E. H.e hagi M. O. M. ja L. K. vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
E.
H.
(ik
xxxx, e-post xxxx)
Kostja I: M. O. M. (ik xxxx, e-post xxxx) Kostja II:
L.
K.
(ik
xxxx, e-post xxxx)
Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Aava, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta E. H.e hagi M. O. M. ja L. K. vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
2.Menetluskulud jätta E. H.e kanda.
3.Edastada määrus pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on E. H.e hagi M. O. M. ja L. K. vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks.
2.01.03.2021 seisukohas esitas kostja II taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostja II leiab, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada üritab. Käesoleval juhul saaks hageja eesmärgiks olla ostueesõiguse alusel tekkinud müügilepingu
täitmine ning kaasomandi osa omandi üle andmine. Kostja II hinnangul ei ole pelgalt taganemisavalduse tühisuse tuvastamine ilma täiendava täitmisnõudeta eesmärgipärane tegevus, sest isegi juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, ei peaks kostja II andma nõusolekut kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks AÕS § 2611 lg 1 alusel, mille kohaselt ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja II, et kõigepealt peaks hageja tagama kaasomandi osa ostuhinna olemasolu ning esitama koos tuvastusnõudega ka nõude kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ning kaasomandi osa omandi üle andmiseks. Vastupidisel juhul ei ole asjakohane tuvastada kas ostueesõigusega tekkinud müügilepingust taganemine kehtib või mitte.
3.11.03.2021 menetlusdokumendis leiab hageja, et tehingu tühisuse tuvastamisel, mida hageja taotleb, tähendaks see, et kohtuotsuse näol oleks tegu tõendiga, et kostja I ja hageja vahel on kehtiv notariaalselt tõestatud müügileping, mille täitmist saab hageja nõuda. Hageja märgib, et antud juhul on hagejal õnnestunud kiiresti reageerida kostja I õigusrikkumisele ja pöörduda kohtusse, mistõttu ei ole kostjad jõudnud veel hagejale kahju tekitada, näiteks mis tooks kaasa kahju hüvitamise nõude esitamise võimalikkuse või raskendaks müügitehingu lõpule viimist. Seega on tuvastusnõude tulem hageja võimalik õiguste rikkumise takistamine ja panna enda seaduslikud õigused maksma kostjate ebaseadusliku tegevuse suunal, mitte hagis sisalduva sooritusnõude kaudu, mida on võimalik maksma panna koheselt tühise tehingu tuvastamise lahendi jõustumise hetkest. Hageja põhjendab lisaks tuvastushuvi olemasolu sellega, et kuna hageja soovib võõrandada kogu kinnisasja, mitte ainult enda kaasomandi osa, siis müügilepingu alusel omandatud teise kinnisasja kaasomandi osaga on võlaõiguslikult võimalik hagejal võõrandada kogu kinnisasja, mitte ainult enda kaasomandi osa, kuid antud õiguslikus olukorras, et see saaks toimuda st võõrandamise soovi teisele isikule siis selle jaoks on vajalik kinnitus, et kostja I ja hageja vahel on kehtiv müügileping. Seega saab siis juba isik, kes kinnisasja omandab omandiõiguse ülemineku eelduseks olevaid tahteavaldusi, so et kostja I annaks asjaõiguslepingu tekkimise (sõlmimise) eelduseks oleva tahteavalduse ja tahteavalduse kanda kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse seesama isik. Hageja eesmärgiks on ka seega mh tunnustatud tõendi tekitamine kohtotsuse näol kuna sellele tuginedes saab hageja väita, et kostja I ja hageja vahel on notariaalselt tõestatud kehtiv müügileping ja kinnisasja võõrandamisel ei ole takistusi seoses omandatud kaasomandiga.
4.29.03.2021 esitas kostja II taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kostja II märgib, et on hagi läbivaatamise osas avaldanud varasemalt seisukohad 01.03.2021 menetlusdokumendis, mida allolevalt samas mahus kostja II ei korda, kuid mille juurde jääb. Kostja II hinnangul ei ole hagejal eesmärki, mille saavutamist ta hagiga taotleks, sest ilma nõudeta anda üle vaidlusaluse kaasomandi osa, on ainetu tuvastada lepingust taganemine kehtivust. Lisaks eeltoodule leiab kostja II, et juhul kui kohus pooleliolevas tsiviilasjas hagi ainuüksi tuvastusnõude osas läbi vaatab, jääb kostjale II arusaamatuks, kuidas saab tema suhtes teha otsuse olukorras, kus kostja II ei ole vaidlusaluse õigussuhte (s.o lepingust taganemine) pooleks. Kostja II hinnangul ei ole tuvastushagi esemeks olevat nõuet võimalik kostja II suhtes maksma panna. Käesoleval juhul on hageja esitanud ainult tuvastusnõude ilma sooritusnõudeta, see tähendab, et hageja palub kohtul tuvastada, et kostja I poolt ostueesõigusega tekkinud müügilepingust taganemine on tühine, kuid hageja ei nõua ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmist ega ka vaidlusaluse kaasomandi osa, omandi üle andmist. Kostja II hinnangul puudub hagejal ilma ostueesõigusega tekkinud müügilepingu täitmisnõudeta tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõistes, mille kohaselt võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
5.30.03.2021 esitatud vastuses märgib kostja I, et nõustub kõiges kostja II seisukohtadega, sealhulgas hagi läbivaatamata jätmise osas.
6.12.04.2021 seisukohas palub hageja jätta kostja II 29.03.2021 esitatud taotlused rahuldamata. Hageja märgib, et tuvastusnõude soovi on hageja välja toonud nii hagiavalduses ja seda põhjendanud kui ka täiendavalt 11.03.2021 esitatud kohtunõude vastuses, seega ei hakka hageja neid asjaolusid üle kordama ning kostja II ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt tuvastusnõude huvi osas. Hageja leiab, et tuvastushagi kohta tehtav kohtuotsus on täidetav, hoolimata sellest, kuigi selle täitmine toimub väljaspool täitemenetlust. Antud juhul õigussuhte osas valitseb ebaselgus ja see kahjustab hageja müügitehingu lõpule viimist, teostamise mh kinnisasja võõrandamist ning tuvastusotsus võib selle ebaselguse kõrvaldada. Hageja on hagiavalduses p 2.11 märkinud, et kostja II on kaasatud antud hagimenetlusse, kuna antud hagimenetluse tulem võib mõjutada ka tema õigusi ja kohustusi, kuna ta on esialgse sõlmitud müügilepingu pool, kellele esialgselt kostja I enda kaasomandi võõrandas. Menetluse sisuks on ka asjaolud, et kostja I on õigusvastaselt taganenud hagejaga sõlmitud müügilepingust ja see asjaolu mõjutab otseselt kostja II õiguse müügilepingu esemeks olnud kaasomandile, kinnisasjale registriosaga number xxxx kuna kehtiva müügilepingu puhul kostja I ja hageja vahel on kinnistusraamatusse tehtud omanikukanne ebaõige, millega kostja II on hetkel omanikuna alusetult sisse kantud pahatahtlikult eksitava kandega. Hageja leiab lisaks, et kostja II ei saa asuda tõendama tehingust taganemisega seonduvaid asjaolusid antud juhul, kuna ta pole taganemisavalduse teinud osapool ega ole tal ka võlasuhet tekkinud hagejaga. Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kostja I kui müüja ja kostja II, kui ostja sõlmisid 02.09.2019 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (tõestatud Tallinna notar S. V.’i poolt notari ametitegevuse raamatu registri nr 2082 all) ja 18.08.2020.a sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkulepe ja asjaõigusleping kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks (tõestatud Tallinna notar S. V.’i poolt notari ametitegevuse raamatu registri nr 1802 all), mille kohaselt kostja I müüs talle kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx ja Xxxx ja Xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr xxxx all. Ostueesõigust omav hageja esitas 20.09.2020 eelnimetatud müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse, mis on tõestatud Paide notar E. P.’i poolt notari ametitegevuse raamatu number 1191 all, ning mille tulemusena sama sisuga müügileping jõustus ka kostja I ja hageja vahel. Kostja I taganes 21.01.2021 notariaalselt tõestatud avaldusega hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust. Hageja on esitanud käesolevas asjas tuvastushagi, paludes tuvastada, et kostja I poolt müügilepingust taganemine oli tühine ehk palub tuvastada hageja ja kostja I vahel kehtiva müügilepingu olemasolu. Hageja ei nõua ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmist ega ka vaidlusaluse kaasomandi osa, omandi üle andmist. Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi kostja II osas TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja õiguste rikkumine kostja II poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kostja I taganes hageja
ja kostja I vahelisest kaasomandi osa müügilepingust. Kostja II ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks, mistõttu ei ole kostja II saanud hageja õigusi rikkuda. Hageja ja kostja II vahel puuduvad lepingulised suhted. Ka hageja ise on 12.04.2021 seisukoha punktis 2.2 märkinud, et kostja II ei saa asuda tõendama tehingust taganemisega seonduvaid asjaolusid, kuna ta pole taganemisavalduse teinud osapool ning kostjal II ei ole ka võlasuhet tekkinud hagejaga. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu poolt 03.03.2021 hagi käiguta jätmise määruses antud selgitustele esitanud kostja II vastu sooritusnõudeid seoses vaidlusaluse kaasomandi osaga. Kohus märgib, et TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus leiab, et kostja II suhtes asja edasine menetlemine olukorras, kus hageja õiguste rikkumine kostja II poolt ei ole kostja I ja hageja vahelise müügilepingust taganemisel üldse võimalik, oleks vastuolus TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada asi võimalikult väikeste kuludega. Kostja II vastu tuvastushagi esitamine antud olukorras ei ole põhjendatud. Asjaolu, et käesolevas asjas tehtav lahend võib puudutada ka kostja II õigusi, kuna ta on esialgselt sõlmitud müügilepingu pool, ei anna alust esitada käesolev tuvastusnõue ka kostja II vastu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi kostja II suhtes läbi vaatamata.
8.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on 27.11.2019 määruse 2-17-18531 punktis 19 selgitanud, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi kostja I suhtes läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuvastushuvi puudumise tõttu. Kohus leiab, et hagejal puudub ilma asjas sooritusnõudeid esitamata tuvastushuvi hageja ja kostja I suhtes müügilepingu kehtivuse tuvastamiseks. Riigikohus on lahendi 2-16-14960 punktides 10-13 selgitanud et ostueesõiguslane (käesoleval juhul hageja) saab müüjalt (so kostja I) nõuda kinnisasja kaasomandi mõttelise osa omandiõiguse ülemineku eelduseks olevaid tahteavaldusi, so et müüja annaks asjaõiguslepingu tekkimise (sõlmimise) eelduseks oleva tahteavalduse ja et müüja annaks tahteavalduse kanda ostueesõiguslane kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kostjalt II saaks hageja nõuda kinnistusraamatu omanikukande kustutamise eelduseks olevat tahteavaldust. Kohus on seda hagejale 03.03.2021 käiguta jätmise määruses selgitanud. Hageja on kohtule 11.03.2021 seisukohas vastanud, et hageja sooritusnõudeid esitada ei soovi. Hageja on esitanud ainult tuvastusnõude ilma sooritusnõudeta, st hageja ei nõua ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmist ega ka vaidlusaluse kaasomandi osa, omandi üle andmist hagejale. Hageja on selgitanud, et hageja eesmärk on võõrandada kogu kinnisasi, mitte ainult enda kaasomandi osa, ning müügilepingu alusel omandatud teise kinnisasja kaasomandi osaga on võlaõiguslikult võimalik hagejal võõrandada kogu kinnisasja, kuid et see saaks toimuda st võõrandamise soovi teisele isikule siis selle jaoks on vajalik kinnitus, et kostja I ja hageja vahel on kehtiv müügileping. Seega on hageja 11.03.2021 menetlusdokumendist arusaadav, et hageja
eesmärk käesoleva tuvastushagi esitamisel on kogu kinnisasi edasi võõrandada kolmandale isikule. Kohus leiab, et käesolevas asjas tehtav tuvastusotsus ei võimaldaks hagejal seda eesmärki saavutada. Vaidlusaluse kinnistu kaasomandi osa müügilepingu poolteks hageja esitatud asjaoludel oleksid hageja ja kostja I. Kui hageja soovib, et kolmas isik astuks ostjana tema asemele kostjaga I sõlmitud müügilepingusse, siis oleks selleks vajalik võlaõigusseaduse § 13 lg-st 1 sõlmida poolte kokkulepe lepingu muutmiseks, ehk vajalik oleks kostja I nõusolek. Lisaks näeb asjaõigusseadus (AÕS) § 260 ette piirangud ostueesõiguse üleandmisel. AÕS § 260 lg 3 kohaselt teatud isiku kasuks seatud ostueesõigus ei ole võõrandatav ega pärandatav. Seega ei oleks hagejal käesolevas asjas pelgalt tuvastushagi esitamisega soovitud eesmärki, so kogu kinnisasja edasimüümine kolmandale isikule, võimalik saavutada. Hageja on lisaks märkinud, et käesoleva hagi esitamine aitab kostjate poolt hageja õiguste rikkumist ja seeläbi kahju tekkimist vältida. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb hagejale tekkida võiv kahju, mida aitaks ära hoida käesolevas asjas üksnes tuvastushagi esitamine. Kohtule ei ole sellise kahju tekkimine, mille ärahoidmist tuvastusnõude rahuldamine aitaks saavutada, esitatud asjaolude pinnalt äratuntav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ilma asjakohaste sooritusnõueteta on ainetu tuvastada lepingust taganemise kehtivust, kui sellele ei järgne mingisugust sooritust ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmiseks ja vaidlusaluse kaasomandi osa üleandmiseks. Seega puudub kohtu hinnangul hagejal käesoleva tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi, mistõttu jätab kohus hagi kostja I vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et ka kostja II osas esineb samadel põhjendustel alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.