Võlaõigus

ASJAOLUD

Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse T. G.i vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista - 16.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL3030234 raames tagastamata krediidisumma 7547,95 eurot (sh põhinõue summas 6911 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 442,47 eurot, tasumata arved 131,91 eurot, haldustasu 57,57 eurot ja sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 5 eurot) ja viivis hagiavalduse esitamiseni summas 5340,02 eurot ning viivis hagiavalduse esitamisest 31% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni; - 24.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL3056580 raames tagastamata krediidisumma 4300,93 eurot (s.o põhinõue 4040 eurot, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 230,84 eurot, haldustasu 30,09 eurot) ja viivis hagiavalduse esitamiseni summas 3042,82 eurot ning viivis hagiavalduse esitamisest 31% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud T. G.i kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. 2

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.08.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja T. G. 16.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL3030234, mille alusel väljastas hageja kostjale 16.09.2022 6500 eurot. Lisaks krediidilepingule on pooled 16.09.2022 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 1,99 eurot. 24.09.2022 sõlmisid Bondora AS ja T. G. tarbijakrediidilepingu nr BL3056580, mille alusel väljastas hageja kostjale 25.09.2022 3800 eurot. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2-21-13098/50, p 13). Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes. Leping nr BL3030234 sõlmiti 16.09.2022 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 47,90% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Leping nr BL3056580 sõlmiti 24.09.2022 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 47,93% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagiavalduse kohaselt täitis kostja krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks järgmisi andmeid- elukoha tüüp, perekonnaseis, ülalpeetavate arv, haridus, tööandja, tööstaaž, sissetuleku suurus, kohustused, elamiskulude suurus, kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostja regulaarseks sissetulekuks on 3200 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr BL3030234 sõlmimisel nähtusid kostja pangakontolt regulaarsed 3

kohustused igakuiselt summas 51 eurot. Analüüsides kostja väljaminekuid tuvastas hageja, et laenu võtmisel jääb kostjal igal kuul vaba raha 687,93 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr BL3056580 sõlmimisel arvestas hageja hagiavalduse kohaselt lepingu nr BL3030234 kuumakse kostja kohustuste hulka ning tuvastas, et kostjal jääb laenu võtmisel igal kuul vaba raha 541,26 eurot, mis on enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kohtu hinnangul on hageja teinud mõistlikke pingutusi kostja krediidivõime hindamiseks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p -de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on käesolevas asjas menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1260 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.