Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks. PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. E. K. pankrotimenetluses tunnustati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet summas 78 778.50 eurot, PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõudena. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõude osas. Tunnustatud nõude osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajal on raha saamata, kuna puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga kuulusid võlgnikule ühiselt tema abikaasaga sõidukid. Võlgniku abikaasa nõusolekul ning kooskõlastatult võlausaldajaga korraldas haldur sõidukite ühist müüki elektroonilistel enampakkumistel. Ühise müügi tulemusena laekus pankrotipessa 855.00 eurot alljärgnevalt: Sõiduauto xxxx (reg.märk xxxx, esm. reg. aasta 2004) oli võõrandatud 06.12.2020 toimunud enampakkumisel, hinnaga 1 370.00 eurot. Vastavalt kokkuleppele jaotati müügitulem abikaasade vahel võrdsetes osades, mille tulemusena laekus pankrotipessa 685.00 eurot. Seoses enampakkumiste nurjumisega ning kooskõlastatult osapooltega võõrandati Haagis xxxx (reg.märk xxxx, esm. reg. aasta 2010) 19.02.2021 oksjoniväliselt, hinnaga 340.00 eurot. Vara müügist laekus seega pankrotipessa 170.00 eurot. Võlgniku sissetulekuks oli ca 283.00 eurot kuus. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mistõttu ei olnud võlgniku sissetulekust pankrotipessa laekumisi toimunud. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamaksed tehtud, sh: 1) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega; 2) võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; 3) Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: -

Võlausaldaja poolt deposiidina tasutud 1 500.00 eurot. 17.12.2019 pankrotimäärusega väljamõistetud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud kokku summas 700.80 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad hüvitamisele võlausaldaja poolt deposiidina tasutud summa arvelt.

Käesolevas pankrotimenetluses laekus pankrotivara müügist 855.00 eurot. Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400.00 eurot on 20% pankrotivarast, millest tulenevalt taotleb haldur määrata tema tasuks 171.00 eurot (20% x 855.00), millele lisandub käibemaks 34.20 eurot. Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks: bürookulud (üüri-, side-, kindlustus-, valvekulud, kontoritarbed) 4 kuud (detsember 2019-märts 2020) x 32 = 128.00 eurot, millele lisandub käibemaks 25.60 eurot, kokku 153.60 eurot. Deposiidi mittelaekumise korral palub haldur mõista pankrotivarast kokku 358.80 eurot. Ülejäänu osa, s.o 496.20 eurot, kuulub väljamaksmisele deposiidi tasunud võlausaldajale vastavalt pankrotiseadusese § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Täpsem summa selgub pärast pankrotimenetluse kulude kinnitamist kohtu poolt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara vähesuse tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, korraldanud vara müüki, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk nr

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu

Nõude suurus, EUR

RJrk

Jaotis, %

78 778.50

II

PankrS § 153 lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud I ja III järgu nõuded puuduvad. Võlgnik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on omakorda asjaolu, et eelnevalt oli võlgnik süüdi tunnistatud kriminaalasjas xxxx 04.02.2013 tehtud otsusega KarS § 258 lg 1 p 2 (EV riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt) KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Kohtuotsus oli lisatud ajutise halduri arvamusele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega maksualane kuritegu. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 08.04.2021 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 100.00 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021 aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva

seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolev pankrotimenetlus on alanud enne 01.02.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 alusel halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Käesolevas pankrotimenetluses laekus pankrotivara müügist 855.00 eurot. Halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400.00 eurot on 20% pankrotivarast, millest tulenevalt taotleb haldur määrata tema tasuks 171.00 eurot (20% x 855.00), millele lisandub käibemaks 34.20 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu summas 171.00 eurot (millele lisandub käibemaks 34.20 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab seadusele. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks: bürookulud (üüri-, side-, kindlustus-, valvekulud, kontoritarbed) 4 kuud (detsember 2019-märts 2020) x 32 = 128.00 eurot, millele lisandub käibemaks 25.60 eurot, kokku 153.60 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 358.80 eurot tuleb pankrotivarast halduri kasuks välja mõista. Võlgnik on esitanud kohtule pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja enne võlgniku pankroti väljakuulutamist avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 1 tulenevalt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Riigikohus leidis, et PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-13, p 10). Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on omakorda asjaolu, et eelnevalt oli võlgnik süüdi tunnistatud kriminaalasjas xxxx 04.02.2014 tehtud otsusega KarS § 258 lg 1 p 2 (EV riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt), KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Eeltooduga on kohus tuvastatud, et võlgnik on mõistetud süüdi maksualases süüteos, mistõttu käesoleval juhul

esinevad PankrS § 171 lg 2 p 1 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus ei täida ka oma eesmärki, sest PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud vaid ühe võlausaldaja EV Maksu-ja Tolliameti nõue summas 78 778.50 eurot, mis tuleneb eelpool nimetatud kohtuotsusest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab olla üksnes tahtlik (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-79-11, p 21; 3-3-1-6206, p 13). EV Maksu-ja Tolliameti nõude puhul on tegemist võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõudega. Seega moodustab võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju nõue, mis ei lõpeks ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise korral. Võlgnik on esitanud sisuliselt taotluse kohustustest vabastamise menetluse kaudu temale kriminaalasjas määratud karistustest vabanemiseks. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjadest tulenevatest nõuetest ega riiklikest maksudest vabastamine. Maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Kohus leiab, et kuna võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteo toimepanemises ja kahju on siiamaani likvideerimata, ei ole tema suhtes vastavalt PankrS § 171 lg 2 p 1 kohustusest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud ja kohustusest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.09.2021 kohtumäärusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 10.01.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata. 26.04.2021 kohtumäärus 2-19-12208 jõustus 10. jaanuaril 2022 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.