Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-363
Haldusasi
X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks X kaebus kohustada Rae Vallavalitsust läbi vaatama kaebaja 02.02.2024 esitatud vaie Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldusele nr 2566, kohustada vastustajat kaasama kaebaja kolmanda isikuna korralduse nr 2566 osas peetavasse menetlusse või alternatiivselt tühistada Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldus nr 2566
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, esindaja MV Kolmas isik – Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-363 resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y esitas 15.12.2023 Rae Vallavalitsusele taotluse jagada Harjumaal Rae vallas Pajupea külas asuv Sillaotsa katastriüksus (registriosa nr 15887450, katastritunnus 65301:001:4898, pindala 22,48 ha, maa sihtostarve 100% maatulundusmaa) kaheks katastriüksuseks: Sillaotsa – sihtotstarve maatulundusmaa; Jõesilma – sihtotstarve maatulundusmaa.
2.Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldusega nr 2566 jagati Harjumaal Rae vallas Rae külas asuv Sillaotsa katastriüksus, moodustati katastriüksused vastavalt lisatud skeemile ning määrati neile koha-aadressid ja sihtotstarbed järgmiselt (p 1): 1.1. Jõesilma – Pajupea küla, Rae vald, Harjumaa; ligikaudne pindala 4,12 ha; maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa; 1.2. Sillaotsa – Pajupea küla, Rae vald, Harjumaa; ligikaudne pindala 18,36 ha; maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa.
3.X esitas 02.02.2024 Rae Vallavalitsusele vaide Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korralduse nr 2566 p 1 tühistamiseks ja täitmise peatamiseks.
4.X esitas 07.02.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korralduse nr 2566 p 1 täitmise peatamiseks.
5.Rae Vallavalitsus tagastas 08.02.2024 kirjaga nr 11-2/607-1 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult, kuna vaide esitajal puudub õigus vaiet esitada.
6.X esitas 12.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vastustajat vaatama läbi kaebaja esitatud vaie Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldusele nr 2566, kohustada vastustajat kaasama kaebaja kolmanda isikuna haldusmenetlusse või alternatiivselt tühistada Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldus nr 2566. Vaide tagastamine oli õigusvastane. Vaidlustatud korraldusega rikutakse kaebaja õigusi. Kaebaja on tõendanud, et omanikukanne kinnistusraamatus on ebaõige kaasomandi eelisostuõiguse teostamise tõttu. Kui on teada või alust eeldada, et kinnistusraamatu andmed ei vasta tegelikkusele, ei saa rääkida nende õigsusest. Rae vald oleks pidanud vaidemenetluses lähtuma õigetest andmetest. Y ei ole kinnisasja ainuomanik, kuigi ta on sisse kantud kui ainuomanik. Reaalselt on kinnistu kaasomandis ja Y on 1⁄2 mõttelises osas kaasomandi osa omanik. Kinnisasja jagamiseks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek, mida kaebaja ei ole andnud. Kaebaja on esitanud nõude Y vastu nõusoleku saamiseks ta omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks (tsiviilasi nr 2-23-1235). Kinnistu kiirkorras jagamine ebaseadusliku korralduse alusel kahjustab oluliselt kaebaja õigusi, sest takistab eelisostuõiguse lõpuleviimist kinnistu kaasomandi omanikukande tegemisel. Katastriüksusel, mida kiirkorras jagatakse, paikneb ka elamu, mis on kaebaja elukoht. Y on kinnisvaramaakler, kes omastab võõrast vara ebaseaduslikult alla omahinna petuskeemide kaudu.
7.Rae vald palus 12.02.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riku X õigusi ja tal puudub vaide esitamise õigus. Kinnistusraamatu kande kohaselt on Sillaotsa kinnistu ainuomanik Y. Kinnistusraamatusse ei ole tehtud X ega kellegi teise kasuks ühtegi eelmärget. Kinnistusraamatu kannete õigsust eeldatakse. Kinnisasju saab jagada ainult omaniku soovil, st maakorralduse läbiviimine puudutab üksnes omaniku õigusi. Kaasomand eeldab omaniku kandmist kinnistusraamatusse. Seega on kaebaja väited „varjatud kaasomandist“ sisutühjad. Harju Maakohtu menetluses oli X hagi Q ja Y vastu (tsiviilasi nr 2-21-2808). Asjaoludest nähtub, et X soovis teostada ostueesõigust, kuid kuna ta ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima ega deponeerinud notarikontol ostuhinda, taganes Q hagejaga ostueesõiguse teostamise tulemusena sõlmitud müügilepingust. Maakohus jättis 26.04.2021 määrusega hagi tehingust taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Määrus jõustus 04.04.2022.
8.Y palus 13.02.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kolmas isik nõustus vastustaja seisukohtadega. Y omandas kinnistu (registriosa nr 15887450) kaasomandi 1⁄2 mõttelise osa Qlt 18.08.2020 asjaõiguslepingu alusel. Kinnistusraamatu kanne 1⁄2 kaasomanikuna sissekandmise osas jõustus 03.11.2020. X algatatud ostueesõigus jäi 2(6)
3-24-363 realiseerimata, kuna ta ei tasunud korduvalt palutud rahalist sooritust ega ilmunud notaribüroosse. Seetõttu esitas Q 21.01.2021 notariaalselt tõestatud taganemisavalduse X ostueesõigusega algatatud paralleelsest müügilepingust ja jõusse jäi üksnes Yga sõlmitud müügileping. X vaidlustas taganemise tsiviilasjas nr 2-21-2808. Kohtud leidsid, et taganemisavaldus oli seaduslik. Kolmas isik soetas kohtutäitur E. Vilippuse enampakkumisel Xle kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast ning kinnistusraamatu kanne kolmanda isiku omanikuna sissekandmise osas jõustus 22.11.2023. Seega on Y kõnealuse kinnistu ainuomanik, mingeid eelmärkeid ega muid piiranguid registriosal ei ole. X esitas 23.11.2023 hagiavalduse kohtutäitur E. Vilippuse tegevuse peale, nõudes enampakkumise kehtetuks tunnistamist (tsiviilasi nr 2-23-16621). Harju Maakohus keeldus perspektiivitut hagi menetlusse võtmast. Kinnistusraamatu kannete õigsust eeldatakse. Seega võib tehinguid kinnisvaraga teha see isik, kes on omanikuna sisse kantud ja seda ka juhul, kui keegi on selle õiguse vaidlustanud.
9.Tallinna Halduskohus jättis 15.02.2024 määrusega vaidemenetluse ajaks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest (HKMS § 45 lg 4). Menetlusse kaasamiseks kohustamise nõue olukorras, kus haldusmenetlus on juba lõppenud akti andmisega, ei ole samuti asjakohane nõue. Tegemist saaks olla kaebuse väitega kaasamiskohustuse rikkumisest korralduse vaidlustamisel. Eeltoodust tulenevalt on asjakohane üksnes kaebaja poolt kohtule esitatud alternatiive kaebuse nõue – tühistada Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldus nr 2566. Samas puudub ka viidatud korralduse osas kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuivõrd vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub Sillaotsa katastriüksus Yle. Kaebaja on tsiviilasjas nr 2-21-2808 esitanud hagi Q ja Y vastu tehingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Viidatud asjas jättis Harju Maakohus 26.04.2021 määrusega hagi läbi vaatamata. Määrus on jõustunud Riigikohtu 04.04.2022 määrusega. Samuti on kohtule esitatud andmed, et kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel on kaebajale kuuluv mõtteline osa (1/2 kaasomandist) kinnisasjast registriosa numbriga 15887450 ostetud Y poolt ning kohtutäituri avalduse alusel on tehtud vastavad kanded ka kinnistusraamatus. Kinnistusraamatus puuduvad mis tahes märkused, mis keelaksid Yl kinnistu suhtes omandiõiguse teostamise või piiraksid seda. Kaebajal puuduvad Sillaotsa katastriüksuse suhtes mis tahes subjektiivsed õigused, mille alusel ta saaks nõuda kinnistu suhtes mingite toimingute tegemist või tegemata jätmist kohalikult omavalitsuselt. Seda ei muuda asjaolu, et kaebaja on esitanud uue hagi Q vastu lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja kostja kohustamiseks nõusolekute andmiseks asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks (tsiviilasi nr 2-231235). Vastustaja sai ja pidi lähtuma 28.12.2023 korralduse nr 2566 andmise hetkel teada olevatest faktilistest asjaoludest, sh sellest, et kinnistusraamatu kohaselt on vaidlusaluse kinnistu ainuomanik Y. Kinnistusraamatu andmete õigsust eeldatakse. Kinnistusraamatus puuduvad eelmärked, mis oleks takistanud vastustajal Y avaldust lahendamast või oleks toonud kaasa kohustuse kaebaja menetlusse kaasata. Seega asus vastustaja kaebaja vaiet lahendades õiguspärasele seisukohale, et kaebajal puudub vaide esitamise õigus. Kuna vaidlustatud korralduse andmise ajal kuulus Sillaotsa kinnistu omandiõigus täies ulatuses Yle, kellel oli õigus taotleda vastava maakorraldustoimingu tegemist, ning kaebajal puudus omandiõigus või muu seaduses sätestatud õigus, ei saa korraldus kaebaja õigusi rikkuda. Järelikult puudub kaebajal kaebeõigus korralduse vaidlustamiseks halduskohtus (HKMS § 44 lg 1).
3(6)
3-24-363 Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada, jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X palub 17.02.2024 ja 19.02.2024 määruskaebustes (täiendatud 20.02.2024) tühistada Tallinna Halduskohtu 15.02.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Rae Vallavalitsuse 28.12.2024 korraldus nr 2566 rikub kaebaja õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on kaebaja õiguste võimalik riive, mitte õiguse rikkumine. Võttes arvesse omanikukande ebaõigsust, kinnisasja omandi üleandmise raskendatust või võimatust, elukoha võõrandamise võimalikkust, õigusvastast kinnistu jagamist, ning tahteavalduste puudumist kinnistu jagamiseks, ei saanud halduskohus kuidagi asuda seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus. Samuti on kaebaja kinnistu valdaja. Q poolt kaasomandi võõrandamine Yle on tühine (asjaõigusseaduse (AÕS) § 257 lg 3, § 63 lg 3). Seega ei saanud Y täituri kandega ainuomanikuks. Vastustaja oleks pidanud astuma kohaseid samme selleks, et lähtuda õigetest andmetest. Vastustaja ja kohus on meelevaldselt sidunud kõik põhjendused omandi tõendamisel kinnistusraamatu ebaseadusliku kandega. Kinnistusraamatu kande õigsuse eeldus ei välista kande ebaõigsust juhul, kui see leiab tõendamist. AÕS § 65 lg 1 alusel saab pidada ebaõigeks kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (Riigikohtu 20.11.2003 otsus nr 3-2-1128-03, p 11). Kinnisasja kaasomaniku (kaebaja) ostueesõigusel on samasugune asjaõiguslik toime nagu eelmärkel omandi üleandmise tagamiseks (AÕS § 257 lg 3). Kaasomaniku seadusliku eelisostuõiguse teostamise tõttu muutus esialgne kanne kinnistusraamatus ebaõigeks Y osas. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kinnistusraamatusse kandmist on tühine osas, millega käsutus piirab või takistab eelmärkega tagatud õigust (AÕS § 63 lg 3). Seetõttu on ebaõiged halduskohtu põhjendused haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Kinnistusraamatus ei pea nähtuma mingit märkust, selleks et kanne Y kohta oleks ebaõige. Halduskohus oleks pidanud tegema kindlaks, et kaebaja on kasutanud enda eelisostuõigust kaasomandi osa suhtes. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-1235, kus kaebaja nõuab kinnistu kaasomandi osa üleandmist kaebajale. Kinnistu õigusvastane jagamine ja osaline eraldamine takistab omandiõiguse üleandmist. Asjas omab tähtsust tsiviilasi nr 2-21-2808, kus ringkonnakohus on 13.10.2021 määruse p-s 12 tuvastanud, et X on oma eelisostuõiguse teostanud. Seetõttu on halduskohtu põhjendused tsiviilasja nr 2-21-2808 lahendite osas asjakohatud. Vaide tagastamine oli õigusvastane ja vastustaja põhjendused asjakohatud. Vaie oleks tulnud menetlusse võtta, tagastamise aluseid ei eksisteeri. Omanikukande eeldus kinnistusraamatu andmete põhjal ei tähenda seda, et sellest saab lähtuda vaide tagastamisel, kuna vallale oli juba teada, et omanikukanne võib olla ebaõige. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse täitmise peatamine.
11.Rae vald palub 01.03.2024 vastuses jätta määruskaebused rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Sillaotsa kinnistu ainuomanik on kinnistusraamatu kohaselt Y. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja kaasamiskohustust, kuna kaebaja ei ole kinnistu omanik. Kinnistu osas ei ole tehtud kellegi osas ühtegi eelmärget. Kui tegemist oleks kaasomandiga, eeldaks see omaniku kandmist kinnistusraamatusse. Isegi kui eeldada, et kaebaja väited vastavad tõele, ei saa vastustaja kohelda kaebajat kui omanikku. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Vastustaja pädevuses ei ole kinnistusraamatu kannete õigsuse üle järelevalve teostamine. Registriasjad kuuluvad
4(6)
3-24-363 tsiviilkohtu pädevusse ja kaebajal on õigus oma väidetavate õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et asjaõigusliku toimega ostueesõiguse kehtiva teostamise korral on käsutus, millega Q võõrandas kaasomandiosa Yle, tühine AÕS § 257 lg 2 ja § 63 lg 2 alusel. AÕS-s sätestatud ostueesõigust tuleb teostada võlaõigusseaduses sätestatud tähtaegadel. Kaebaja on minetanud ostueesõiguse teostamise õiguse. Vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses ei saa otsustada kinnistusraamatu kande õigsuse üle. Kaebaja väited, et ta on kinnistu omanik, on tõendamata. Kinnistusraamatust ei nähtu eelmärget. Vastustaja mõistab kaebaja muret, et tegemist on tema väidetava eluasemega, kuid arvestades asjaolu, et kaebaja poeg võõrandas pool kinnistust ja vastustajale teadaolevate tõendite põhjal ei teostanud kaebaja tähtaegselt ostueesõigust ning kohtutäitur võõrandas teise poole kinnistust enampakkumisel kaebaja võlgade katteks, ei ole kaebaja valinud õiget menetlust. Y on kantud kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse alusel. Kinnistu jagamisega ei otsustata omandisuhet. Tegemist ei ole kinnistu võõrandamisega, vaid lihtsa maakorraldustoiminguga.
12.Y palub 04.03.2024 vastuses jätta määruskaebused rahuldamata, jäädes halduskohtus esitatud seisukoha juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus tuvastas õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
14.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 1. Viidatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seejuures peab kaebeõiguse puudumine olema selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist otsuse tegemisel (vt Riigikohtu 04.10.2017 otsus nr 3-17505, p 8 ja seal viidatud praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist õiguslikult keeruka või ebaselge olukorraga, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist lahendamist.
15.Vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korraldusega nr 2566 jagati Pajupea külas asuv Sillaotsa katastriüksus ning moodustati Jõesilma ja Sillaotsa katastriüksused. Taotluse katastriüksuse jagamiseks esitas vastustajale Y. Kinnistusraamatusse kantud andmete kohaselt oli 28.12.2023 korralduse andmisel Sillaotsa katastriüksuse omanikuna kinnistusraamatusse 17.11.2023 kohtutäitur E. Vilippuse avalduse alusel sisse kantud 22.11.2023 Y. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigusust. Määruskaebuse esitaja märgib iseenesest õigesti, et AÕS § 56 lg-s 1 nimetatud kinnistusraamatu kande õigsuse eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kuid seda juhul, kui see leiab tõendamist. Asja materjalidest seda ei nähtu. Kinnistusraamatus puuduvad igasugused eelmärked, mis piiraksid või keelaksid Yl omandiõiguse teostamist vaidlusaluse kinnistu suhtes (dtl 82‒83). Kinnisasja omanikuna oli Yl õigus taotleda lihtsa maakorraldustoimingu (kinnisasja jagamise) läbiviimist. Vastustaja sai ja pidi 28.12.2023 korralduse andmisel lähtuma üksnes sel hetkel teadaolevatest faktilistest asjaoludest ja kinnistusraamatu omanikukandest.
16.Määruskaebuse esitaja märgib, et asjas omab tähtsust tsiviilasi nr 2-21-2808, milles ringkonnakohus on tuvastanud ja põhjendanud, et X on eelisostuõiguse teostanud. Viidatud 5(6)
3-24-363 tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Q (müüja) ja Y (ostja) 02.09.2019 kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja 18.08.2020 sõlmitud võlaõigusliku müügilepingu muutmise kokkuleppe ning asjaõiguslepingu kinnistu mõttelise osa omandi üleandmiseks. Müügilepingu kohaselt müüs Q talle kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 15887450 all. X esitas 20.09.2020 nimetatud müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamise avalduse. Kuna X ei ilmunud notari juurde asjaõiguslepingut sõlmima ning ei deponeerinud notarikontol ostuhinda, taganes Q 21.01.2021 notariaalselt tõestatud avaldusega X ja enda vahel sõlmitud müügilepingust. Y kanti 03.11.2020 kinnistamisavalduse alusel 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuna kinnistusraamatusse. X taotles Harju Maakohtule esitatud tuvastushagis Q poolt müügilepingust taganemise tühisuse tuvastamist. Harju Maakohus jättis 26.04.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuna hagejal (Xl) puudus tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.10.2021 määrusega maakohtu määruse muutmata, muutes ja täiendades osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määrused jõustusid 04.04.2022 Riigikohtu poolt X määruskaebuse menetlusse võtmata jätmisel.
17.Kohtutoimikusse on esitatud lisaks kohtutäitur E. Vilippuse 16.11.2023 enampakkumise akt täiteasjas nr 022/2015/544 jt (dtl 57‒61), millest nähtuvalt on võlgnikule Xle kuulunud mõttelise osa (1/2 kaasomandist) kinnisasjast registriosa numbriga 15887450 ostnud Y. Y on kohtutäitur E. Vilippuse 17.11.2023 kinnistamisavalduse alusel (dtl 63) kinnistusraamatusse kinnistu registriosa numbriga 15887450 (ainu)omanikuna sisse kantud 22.11.2023.
18.Eelnevat arvestades on ekslik kaebaja seisukoht, et talle kuulub mõtteline osa (1/2 kaasomandist) kinnisasjast registriosa numbriga 15887450. Kuna vaidlusaluse kinnistu omandiõigus kuulus Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korralduse nr 2566 andmisel Yle ja asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et kinnistusraamatu kanne võiks olla ekslik, ei riku vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1). Seda ei muuda asjaolu, et Harju Maakohtu menetluses on kaebaja hagi Q vastu lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja nõusolekute andmiseks kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-23-1235). Seega tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.
19.Kaebeõiguse puudumisel Rae Vallavalitsuse 28.12.2023 korralduse nr 2566 vaidlustamiseks ei saa kaebaja nõuda ka vaideotsuse tühistamist (HKMS § 45 lg 4). Kaebaja ei ole viidanud enda mittemenetluslike õiguste rikkumisele vaideotsusega.
20.Kuna halduskohus tagastas X kaebuse õiguspäraselt, jättis kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa olla põhjendatud, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.