õigus juba sõlmitud leping ilma mõjuva põhjuseta üles öelda, on Kas § 89 lg 9 selles osas põhiseadusega vastuolus. 21.Ettevõtlusvabadus on PS §-ga 31 kaitstud põhivabadus. Lisaks kaitsevad ettevõtlusvabadust Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) 1. lisaprotokolli art 1 ning siseturu nelja vabaduse raames Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) art-d 34, 35, 49, 56 ja 63. Ettevõtlusvabaduse sätestab põhiõigusena Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 16: „Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.“ Kuna EL õigus on riigisisese õiguse suhtes esimuslik, tuleb PS §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse kui põhivabaduse kaitsmisel arvestada ka Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Samuti tuleb arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, kuivõrd Eesti on EIÕK-i osapool. Riigisisese õiguse vastuolu korral rahvusvahelise lepinguga kohaldatakse viimast (PS § 123 lg 2). Eraõiguslik juriidiline isik saab olemuslikult olla ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse kandjaks. Hageja on Eesti Vabariigis asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Seega on tal PS §-st 31 tulenev ettevõtlusvabadus. Tema põhiõigusi saab piirata ainult kooskõlas PS ga ning riive peab olema proportsionaalne (PS § 11). Eraisiku ettevõtlusvabaduse kaitseala on Riigikohtu praktika kohaselt lai. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid, kus isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. KAS § 89 lg 9 piirab ettevõtlusvabadust ega taga kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele võimalust takistamatult tegelda ettevõtlusega, sest loob võimaluse olukorraks, kus eraõigusliku juriidilise isiku makseteenuse leping on võimalik ilma põhjuseta sulgeda. Seega riivab KAS § 89 lg 9 ebaproportsionaalselt hageja ettevõtlusvabadust. Vastavalt PS §-le 11 võib põhiõigusi piirata ainult kooskõlas PS-ga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohtu järjekindel praktika PS § 11 kohaldamisel näeb ette, et põhiõiguste riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. See tähendab, et PS §-st 11 tulenevalt ei tohi põhiõigusi riivata suuremas ulatuses, kui on riivet sisaldava normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. KAS § 89 lg 9 legitiimne eesmärk on ebaselge, sest norm ei sätesta eeldusi, mille esinemisel võib krediidiasutus keelduda isikut teenindamast. Isegi legitiimse eesmärgi olemasolu korral peaks põhiõiguse piiramiseks rakendatav abinõu olema proportsionaalne, st eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Legitiimse eesmärgi puudumisel ei ole proportsionaalsuse kontrolli võimalik teostada. Sellele vaatamata on selge, et KAS § 89 lg-ga 9 loodud ettevõtlusvabaduse piirang ei vasta PS § 11 nõuetele, sest moonutab ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse olemust. Ülaltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et KAS § 89 lg 9 on põhiseadusega vastuolus, sest riivab vähemalt osade eraõiguslike juriidiliste isikute PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust, ilma et selline riive oleks kooskõlas PS §-ga 11. Juhul, kui kohus leiab, et KAS § 89 lg 9 on selles vaidluses

2-20-578 kohaldatav, palub hageja algatada vastava sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 22.Hageja palub: tuvastada AS-i W W (registrikood xxx) ja Q Q OÜ vahel sõlmitud ja arvelduskontodega: XXX, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx seotud arvelduskontolepingu kehtivus, tuvastada arvelduskontolepingu tingimuste punkti 74 (kehtis kuni 31.12.1019) tühisus ning kohustada AS W W nimetatud arvelduslepingut täitma, sh osutama internetipanga teenuseid. 23.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. KAS § 89 lg 9 puudutava seaduse seletuskirja osas märgitakse: „Lõige 9 sätestab krediidiasutusele õiguse otsustada, keda teenindamisele võtta või mitte võtta. Sisuliselt on tegu lepinguvabaduse põhimõtte rakendamisega, mis on vaba ettevõtluse aluseks.“ KAS § 89 lg 9 ei anna krediidiasutusele täiendavaid aluseid lepingu ülesütlemiseks, sest lepinguvabadus hõlmab ainult isiku õigust valida lepingupoolt ja lepingu sisu, kuid ei anna isikule õigust lepingut lõpetada. Lepinguvabaduse põhimõttele vastandub lepingutruuduse põhimõte: kord juba sõlmitud lepingud on pooltele siduvad ja pooled on kohustatud neid täitma. VÕS § 8 lg-s 2 sisalduva pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt võivad pooled olenemata omavahelisest kokkuleppest lepingu täitmisest keelduda või lepingust vabaneda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks võib lepingupool VÕS § 97 alusel lepingu lõpetada siis, kui lepinguliste kohustuste vahekord oluliselt muutub, kuid selleks peavad olema täidetud kõik VÕS § 97 kohaldamise sisulised eeldused. Need eeldused ei ole praegusel juhul täidetud, sest kostja pidi hagejaga seonduvaid riske hindama juba siis, kui ta otsustas hagejaga lepingu sõlmida. Hagejaga seonduvad riskid ei ole kliendisuhte kestel muutunud ning hageja ei ole keeldunud kostjale esitamast mistahes vajalikku lisainformatsiooni oma tegevuse kohta.

2-20-578 27.Hageja tegevus ja taust ei ole kooskõlas kostja riskiisuga, kuivõrd hageja on juriidiline keha, mida kasutatakse kõrge rahapesuriskiga tegevuseks, hageja ei täida finantseerimisasutusena nõuetekohaselt RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid ja hageja vara päritolu tausta ei ole võimalik kontrollida. Hageja tausta kontrollimisele ei aita kaasa ka asjaolu, et hageja sisuliselt keeldub kostjale nõutavaid dokumente esitamast. 28.Hageja käive on ettevõttes kõrge, ent sellest on Eestiga seotud vaid väike osa. Hageja väide, justkui kasutaks ta Eesti arvelduskontosid valdavalt Eesti tarbimislaenude väljastamiseks ja investeerimiseks kinnisvarasse, ei vasta tõele. Viidatud osa käibest hageja arvelduskontodel on marginaalne ega ulatu kõigi tehingute pealt kokku isegi 10%ni. 29.Hageja raha päritolu tausta ei ole võimalik kontrollida. Hageja investorite ringi kuuluvad valdavalt jaapani päritolu investorid, kes on valdavalt identifitseerimata. Kokku on taolisi investoreid ligi 25 000. Kuivõrd kõik investorid on pärit Jaapanist ning raha liikumine ei ole suures osas seotud Eestiga, on kostjal võimatu täita hoolsuskohustust ja kontrollida mitmekümne tuhande investori tausta ja raha päritolu ning väljaantavate laenude saajaid üle maailma. 30.Hagejal on variühingu tunnused. Hagejal puuduvad töötajad ja juhtimisstruktuur Eestis. Ainsal Eestis oleval juhatuse liikmel puudub kontroll äriühingu tegevuse ja andmete üle Hageja registreerimise aadress on xxx (xxx). Hagejal puudub kontor ja sisuline tegevus Eestis. Hageja juhatusse kuulub isik, kelle vastutuse ulatus ja sisu ei ole kostjale lõpuni läbipaistev ning kes vahendas kostjaga suhtlemisel infot ega omanud täit teavet hageja majandustegevuse sisu kohta. Kogu kommunikatsioon käis valdavalt hageja jaapani päritolu juhatuse liikmega. Hageja äritegevusel ja faktilisel juhatusel puudub tugev seos Eestiga. Sealhulgas on valdavalt tehtud hageja pangakontolt ülekandeid mitte Eestist, vaid Jaapanist sealsete isikute poolt, kellel puudub hagejaga teadaolev töö- või teenistussuhe ning kelle tegevuse üle puudub Eestis formaalselt registreeritud juhatuse liikmel kontroll. 31.Hagejale seni väidetavalt kaasnenud kahju tekkis vaid hagejast endast tulenevatel asjaoludel. Hagi lisast 12 nähtub, et hageja pöördus Y W AS-i arvelduskonto avamiseks alles 10.12.2019, st alles 6 päeva pärast arvelduskontolepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist. Seejuures jättis hageja oma taotlusele lisamata mis tahes kliendi identifitseerimist võimaldavad dokumendid. Kui hagejal oleks tõepoolest olnud arvelduskonto avamisega kiire, oleks ta esitanud kogu hageja tegevust puudutava dokumentatsiooni (sh tegelikud kasusaajad ja äritegevust iseloomustavad andmed) koos 10.12.2019 taotlusega, vältides sellega arvelduskonto avamise viibimist. 32.Hageja väited, justkui oleks tal vältimatult vajalik omada Eestis arvelduskontot, on vale. Maksete tegemine ja vastuvõtmine üle Euroopa Liidu liikmesriigi piiride ei ole keelatud, vai tuleb viia kooskõlla kehtivate rahapesu tõkestamise normatiivide ja praktikaga. Väide, et Euroopas asuv isik ei saa teha pangaülekannet xxx asuvasse Wa, on vale. Selleks on olemas rahvusvahelised maksed. 33.Hageja on RahaPTS-ist tulenevate nõuete rikkumist ise möönnud. Hageja tunnistas, et ta kasutab hoolsusmeetmete kohaldamiseks lepingu alusel emaettevõtet xxx (vt lähemalt kostja 28.01.2020 taotlus, p 29.). Hageja väide tähendab sisuliselt omaksvõttu, et hageja ei ole ise kohapeal täitnud elementaarseid rahapesu tõkestamise kohustatud subjekti kohustusi, vaid on kogu valdkonna tegevustes tuginenud Jaapanis asuva grupi teise

2-20-578 äriühingu tegevusele, kes tegutseb Jaapanis sealsete seaduse alusel. Selline käitumine ei ole kooskõlas RahaPTS § 24 lõikega 1. Kostja on nõudnud hagejalt täiendavate dokumentide esitamist, ent hageja ei ole neid esitanud. Lisaks kostja seisukohtades juba avaldatule, esitab kostja täiendava selgituse seoses hagejalt andmete nõudmisega. 10.09.2019 toimus hageja ja kostja esindajate vahel Skype konverents. Kostja selgitas kõnes, et kostja on karmistanud oma riskiisu puudutavaid sisemisi protseduurireegleid ning nõudis seetõttu hagejalt täiendavate dokumentide esitamist. Kostja palus muu hulgas esitada rahaliste vahendite päritolu tõendavaid dokumente, andmeid hageja investorite kohta (sealhulgas investorite arv ja keskmine investeeringu summa investori kohta) ja rahapesu tõkestamiseks hagejas ette nähtud protseduurireeglid (kuivõrd hageja poolt varasemalt esitatud reeglistik oli hageja enda sõnul aegunud). Vaatamata kostja meeldetuletustele, ei ole hageja lubatud dokumente ega andmeid kostjale kunagi esitanud. Rahapesu tõkestamise nõuete täitmiseks on oluline tuvastada, kust pärineb tegelikult kasutatav raha. Kui on teada, et äris kasutatav raha ei pärine tegelikult kasusaajalt, vaid teistelt isikutelt, keda pole võimalik tuvastada, seab see asjaolu kahtluse alla nii raha päritolu kui ka tegeliku kasusaajana deklareeritud isiku, kuna ta võib tegutseda variisikuna kellegi huvides. Hageja jätkas, vaatamata kostja selgitustele, arvelduskontode kasutamist kostja riskiisu vastaselt. Hageja tegeleb oma emaettevõttelt (Jaxxxapani firma xxx finantsinspektsiooni poolt litsenseeritud finantsasutus) kaasatud investeeringute edasilaenamisega. Edasilaenamine toimub muu hulgas sellistesse riskigruppi kuuluvatesse riikidesse, nagu xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx jne. Kostja on hagejale korduvalt viidanud, et ülekanded viidatud riikidesse ei ole kostja sisereeglitega kooskõlas. Hageja ignoreeris kostja selgitusi ja hoiatusi. Tulenevalt uuest riskiisu puudutavast poliitikast, selgitas kostja hagejale, et kostja ei soovi hageja arvelduskontode kasutamist maksete tegemisel Eestiga mitteseotud äritegevuseks. Seetõttu palus kostja lõpetada kostja sisepoliitikale mittevastavad maksed ühe kuu jooksul. Hageja palus oma ärimudeli ümberkorraldamiseks tähtaja pikendust 2 kuni 3 kuud. Ehkki taoline pikendus ei ole kostja sisereeglitega kooskõlas, võimaldas kostja hagejale erandkorras tähtaja pikendust. Eeltoodule vaatamata jätkas hageja maksete tegemist Eestiga mitteseotud äritegevuseks. Kostjal ei jäänud sellises olukorras üle muud, kui lõpetada hagejaga igasugused ärisuhted. Kostja peab arvestama RahaPTS-is sätestatud sanktsioonide riskiga. Hageja tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua kostja karistamise, kui hageja suunab läbi pangakonto kahtlaseid rahavooge. RahaPTS-i sätete kohaselt võidakse kostjat karistada kuni 400 000 euro suuruse trahviga, seejuures on Riigikogu menetluses seaduse eelnõu, millega vastavaid sanktsioone suurendatakse 5 miljoni euroni. Seega ei ole mõistlikult võimalik sundida kostjat võtma selliseid riske, et hageja saaks jätkuvalt suunata läbi Eestis asuvate pangakontode kontrollimatuid rahavooge, mis ei ole üldse Eestiga seotud ning mille suhtes ka hageja ise kui finantseerimisasutus tegelikult ei vii läbi seaduses nõutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide puudumise veendumiseks vajalikke protseduure. 34.Eeltoodut arvestades puudub hagil edulootus, kuivõrd tähtajatu kestvuslepingu korraline ülesütlemine ei ole ega saagi olla ühegi õigusaktiga välistatud. Selline seisukoht oleks vastuolus üldise lepinguvabaduse põhimõtte ning KAS § 89 lõikega 9. Arvelduskonto avamine hagejale ei ole põhimõtteliselt võimalik ka seetõttu, et hageja keeldub viimast oma ärimudelit kooskõlla kostja riskiisu puudutavate reeglitega ja RahaPTS-ist tuleneva

2-20-578 regulatsiooniga. Krediidiasutuse sundimine arvelduskonto avamiseks, kohustades krediidiasutust seeläbi seadust rikkuma, ei saa olla põhimõtteliselt võimalik. Hagil puudub edulootus, mistõttu palub kostja jätta hagi läbi vaatamata. 35.Kostja põhjendab alljärgnevalt, et tal oli tähtajatute lepingute korraliseks ülesütlemiseks õigus. Lepingute ülesütlemiseks olid täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Ehkki kostjal puudub kohustus ülesütlemist põhjendada, oli kostjal lepingute ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Arvelduskontolepingu tingimuste punkt 74 ei ole tühine. Seega on kõik lepingud üles öeldud kehtivalt ning lepingute kehtivuse tuvastamiseks, veel vähem nende täitmise nõudmiseks, puudub alus. 36.VÕS § 195 koosmõjus kostja arvelduskontolepingu tingimuste punktiga 74 (kehtis kuni 31.12.2019) näeb tähtajatu kestvuslepingu korraliseks ülesütlemiseks järgmised eeldused: a) lepingupool teeb lepingu ülesütlemisavalduse teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1); b) leping on üles öeldud sõltumata põhjusest mõistliku tähtajaga, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 195 lg 3). Kostja arvelduskontolepingu tingimuste punkt 74 näeb mõistliku ülesütlemistähtajana ette ühe kuu (vt hagi lisa 9, p 74). 37.VÕS § 195 lg 1 ei näe ette ülesütlemisavalduse vorminõudeid. Küll aga tuleneb makseteenuse lepingu ülesütlemise vorminõue VÕS § 711 lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülesütlemisavaldus esitada makseteenuse pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal selgelt ja arusaadavalt ning eesti keeles või muul poolte vahel kokku lepitud keeles. 04.12.2019 edastas kostja hagejale ingliskeelse arvelduskontolepingute ja internetipanga teenuse osutamise lepingu ülesütlemise teate. Kostja viitas ülesütlemise alusena arvelduskontolepingu tingimuste punktile 74, mille kohaselt võib W (kostja) lepingu sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda, teatades ärikliendile ette üks kuu. Järelikult on kostja lepingute korralise ülesütlemise vormilised eeldused korrektselt täitnud. 38.VÕS § 195 lg 3 kui ka kostja arvelduskontolepingu tingimuste punkt 74 võimaldab öelda kostjal tähtajatult sõlmitud kestvuslepingu üles sõltumata põhjusest. Hageja ja kostja vahel olid sõlmitud kestvuslepingud. Riigikohus on selgitanud, et kestvusleping on püsiva perioodilise kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, mida täidetakse pikema aja jooksul (3-2-1-60-06, p 11; 3-2-1-102-06, p 12). Hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud oli suunatud püsiva makseteenuse osutamisele. Kostja osutas hagejale teenust alates 16.04.2015, s.o pikema aja jooksul. Seega oli tegemist kestvuslepingutega. Hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tähtajatud lepingud. Riigikohus on selgitanud, et kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, võib VÕS § 195 lg 3 järgi kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda püsiva kohustuse täitmisele suunatud lepingu, mis on sõlmitud tähtajatult. Seega sõltub lepingu ülesütlemise alus sellest, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu kestvuslepinguga (3-2-1-143-09, p 11). Arvelduskontolepingu nr XXX (esimesena avatud arvelduskonto) juurde käivate tingimuste punkt 9.1 nägi ette, et leping on sõlmitud tähtajatult (vt hagi lisa 1, p 9.1). Samasugune tingimus sisaldus ka kõigis edaspidi sõlmitud 117 arvelduskontolepingus. 39.Kostja ütles lepingud üles mõistliku, hagejaga eelnevalt kokku lepitud, etteteatamisajaga. Kostja arvelduskontolepingu tingimuste punkt 74 näeb lepingu ülesütlemiseks ette ühekuulise etteteatamistähtaja. Viidatud tähtaeg on mõistlik ning hagejale anti viidatud tähtajast enne iga arvelduskontolepingu sõlmimist teada. Nimelt sisaldas juba esimene hagejaga sõlmitud arvelduskontoleping punkti 9.4, mis andis kostjale õiguse öelda

2-20-578 arvelduskontoleping üles ühekuulise etteteatamistähtajaga (vt hagi lisa 1, p 9.4). Hageja on nimetatud arvelduskontolepingu, nagu ka kõik järgnevad 117 arvelduskontolepingut allkirjastanud. Tingimuste ebamõistlikuks pidamisel oleks hagejal õigus keelduda juba esimese arvelduskontolepingu sõlmimisest. Selle asemel sõlmis hageja kostjaga täiendavalt veel 117 arvelduskontolepingut ning allkirjastas iga lepingu sõlmimisel, et on tutvunud muu hulgas arvelduskontolepingu tingimustega. 40.Hageja on küll viidanud internetipanga teenuse osutamise lepingu jätkamise nõudele oma hagi resolutsioonis (vt hagi resolutsiooni punkt 3), kuid ei ole selgitanud selle ülesütlemisse puudutavat hagi põhjendavas osas. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagejaga sõlmitud internetipanga teenuse leping ei ole üles öeldud arvelduskontolepingu tingimuste alusel, vaid ärikliendi internetipanga kasutustingimuste alusel, mis kehtisid kuni 31.12.2019. 41.Internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Kostja esitas hagejale internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemise avalduse 04.12.2019 ühes arvelduskontolepingu ülesütlemise avaldusega. Seadus ei näe ette vorminõudeid internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemise avaldusele, mistõttu on kostja teavitus lepingu ülesütlemisest kehtivaks ülesütlemiseks piisav. 42.Internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks olid täidetud nii ärikliendi internetipanga kasutustingimuste punkti 54 kui ka punkti 57 eeldused: a. Ärikliendi internetipanga kasutustingimuste punkt 54 annab kostjale õiguse öelda leping korraliselt üles ühekuulise etteteatamisajaga. Kostja andis hagejale internetiteenuse lepingu ülesütlemisest teada 04.12.2019 ning lepingu ülesütlemise kuupäevaks oli 06.01.2020. Järelikult olid internetipanga kasutustingimuste punkti 54 eeldused täidetud. b. Ärikliendi internetipanga kasutustingimuste punkt 57 sätestab, et leping lõpeb juhul, kui ärikliendi internetipangaga ei ole seotud ühtegi panga ja pangaga samasse gruppi kuuluva ettevõtte toodet või lepingut. Kuivõrd kostja ütles kehtivalt üles kõik hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud, ei saanud internetiteenuse leping olla enam seotud ühegi arvelduskontoga. Järelikult on kostja hagejaga 16.04.2015 sõlmitud internetiteenuse osutamise lepingu kehtivalt üles öelnud. 43.Kostjal oli lepingute ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Ülesütlemine oli tingitud sellest, et hageja ärimudel ei vastanud kostja riskiisule. Vastavalt RahaPTS §-ile 10 on krediidiasutus kohustatud määrama riskide tasemed ja riskide tüübid, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel. Kostja on oma sisemiste protseduurireeglite ja riskiisuga määratlenud, milliste kriteeriumite järgi kostja krediidiasutusena kliendisuhteid loob ja hoiab. Kostja on sisereeglitega sätestanud, et kliendisuhte loomisel ja hoidmisel on eelduseks, et kliendil on tugev seos Eestiga (juriidilise isiku omanikud on Eesti residendid, tema äritegevus on seotud Eestiga, investeeringud asuvad Eestis), kliendi tegevus on kostja jaoks läbipaistev ja kliendi pangatehingutes kasutatava vara päritolu on selge ja kostja jaoks lihtsalt tuvastatav. 44.Kostja on oma riskiisus määratlenud, et:  finantsteenuste osutajate puhul, kus ärimudelist tulenevalt on panga kontol liikuva vara päritolu ja vara omanike tausta tuvastamine panga jaoks keerukas protsess, piirdub

45.Hageja ei ole kostja riskiisule vastav klient. Hageja ei ole tegelikult Eestis faktiliselt tegutsev ettevõte, kelle taust ja investorid oleksid kostja jaoks läbipaistvad. Hageja on sisuliselt ilma töötajateta ning faktiliste juhatuse liikmeteta juriidiline keha Euroopa Liidus, mis lihtsustab xxx ettevõtte äritegevust. On ilmne, et arvukad arvelduskontod Euroopa Liidus on hagejale vajalikud eelkõige rahaliste vahendite ülekandmiseks kolmandatest riikidest. Ehkki kostja on korduvalt küsinud hagejalt suuremate investorite andmeid, on hageja andmete esitamisest keeldunud. Järelikult ei ole hageja isikuks, kellel oleks tugev seos Eestiga ning kelle taust, investorid ja vara päritolu oleksid kostja jaoks läbipaistvad. 46.Arvelduskontolepingu tingimuste punkt 74 ei ole tühine ning on kooskõlas seadusega. VÕS § 720 lg 2 näeb ette, et makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Eeldusel, et makseteenuse pakkuja ei ole tarbija (mida hageja ei ole), lubab VÕS § 73314 lg 6 makseteenuse pakkujal jätta VÕS § 720 lg 2 täiesti kohaldamata või leppida VÕS § 720 lõikes 2 sätestatust erinevalt. Viidatud erandist lähtudes on kostja kasutanud oma õigust korraliselt ülesöeldavate lepingute tähtaegu muuta ning sätestanud etteteatamistähtajaks ühe kuu. 47.Makseteenuse lepingute regulatsiooni eesmärk on eelkõige kaitsta tarbijat. VÕS § 720 ja VÕS § 73314 lg 6 on võetud Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiviga nr 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul, mis on nüüdseks asendunud Euroopa Liidu direktiiviga nr 2015/2366 („direktiiv“). Direktiivi artikkel 55 lõige 3 sedastab sarnaselt VÕS § 720 lõikes 2 sätestatule, et juhul kui pooled on nii kokku leppinud, võib makseteenuse pakkuja tähtajatu lepingu kahekuulise etteteatamisajaga lõpetada, kuid sarnaselt VÕS § 733 14 lõikele 6 sätestab artikkel 38 kõige 1 sellest olulise erandi. Erandi kohaselt võivad pooled kokku leppida, et jaotist (millesse kuulub muu hulgas artikkel 55) ei kohaldata tervikuna või osaliselt, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija: „[K]una tarbijad ja ettevõtjad ei ole samas olukorras, ei vaja nad ka samal tasemel kaitset. Kuigi on oluline tagada tarbijate õigused sätetega, millest ei ole võimalik lepinguga kõrvale kalduda, on asjakohane võimaldada ettevõtjatel ja organisatsioonidel ka teisiti kokku leppida juhtudel, kui tegemist ei ole tarbijaga.“ Hageja ei ole tarbija, mistõttu on erandi kohaldamine põhjendatud ega kahjusta hageja huve majandus- ja kutsetegevuses tegutseva juriidilise isikuna. 48.Arvelduskontolepingu punkt 74 ei riku lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ebamõistlikult hageja kahjuks. Kõnealuse punkti näol on tegemist tavapärase lepingu korralise ülesütlemise alusega juhuks, kui pooled on sõlminud tähtajatu lepingu. Selline

2-20-578 punkt ei riku ega saagi rikkuda ebamõistlikult hageja õigusi. Arvelduskontolepingu tingimuste punkt 72 näeb ette lepingu korralise ülesütlemise õiguse ka hagejale, kusjuures hagejal on õigus leping korraliselt üles öelda igal ajal ning ilma kostjat sellest ette teavitamata. Järelikult ei ole arvelduskontolepingu punktiga 74 rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ebamõistlikult ühe või teise poole kahjuks. Arvelduskontolepingu tingimuste kohaselt on hagejale loodud lepingu lõpetamiseks oluliselt leebemad tingimused, kui kostjale. 49.Asjakohased ei ole hageja viited teiste pankade praktikale, mille kohaselt on mõistlik tähtaeg vähemalt kolm kuud. Nii siseriiklik regulatsioon kui ka Euroopa Liidu õigus näeb ette, et etteteatamistähtajaks on kaks kuud, mis on eeskätt mõeldud kaitsmaks tarbija kui nõrgema poole õigusi ning millest VÕS § 73314 lg 6 lubab veelgi lühema tähtaja sätestamist majandus- ja kutsetegevuses osalevale lepingupoolele. Kostja on eeltoodut arvestades leppinud hagejaga lepingute korralisel ülesütlemisel kokku ühekuulise etteteatamisaja. Hageja poolt väidetav kolmekuuline tähtaeg ei tulene ühestki õigusaktist ega teiste krediidiasutuste praktikast. Vastupidi, Eesti suurimate pankade tingimused näevad kliendile ülesütlemisest etteteatamiseks samuti vaid ühekuulise tähtaja. AS-i xxx arvelduskonto lepingu tingimuste punkt 13.3, AS-i Y W makseteenuse lepingu tingimuste punkt 14.5 koosmõjus üldtingimuste punktiga 14.1 ning xxx W AS-i arvelduslepingu tüüptingimuste punkt 10.3.3 võimaldavad pangal igal ajal lepingu ühepoolselt üles öelda, teatades sellest juriidilisest isikust kliendile vähemalt 1 (ühe) kuu ette. Järelikult, võttes teiste pankade praktikat arvesse, peetakse Eesti krediidiasutuste seas ühekuist etteteatamistähtaega mõistlikuks. 50.Asjakohased ei ole hageja viited makseteenusele kui elutähtsale teenusele (vt hagi, p 28). Makseteenuse kui elutähtsa teenuse näeb hädaolukorra seadus ette eelkõige hädaolukorras, mis tähendab seda, et hädaolukorras peab krediidiasutus tagama makseteenuse toimimise järjepidevuse ja katkematu osutamise. Hädaolukorraseaduses sätestatud regulatsioon ei tähenda aga seda, et krediidiasutus kohustub valimatult teenindama kõiki soovijaid ega ka seda, et krediidiasutusel on keelatud kliendisuhteid lõpetada. Veel vähem tähendab hädaolukorraseaduse regulatsioon seda, et kostjat oleks võimalik sundida teenindama valimatult kliente hädaolukorravälisel ajal. Makseteenus on küll elutähtis teenus, ent kostjale ei tulene sellest kohustust sundkorras teenindada kõiki kliente, jättes täielikult tähelepanuta kostja riskiisu ja hageja ärimudeli problemaatilisuse. 51.Väär on hageja väide, justkui saaks tüüptingimuste tühisuse korral öelda lepinguid üles üksnes erakorraliselt (vt hagi, p 35). Hageja väitel kohaldub tüüptingimuse tühisuse korral hageja ja kostja vahelistele lepingutele VÕS § 41 teine lause, mille kohaselt kohaldatakse tühise tingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viidatud sättest teeb hageja põhjendamatu järelduse, justkui oleks kostjal seadusest tulenevalt õigus öelda makseteenuse lepingud hagejaga üles vaid erakorraliselt (vt hagi, p 35). VÕS § 720 näeb makseteenuse pakkujale õiguse öelda makseteenuse lepingu üles ka korraliselt, kui leping on tähtajatu ja pooled on ülesütlemises kokku leppinud. Isegi, kui arvelduskontlepingu tingimuste punkt 74 olekski tühine (kostja seda ei mööna), saaks see olla tühine üksnes ärikliendile ülesütlemistähtaja pikkust sätestavas osas. Osas, mis näeb kostjale ette õiguse arvelduskontolepingud klientidega korraliselt üles öelda, ei ole ega saagi olla arvelduskonto tingimuste punkt 74 tühine. Järelikult on kostjal õigus öelda makseteenuselepingut üles korraliselt ka seadusest tuleneval alusel.

2-20-578 52.Asjakohatu on arvelduskontolepingu ülesütlemise võrdlus ärikeeluga (vt hagi, p 30). Ärikeeld, mis välistab igasuguse äritegevuse, ja arvelduskontolepingu lõpetamine hagejast endast tulenevatel asjaoludel, ei ole võrreldavad institutsioonid. 53.KAS § 89 lg 9 on Põhiseadusega kooskõlas. Normi kohtus põhiseadusevastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti, kui selle põhiseaduspärasuse korral (3-2-1-140-12, p 18). Seega peab normi asjassepuutuvuseks olema täidetud kaks tingimust: 1) normi tuleb asja lahendamisel kohaldada ja 2) norm on asja lahendamise seisukohalt otsustava tähendusega. 54.KAS § 89 lg 9 ei ole primaarseks normiks, mida tuleb käesolevas asjas kohaldada. Käesolevas vaidluses lahendatakse küsimust lepingute ülesütlemise õiguspärasusest. Selleks tuleb kõigepealt hinnata arvelduskontolepingu tingimusi ja makseteenuse lepingu ülesütlemist reguleerivaid seadusesätteid, mitte aga kostja ja hageja vahel üldiselt kehtivaid lepinguvabaduse põhimõtteid. Järelikult ei tule KAS § 89 lg-t 9 kohaldada asja sisuliseks lahendamiseks. KAS § 89 lg 9 küll puudutab vaidluse valdkonda, ent selle sätte kohaldamisest ei sõltu käesoleva vaidluse lahendus. Riigikohus on taolisel juhul leidnud, et säte võib põhimõtteliselt puudutada vaidlusalust valdkonda, kuid konkreetses asjas seda siiski kohaldada ei tule. Sellise sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks puudub alus (3-3-1-41-12, p 14). KAS § 89 lg 9 ei ole asja lahendamisel otsustava tähtsusega. Asjassepuutuvuse peamiseks kriteeriumiks on vaidlusaluse normi otsustavus asja lahenduskäigu määramisel. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti, kui põhiseadusele vastavuse korral (3-4-1-5-02, p 15). Otsustus sisaldub lahendi resolutsioonis. Seetõttu peab säte mõjutama resolutsiooni sisu. Käesolevas asjas on ilmne, et kui põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et KAS § 89 lg 1 ei ole mingis osas põhiseadusega kooskõlas, ei pruugi vastav järeldus mõjutada käesoleva vaidluse sisu, kuivõrd korralise ülesütlemise eeldused võivad olla täidetud ka ilma KAS § 89 lg-t 9 kohaldamata. 55.Kui kohus leiab siiski, et KAS § 89 lg 9 on käesoleva vaidluse lahendamise eelduseks (mida kostja ei mööna), palub kostja jätta hageja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. KAS § 89 lg 9 on põhiseaduslikkuse järelevalve juba läbinud ning on seetõttu krediidiasutuste ja nende klientide lepingu- ja ettevõtlusvabaduse tagamiseks sobiv, vajalik ning proportsionaalne. KAS § 89 lg 9 alusel krediidiasutustele sätestatud lepinguvabadus ei ole piiramatu, nagu hageja seda väidab (vt hagi, p II). KAS § 89 lõike 9 kitsendused järelduvad juba ainuüksi sätte sõnastusest, millest nähtub, et krediidiasutus võib küll vabalt otsustada, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üks taoline erinorm ehk kitsendus krediidiasutuse õigusele valida ise oma kliente on kehtestatud näiteks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) §-is 638, mille eesmärk on tagada makseasutustele võimalus osutada teenust mittediskrimineerivatel ja objektiivsetel alustel. Ka Euroopa Parlamendi esitatud raportis on selgitatud, et põhimaksekonto avamisel tuleb lähtuda üksnes objektiivsetest põhjustest, mis puudutavad näiteks rahapesu rahastamist käsitlevate õigusaktide mittetäitmist, pettust, usalduse kuritarvitamist jms. Praeguses asjas

2-20-578 diskrimineerimisele viitavaid asjaolusid ei esine, mistõttu sai kostja arvestada vaidlusaluste lepingute ülesütlemisel muu hulgas KAS § 89 lg-ga 9, mis võimaldab krediidiasutusel teenindada vaid tema riskiisule vastavaid kliente. Seega ei ole krediidiasutustele sätestatud lepinguvabadus absoluutne ning seda on võimalik seadusega piirata. Hageja ei ole sellist piirangut välja toonud ning kostja hinnangul taolist piirangut ei esine ega saagi esineda. KAS § 89 lg 9 ei piira alusetult krediidiasutuste klientide ettevõtlusvabadust. Seadusandja on KAS § 89 lg 9 kohta käivas seletuskirjas märkinud, et sisuliselt on tegemist lepinguvabaduse põhimõtte rakendamisega, mis on vaba ettevõtluse aluseks. Samas on märgitud, et põhimakseteenuste osutamise lepingu sõlmimisel peab krediidiasutus lähtuma RahaPTS-st ning ärisuhte loomisel hindama kliendi juures kõiki olulisi aspekte, sealhulgas rakendama RahaPTS § 13 kohaseid hoolsusmeetmeid. Kliendi teenindamine krediidiasutuste poolt on igati põhjendatud, kui klient esitab krediidiasutusele kõik RahaPTS-ist tulenevate meetmete täitmiseks ette nähtud dokumendid ja andmed. Seega ei saa pidada krediidiasutuste ettevõtlusvabadust piiratuks olukorras, kus klient krediidiasutuste päringutele täiendavate dokumentide ja/või andmete osas ei vasta või täidab need korduvatele nõudmistele vaatamata mittenõuetekohaselt. KAS § 89 lg 9 eesmärk on tagada, et krediidiasutused teenindaksid vaid neid kliente, kelle dokumentatsioon on korras ning vastab rahapesu tõkestamist reguleerivatele nõuetele. KAS § 89 lõikega 9 on seadusandja tasakaalustanud ranged krediidiasutustele RahaPTSist tulenevad piirangud. Juhul, kui krediidiasutustele antud ulatuslikust diskretsioonist valida lepingupartnereid vaadatakse mööda, sattuvad krediidiasutused põhjendamatult olukorda, kus arvelduskontode avamine rikub RahaPTS-ist tulenevaid nõudeid. Järelikult jättes krediidiasutusi sedavõrd ulatuslikust lepinguvabadusest ilma, kohustaks kohus krediidiasutusi sundkorras avama arvelduskontosid kõigile soovijatele, hoolimata sellest, kas klient esitab krediidiasutusele kõik andmed RahaPTS-ist tulenevate hoolsusmeetmete täitmiseks või mitte. Selline olukord on lubamatu ning just sellist olukorda on RahaPTS mõeldud vältima. 56.Hageja viide lepingutruuduse põhimõttele ei ole asjakohane. Hageja väitel laieneb KAS § 89 lg 9 justkui üksnes lepingu sõlmimisele, mitte aga lepingu lõpetamisele (vt hagi, p 39). Hageja seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. KAS § 89 lg 9 on ette nähtud tasakaalustamaks krediidiasutustele RahaPTS-iga sätestatud piiranguid. RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on krediidiasutusel muu hulgas keelatud luua ärisuhet või seda lõpule viia, kui krediidiasutus ei suuda täita rahapesu tõkestamiseks ette nähtud hoolsusmeetmeid. Samuti kohustab RahaPTS § 23 teostama kliendi ja krediidiasutuse vahelise ärisuhte seiret. Kuivõrd RahaPTS-is sätestatud piirangud laienevad nii ärisuhte loomisele, ärisuhte elluviimisele kui ka ärisuhte lõpetamisele, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, justkui KAS § 89 lg 9 laieneb vaid kitsalt lepingulise suhte loomisele ega hõlma lepingulise suhte täitmist ja lõpetamist. Seega on krediidiasutuse riskiisu mõeldud eelkõige ennetamaks RahaPTS § 43 lg 2 punkti 2 alusel tekkida võivaid olukordi. Kui krediidiasutus leiab, et tal puuduvad ressursid kõrgema riskiga klientide teenindamiseks, on krediidiasutusel iseenesestmõistetavalt õigus teenindada üksnes neid kliente, kelle teenindamiseks saab krediidiasutus rakendada kõiki seadusest tulenevaid meetmeid. Hageja puhul ei olnud seadusest tulenevate meetmete rakendamine võimalik ning hageja taoliste meetmete rakendamisele ei aidanud ka kaasa, mistõttu ei jäänud kostjal üle muud, kui lepingulised suhted hagejaga lõpetada.

2-20-578 57.KAS § 89 lg 9 proportsionaalsuse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta krediidiasutuse huve. Hageja väitel ei ole KAS § 89 lg 9 proportsionaalne, kuivõrd säte moonutab ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse olemust krediidiasutuste klientide suhtes (vt hagi, punktid 45–46). Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et ka kostja on eraõiguslik ettevõte. Seega tuleb KAS § 89 lg 9 sisu hindamisel kaaluda nii kostja (krediidiasutuse) kui ka hageja (krediidiasutuse kliendi) ettevõtlusvabadusele seatud piiranguid. Hagejal on antud juhul võimalik teostada ettevõtlusvabadust seeläbi, et ta avab arvelduskonto mõnes muus Eesti või Euroopa Liidu krediidiasutuses. Kostjal analoogne valikuvabadus puudub, kuivõrd juhul, kui järelevalveasutused tuvastavad kostja kliendiportfellis puudujääke (nt rahapesu tõkestamise meetmetele mittevastavust mõne kliendi tegevuses), ei ole kostjal võimalik üleastumist tagantjärele parandada. Seetõttu on kostja kohustatud ennetama tagajärgi, mille võib kostjale kaasa tuua RahaPTS-is sätestatud meetmete rikkumine, lõpetades lepinguid klientidega, kelle tegevuses esineb vastav kahtlus. Krediidiasutuste klientidele (sealhulgas hagejale) on omakorda antud võimalus tegutseda Eesti Vabariigi majandusruumis seadusega sätestatud meetmeid järgides, mistõttu piisava dokumentatsiooni olemasolu korral ei ole klientide ettevõtlusvabadus piiratud. Järelikult, KAS § 89 lg 9 ei piira krediidiasutuste klientide ettevõtlusvabadust. Isegi, kui see nii oleks, siis hinnates hagejale ja kostjale seadusega ette nähtud piiranguid, on KAS § 89 lõikes 9 sätestatud piirangud krediidiasutuste klientidele proportsionaalsed, vajalikud ja sobivad, tõkestamaks majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning tagamaks ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. 58.Hagejal puudub õiguslik tuvastushuvi. Hageja on esitanud hagis 118 arvelduskontolepingu kehtivuse tuvastamise ja arvelduskontolepingu tingimuste punkti 74 (kehtis kuni 31.12.2019) tühisuse tuvastamise nõuded. Hageja ei ole üheski dokumendis toonud esile oma õiguslikku tuvastushuvi. Veelgi enam, hageja tõdes oma 20.04.2020 menetlusdokumendis, et vaidlus on kaotanud tema jaoks majandusliku sisu, kuivõrd hagejal õnnestus avada endale arvelduskonto teises pangas. Hageja lisas samas dokumendis, et vaidluse majanduslik põhjendus on ära langenud. Järelikult on ära langenud ka hageja õiguslik tuvastushuvi. Riigikohus on selgitanud, et õigusliku huvi puudumise korral peab kohus jätma hagiavalduse kooskõlas TsMS § 371 lg 2 punktis 2 sätestatuga menetlusse võtmata või kooskõlas TsMS § 423 lg 2 punktis 2 sätestatuga läbi vaatamata. Riigikohus on selgitatud, et õigusliku huvi tuleb kontrollida igas menetluse etapis. Erialakirjanduses on sedastatud, et kui tuvastushuvi menetluse kestel ära langeb, ei ole asja menetlemise eeldused enam täidetud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigusliku tuvastushuvi puudumisel kohtul hagi läbi vaatamata jätmise osas kaalutlusõigust, kuivõrd see on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kostja palub jätta hagi õigusliku tuvastushuvi puudumise tõttu läbi vaatamata. 59.Hageja nõuete läbi vaatamata jätmist toetab viimase aja kohtupraktika (tsiviilasjas nr 2-20745 tehtud Harju Maakohtu 16.12.2020 määrus). Kohus jättis hagi viidatud asjas läbi vaatamata perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel. Lahend on tänaseks jõustunud.

2-20-578 põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 61.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:  16.04.2015 sõlmisid pooled esimese arvelduskonto lepingu (I kd, tlk 7-11), kokku on kostja avanud 118 arvelduskontot, neist viimane 03.12.2019 (I kd, tlk 171-172);  16.11.2017 väljastas Politsei- ja Piirivalveamet otsusega nr xxx hagejale tähtajatu tegevusloa nr XXX finantseerimisasutusena tegutsemiseks (I kd, tlk 12);  04.12.2019 teatas kostja, tuginedes arvelduskontolepingu tingimuste punktile 74, et sulgeb kõik hageja kontod W-s, loetledes edastatud kirjas 118 sulgemisele kuuluvat pangakontot, ja lõpetab kõik nende kontodega seotud teenuslepingud alates 06.01.2020 (I kd, tlk 26-27);  05.12.2019 vastas hageja kostja teavitusele, et plaanib esitada põhjendatud taotluse kontode sulgemise tähtaja pikendamiseks, sest W-i antud ühekuuline tähtaeg langeb suures osas pühade ja puhkuste perioodile (I kd, tlk 36);  10.12.2019 esitas hageja kostjale kirjaliku taotluse pikendada kontode sulgemise tähtaega ühe kuu võrra, s.o. kuni 06.02.2020 (I kd, tlk 37-38);  17.12.2019 vastas kostja kontode sulgemise pikendamise taotlusele eitavalt (I kd, tlk 40);  18.12.2019 esitas hageja kostjale palve täiendavalt arutada võimalusi ja leida ajutine lahendus, et kontode sulgemise tähtaega pikendada (I kd, tlk 41);  20.12.2019 vastas kostja taotlusele eitavalt (I kd, tlk 42);  02.01.2020 esitas hageja kostjale veel kord taotluse siiski pikendada kontode sulgemise tähtaega 45 kalendripäeva, sest pühade perioodi tõttu ei ole uute kontode avamine õnnestunud ja W kontode sulgemine sisuliselt seiskaks äriühingu majandustegevuse (I kd, tlk 43);  06.01.2020 teatas kostja, et tal õigus sõltumata põhjusest leping korraliselt üles öelda, teatades ärikliendile ette üks kuu. 62.Hageja palub: tuvastada poolte vahel sõlmitud arvelduskontolepingu kehtivus, tuvastada arvelduskontolepingu tingimuste punkti 74 (kehtis kuni 31.12.1019) tühisus ning kohustada AS W W nimetatud arvelduslepingut täitma, sh osutama internetipanga teenuseid. 63.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) hagejal puudub tuvastushuvi; (ii) pooltevaheline arvelduskontoleping on kehtivalt korraliselt üles öeldud; (iii) vaatamata sellele, et kostja ei pea korralist ülesütlemist põhjendama, esines arvelduskontolepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus (hageja tegevus ei vastanud kostja riskiisu reeglitele ning RahaPTS-s sätestatud reeglitele); (iv) arvelduskontolepingu tingimuste punktis 74 sätestatud 1 kuuline lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on mõistlik, mistõttu ei ole see tüüptingimus tühine (mh ei ole hageja puhul tegemist tarbijaga, mistõttu on VÕS § VÕS § 73314 lg 6 alusel põhjendatud kohaldada VÕS § 720 lg-s 2 sätestatud tähtajast lühemat tähtaega, mida praktiseerivad ka teised kostjaga sarnased suuremad makseteenuse

2-20-578 pakkujad); (vi) internetipanga teenuse osutamise leping on samuti kehtivalt üles öeldud; (vii) KAS § 89 lg 9 on põhiseadusega kooskõlas ega ole käesoleva asja lahendamisel primaarse tähtsusega. 64.Esmalt käsitleb kohus tuvastushuviga seonduvat. Riigikohus on lahendi nr 2-17-18531/37 p-is 19 märkinud järgmist: „TsMS § 371 lg 2 p-s 2 ja § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud alustel võib kohus vastavalt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta hagi läbi vaatamata. Kolleegium nõustub hagejaga, et viidatud sätetest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-172-14, p 14).“ Eeltoodust nähtub, et hagi läbivaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Tuvastushuvi puudumise vastuväide esitati menetlusse selle lõppstaadiumist, mistõttu leiab kohus, et sellises olukorras puudub põhjus hagi läbivaatamata jätmiseks ning hagi tuleb lahendada sisuliselt (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn , lk 406, p 3.1.3.1.b). Kohus nõustub käesoleval juhul kostjaga, et hagejal puudub hagi esemeks oleva nõude osa tuvastushuvi. Õiguskirjanduses on tuvastushuvi ajalist kriteeriumit sisustades märgitud, et aktuaalne oht hageja õiguslikule positsioonile ja sellest tulenev vajadus saavutada õigusselgus peab olemas olema tuvastushagi esitamise ajal ja kuni asja sisulise arutamise lõpuni (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn , lk 407, p 3.1.3.4.a). Kui algselt oli hageja tuvastushuviks kontode avamine ning arveldamise jätkamine ja seda eelkõige põhjusel, et lepingu lõpetamine jäi aastavahetuse ja pühade perioodi ning uue arvelduskonto avamine on ajakulukas ettevõtmine, siis menetluse kestel on hageja teatanud, et tal on õnnestunud sõlmida uus arvelduskontoleping ning korraldada oma tegevus ümber, mistõttu puudub tal käesoleva vaidluse osas „majanduslik huvi“. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb tema aktuaalne ja kestev tuvastushuvi pärast „majandusliku huvi“ äralangemist. Kohtu hinnangul tuleb sellest järeldada, et hagejal puudub käesoleval ajal kestev ja aktuaalne tuvastushuvi, mistõttu esineb juba ainuüksi seetõttu alus hagi rahuldamata jätmiseks. 65.Järgnevalt analüüsib kohus, kas tegemist on korralise või erakorralise ülesütlemisega ning, milline on õiguspärane ja mõistlik etteteatamisaeg. Arvelduskontolepingu tingimuste p 70 sätestab, et leping jõustub selle allkirjastamisest ja on sõlmitud määramata tähtajaks – tegemist on tähtajatu lepinguga. Olemuselt on tegemist lepinguga, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele – pangakontol paikneva kliendi rahaga maksete tegemine panga poolt kliendi korraldusel, jmt toimingud. VÕS § 195 lg 3 sätestab taolise lepingu legaaldefinitsiooni - püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu näol on tegemist kestvuslepinguga. Sama säte näeb ette, et kui nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult (mida see käesoleval juhul on), võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga selle korraliselt üles öelda. Vaidlusaluse ülesütlemisavalduse esemeks olevate lepingute puhul on seega tegemist tähtajatute kestvuslepingutega, mille suhtes on kohaldatav mh korraline ülesütlemine. Ka arvelduskontolepingu tingimuste p 74 sätestab, et kostja võib lepingu sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda, teatades hagejale kui ärikliendile sellest ette 1 kuu. Nimetatud sättele on kostja lepingu ülesütlemisel ka tuginenud. Riigikohus on lahendi nr 2-17-9268 p-is 18.1 selgitanud, et kuna lepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on õigussuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja seisukoht, et kostja 04.12.2019 ülesütlemisavaldus, mille alusena on kostja märkinud arvelduskontolepingu tingimuste p 74, on korraline ülesütlemisavaldus. Ülesütlemisavalduse sisu ning kostja poolt välja toodud õiguslik alus ei anna ruumi teistsugusteks tõlgendusteks. Kostja ei ole avalduses hagejale ette heitnud mistahes rikkumisi või põhjendusi lepingu lõpetamiseks, vaid üksnes viidanud lepingutingimusele, mis annab aluse ilma põhjendamata lepingu korraliselt üles öelda. Arvestades, et tegemist oli korralise ülesütlemisega, oli mõistlik etteteatamistähtaeg arvelduskontolepingu ülesütlemiseks 2 kuud VÕS § 720 lg 2 sätestatud üldreegli kohaselt, millest lühema tähtaja võib VÕS § 73314 lg 6 alusel kokku leppida üksnes tarbijaks mitteoleva isikuga. Puudub vaidlus, et hageja ei ole tarbija, vaid majandustegevuses tegutsev juriidiline isik. Käesoleval juhul on pooled sätestanud etteteatamistähtajaks 1 kuu ning nimetatud tingimus on eeltoodust tulenevalt kooskõlas seadusega. Kuivõrd kohtu hinnangul on tegemist korralise ülesütlemisega, siis ei analüüsi kohus poolte väiteid, mis seonduvad erakorralise ülesütlemise eelduseks oleva mõjuva põhjuse olemasoluga, mh et hageja tegevus ei vastanud väidetavalt kostja riskiisu reeglitele ning RahaPTS-s sätestatud reeglitele. 66.Korralise ülesütlemise tähendus seisneb selles, et pooled seovad end sõlmitud lepinguga vaid senikauaks, kuni mõlemad pooled on selle jätkumisest huvitatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-79-3 p-is 28 selgitanud et kui ühel poolel ei ole enam huvi jätkata lepingut, võib ta üldjuhul selle lepingulise suhte lõpetada. Privaatautonoomia hõlmab ka ühe lepingupoole huvi astuda olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (PS § 19 lg 1). Ei saa mõistlikuks ja loogiliseks pidada olukorda, kus kostja on kohustatud sisuliselt igavesti hagejaga lepingulises suhtes olema. Seega põhimõtteliselt võib tähtajatu kestvuslepingu puhul kumbki lepingupool lepingu korraliselt üles öelda ka ilma mingi konkreetse põhjuseta, juhul kui on kinni peetud mõistlikust etteteatamistähtajast. Käesoleval juhul on kostja kokkulepitud tähtajast kinni pidanud, teatades korralisest ülesütlemisest ette 1 kuu. Selle perioodi jooksul pidi hagejal olema võimalik leida omale uued võimalused teiste krediidiasututega lepingute sõlmimiseks, oma kliente sellest informeerida ja oma ärisuhted teiste pankade kaudu korraldada. Kostja ei kanna riski, mis seisneb uute kontode avamise ajakulus. Konto avamise ajakulukus on suuresti hagejast endast sõltuv (see on eelkõige mõjutatud hageja tegevuse iseloomust, tema finantseerimise ja ärikorraldusest). 67.Seega saabus kostja 04.12.2019 ülesütlemisavalduse alusel arvelduskontolepingu korralise ülesütlemise tähtaeg 06.01.2020.

2-20-578 määratud tähtajani. Samasuguse tingimuse nägi ette ka ülesütlemise hetkel kehtinud ärikliendi internetipanga kasutustingimuste (I kd, tlk 178-180) p 49. Lepingust nähtub, et selle lõpukuupäev on 01.01.2099. a. Kuivõrd selle kehtivusaeg on ca 84 aastat, siis tuleb leping lugeda sisuliselt tähtajatuks. Leping on suunatud korduvate kohustuste täitmisele – sisuliselt oli kostjal kohustus hageja rahaliste vahenditega toiminguid teha hageja käsundi alusel kostjale kuuluva internetipanga vahendusel. Kuivõrd ka nimetatud lepingu puhul on tegemist tähtajatu kestvuslepinguga, siis võis selle korraliselt üles öelda. Lepingu tingimuste p 54 sellise kokkuleppe ka sätestas, kusjuures etteteatamistähtajaks oli 1 kuu. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses viidanud, mistõttu ja mis alusel nimetatud leping üles öeldakse. Seadus ei näe ette vorminõudeid internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemise avaldusele, mistõttu on kostja teavitus lepingu ülesütlemisest kehtivaks ülesütlemiseks piisav. Samuti ei näe seadus ega leping ette sisunõudeid, mistõttu on selle sisu kohtu hinnangul piisav. Kohus nõustub kostjaga, et internetiteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks olid täidetud nii ärikliendi internetipanga kasutustingimuste punkti 54 kui ka punkti 57 eeldused. Kasutustingimuste punkt 54 annab kostjale õiguse öelda leping korraliselt üles ühekuulise etteteatamisajaga. Kostja andis hagejale internetiteenuse lepingu ülesütlemisest teada 04.12.2019 ning lepingu ülesütlemise kuupäevaks oli 06.01.2020. Järelikult olid kasutustingimuste punkti 54 eeldused täidetud. Kasutustingimuste punkt 57 sätestab, et leping lõpeb juhul, kui ärikliendi internetipangaga ei ole seotud ühtegi panga ja pangaga samasse gruppi kuuluva ettevõtte toodet või lepingut. Kuivõrd kostja ütles kehtivalt üles kõik hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingu, ei saanud internetiteenuse leping olla enam seotud ühegi arvelduskontoga. Järelikult on kostja hagejaga 16.04.2015 sõlmitud internetiteenuse osutamise lepingu kehtivalt üles öelnud. 70.Seega olid lähtudes lepingute korralisest ülesülemisest hiljemalt 06.01.2020 kõik hagejaga sõlmitud pangateenuste lepingud korraliselt üle öeldud ja lõppenud. Isegi, kui asuda seisukohale, et mõistlik etteteatamisaeg on seadusest tulenev 2 kuud, siis igal juhul olid hiljemalt 04.02.2020 kõik pooltevahelised vaidlusalused lepingud 2 kuulise etteteatamisaja möödumisel korraliselt lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust ka küsimus, kas kostja arvelduskontolepingu tingimuste p 76 (mis sätestab korralise ülesütlemise tähtajana 1 kuu) on tüüptingimusena (VÕS § 42 lg 1) tühine või mitte, mistõttu kohus selles suhtes seisukohta ei võta. 71.Hageja leiab, et KAS § 89 lg 9 on põhiseadusega vastuolus. Kostja leiab, et see nii ei ole, täiendavalt leiab, et ei ole säte käesoleva asja lahendamisel primaarse tähtsusega. 72.PS § 15 lõike 1 teises lauses antud igaühele põhiõigus nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist. PSJKS § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti. PSJKS § 14 lg 2 sätestab, et asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Seejuures ei lahenda Riigikohus õigusvaidlust, mis kuulub lahendamisele haldus-, tsiviil-, kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjades kohaldatavate

2-20-578 kohtumenetluse sätete järgi. Asjassepuutuvuse hindamisel peab kohus lähtuma sellest, kas õigusnormi tuleb kohtuasjas kohaldada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-11-02, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt RKÜK 26. märtsi 2013. aasta otsus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 18). Taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, vaid õiguse kohaldamise küsimus, mis on kohtu enda ülesanne (Riigikohtu 20. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p 46). Kohtu hinnangul ei ole kostja tegevuse hindamisel KAS § 89 lg 9 määrav, vaid lähtuda tuleb eelkõige VÕS lepingu ülesütlemist reguleerivatest sätetest (VÕS § 195 jj). Seega ei ole KAS § 89 lg 9 käesolevas asja kohaldatav ning sellest johtuvalt on täitmata normi asjassepuutuvuse kriteerium. Vaatamata eeltoodule märgib kohus, et KAS § 89 lg 9, mis sätestab krediidiasutuse õiguse otsustada keda teenindamisele võtta või mitte võtta, ei ole mõeldud reguleerima äriühingute vahelisi suhteid, vaid eelkõige makseteenuse osutaja ja tarbija vahelisi suhteid (vt seletuskirja võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde www.riigikogu.ee) ning seda tuleks tõlgendada nii, et krediidiasutusel on küll valikuõigus, aga see ei tohi põhineda tarbija kodakondsusel või elukohal st olla diskrimineeriv. Seetõttu tuleb hageja vastav taotlus jätta läbi vaatamata. 73.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 74.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 75.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED