Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov
Kohtujurist
Maarja-Liisa Härmsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
26.04.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-2808
Tsiviilasi
E. H.e hagi M. O. M. ja L. K. vastu tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
E.
H.
(ik
xxxx, e-post xxxx)
Kostja I: M. O. M. (ik xxxx, e-post xxxx) Kostja II:
L.
K.
(ik
xxxx, e-post xxxx)
Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Aava, Advokaadibüroo Paas & Partnerid, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
täitmine ning kaasomandi osa omandi üle andmine. Kostja II hinnangul ei ole pelgalt taganemisavalduse tühisuse tuvastamine ilma täiendava täitmisnõudeta eesmärgipärane tegevus, sest isegi juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, ei peaks kostja II andma nõusolekut kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks AÕS § 2611 lg 1 alusel, mille kohaselt ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja II, et kõigepealt peaks hageja tagama kaasomandi osa ostuhinna olemasolu ning esitama koos tuvastusnõudega ka nõude kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ning kaasomandi osa omandi üle andmiseks. Vastupidisel juhul ei ole asjakohane tuvastada kas ostueesõigusega tekkinud müügilepingust taganemine kehtib või mitte.
ja kostja I vahelisest kaasomandi osa müügilepingust. Kostja II ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks, mistõttu ei ole kostja II saanud hageja õigusi rikkuda. Hageja ja kostja II vahel puuduvad lepingulised suhted. Ka hageja ise on 12.04.2021 seisukoha punktis 2.2 märkinud, et kostja II ei saa asuda tõendama tehingust taganemisega seonduvaid asjaolusid, kuna ta pole taganemisavalduse teinud osapool ning kostjal II ei ole ka võlasuhet tekkinud hagejaga. Hageja ei ole ka vaatamata kohtu poolt 03.03.2021 hagi käiguta jätmise määruses antud selgitustele esitanud kostja II vastu sooritusnõudeid seoses vaidlusaluse kaasomandi osaga. Kohus märgib, et TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus leiab, et kostja II suhtes asja edasine menetlemine olukorras, kus hageja õiguste rikkumine kostja II poolt ei ole kostja I ja hageja vahelise müügilepingust taganemisel üldse võimalik, oleks vastuolus TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada asi võimalikult väikeste kuludega. Kostja II vastu tuvastushagi esitamine antud olukorras ei ole põhjendatud. Asjaolu, et käesolevas asjas tehtav lahend võib puudutada ka kostja II õigusi, kuna ta on esialgselt sõlmitud müügilepingu pool, ei anna alust esitada käesolev tuvastusnõue ka kostja II vastu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hagi kostja II suhtes läbi vaatamata.
eesmärk käesoleva tuvastushagi esitamisel on kogu kinnisasi edasi võõrandada kolmandale isikule. Kohus leiab, et käesolevas asjas tehtav tuvastusotsus ei võimaldaks hagejal seda eesmärki saavutada. Vaidlusaluse kinnistu kaasomandi osa müügilepingu poolteks hageja esitatud asjaoludel oleksid hageja ja kostja I. Kui hageja soovib, et kolmas isik astuks ostjana tema asemele kostjaga I sõlmitud müügilepingusse, siis oleks selleks vajalik võlaõigusseaduse § 13 lg-st 1 sõlmida poolte kokkulepe lepingu muutmiseks, ehk vajalik oleks kostja I nõusolek. Lisaks näeb asjaõigusseadus (AÕS) § 260 ette piirangud ostueesõiguse üleandmisel. AÕS § 260 lg 3 kohaselt teatud isiku kasuks seatud ostueesõigus ei ole võõrandatav ega pärandatav. Seega ei oleks hagejal käesolevas asjas pelgalt tuvastushagi esitamisega soovitud eesmärki, so kogu kinnisasja edasimüümine kolmandale isikule, võimalik saavutada. Hageja on lisaks märkinud, et käesoleva hagi esitamine aitab kostjate poolt hageja õiguste rikkumist ja seeläbi kahju tekkimist vältida. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb hagejale tekkida võiv kahju, mida aitaks ära hoida käesolevas asjas üksnes tuvastushagi esitamine. Kohtule ei ole sellise kahju tekkimine, mille ärahoidmist tuvastusnõude rahuldamine aitaks saavutada, esitatud asjaolude pinnalt äratuntav. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ilma asjakohaste sooritusnõueteta on ainetu tuvastada lepingust taganemise kehtivust, kui sellele ei järgne mingisugust sooritust ostueesõigusega tekkinud lepingu täitmiseks ja vaidlusaluse kaasomandi osa üleandmiseks. Seega puudub kohtu hinnangul hagejal käesoleva tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi, mistõttu jätab kohus hagi kostja I vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et ka kostja II osas esineb samadel põhjendustel alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.