Võlaõigus

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 06.01.2025 määrusega anti nõue Y.L-i esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

vastu üle menetlemiseks

B2 Impact OÜ esitas 15.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 15.01.2025 määrusega edastati kohtualluvuse järgi asi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1874,51 eurot, intressi 227,72 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, kuni 15.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 353,24 eurot ning edasiulatuva viivise alates 16.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 teises lauses ettenähtud määras. Hageja nõue tuleneb IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmitud järgmistest lepingutest: 1) 17.08.2017 krediidikonto lepingu nr 3186039, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 1250 eurot; 2) 26.10.2017 krediidikonto lepingu nr 3255430, millega suurendati limiiti kuni 1500 eurot; 3) 09.05.2018 krediidikonto lepingu nr 3507902, millega suurendati limiiti kuni 1800 eurot; 4) 09.02.2019 krediidikonto lepingu nr 4257381-1, millega suurendati limiiti kuni 2000 eurot. Kuivõrd kostja jättis tasumata osamaksed, saatis IPF Digital AS 27.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, seega ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 17.07.2024. Krediidiandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 17.07.2024.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.02.2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaoleval kostja aadressil ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on kostja aadress 27.05.2023 seisuga XXX, XXX ning e-posti aadress 08.02.2011 seisuga XXX. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on kostja elukohaks märgitud XXX, XXX, seisuga 26.01.2024. Täpsemad andmed isiku eluja viibimiskoha osas puuduvad. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.05.2025 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 29.05.2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 18.06.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

Kohus andis 19. augusti 2025 selgitusmääruses hagejale tähtaja esitada täiendavaid tõendeid ja asjaolusid krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

2

kohta ja/või tegi ettepaneku esitada nõude ümberarvestus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-le 7.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Hageja märgib 22. augusti 2025 vastuses, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping 16.08.2017 tunduvalt varem, kui Riigikohus oma seisukohti väljendama hakkas ja puudub alus kahelda, et sellel ajal tegutses krediidiandja laenu väljastamisel seadusega sätestatust ja sisereeglitest tulenevalt. Kohus selgitab, et krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sõnaselgelt sätestatud alates 01.01.2007 kehtivas krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 redaktsioonis. VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtted kehtivad alates 21.03.2016. Krediidiandjate ja vahendajate seadus (KAVS) jõustus 29.03.2015 ning osaliselt 21.03.2016. Seega kehtisid kõik nõuded vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmiseks kostjaga lepingute sõlmimisel ja nende järgmine oli krediidiandjale kohustuslik.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise 3

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). 17.08.2017 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja märkinud laenutaotluse ja pensioniregistri andmed. Taotluse kohaselt oli kostja sissetulek 1100 eurot, majapidamiskulud 400 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Pensioniregistri kohaselt on keskmine sissetulek 2000, ülalpeetavad 0, esitatud sissetulek 2000, keskmised kulud 550, keskmine rahandus 0, kinnitatud sissetulek 882, sissetulek kasutatud programmis 2000. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 26.10.2017 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot, majapidamiskulud 400 eurot, finantskohustused 123 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 09.05.2018 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmete alusel 707,80 eurot), majapidamiskulud 400 eurot, finantskohustused 123 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Isikutuvastus on tehtud telefoni teel. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. 09.02.2019 lepingu osas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta hageja märkinud laenutaotluse andmed, s.o sissetulek 1100 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmete alusel 1233,39 eurot), majapidamiskulud 250 eurot, finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht XXX. Pensioniregistri kohaselt on keskmine sissetulek 1100 eurot, ülalpeetavad 0, esitatud sissetulek 1100, keskmised kulud 250, keskmine rahandus 300, kinnitatud sissetulek 1233, sissetulek kasutatud programmis 1100. Creditinfo andmebaasi päringu vastusest ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.

4

Hageja on veendunud, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Pensionikeskusest saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaade kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid andmeid enda kohustuste jms kohta. Krediidiinfost saadavad andmed võimaldavad krediidiandjal kontrollida laenutaotleja maksekäitumist reaalajal. Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi (nt pensioniregister, krediidiinfo). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 20.08.2017 kuni 28.06.2023 kogusummas 12 477,86 eurot. Hageja märgib 22. 5

augusti 2025 täpsustusest, et ei saa ümberarvestuse esitamise kohtunõuet täita, kuivõrd juhul, kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb eeltoodut arvestades lugeda kogu nõue tasutuks. Kostja ei ole seega oma kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.