Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Viru Maakohus 20.09.2019 määrusega nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pilden, kes esitas 05.11.2019 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt olid võlgniku ning tema abikaasa ühisomandis korteriomand asukohaga XXX (üldpinnaga 64,6 ruutmeetrit, registriosa nr XXX) ning eluruum asukohaga XXX (pindalaga 28,1 ruutmeetrit, registriosa nr XXX). Alates 24.09.2015 kuuluvad korteriomandid võlgniku pojale M K . Korteriomandid olid võõrandaud kinkelepingute alusel. Korteriomand XXX on koormatud isikliku kasutusõigusega võlgniku ja tema abikaasa kasuks. Vastavalt Maanteeameti liiklusregistri andmetele on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Jeep Grand Cherokee (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2004). Võlgniku seletuse kohaselt vajab sõiduk kapitaalremonti (küttesüsteem, käigukast, mootor, elektrisüsteem). Selle võimalikuks turuväärtuseks on võlgniku seisukohalt 1 000.00 eurot. Võttes arvesse sõiduki seisundit ning seda, et vabamüügis pakutakse analoogseid töökorras olevaid sõidukeid hinnavahemikus 1 499.00 – 4 400.00 eurot, tuleks halduri arvates lähtuda pigem utiliseerimisväärtusest, s.o ca 250.00 eurot. Võlgnikule kuulub ka haagis Neptun Praktik (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 20109, ajutiselt kustutatud), selle võimalik turuväärtus 400.00 eurot. Võlgnikul puuduvad kehtivad seosed äriühingutega. Võlgnikule kuulus kuni 18.11.2014 E & D OÜ (registrikood XXX), 2 508.00 euro suurune osa. Äriühing on kustutatud äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel (majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu). Kuni 31.03.2015 kuulus võlgnikule ühiselt abikaasaga liikmelisus H T , mis oli võõrandatud kolmandatele isikutele. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto S AS-is, mille saldo on negatiivne. Võlgnik teatas et tema palk on ca 20 000.00 vene rubla, s.o ca 283.00 eurot. Võlgnik on teatanud, et muu realiseeritav vara puudub. Võlgniku kohustused on summas 75 569.41 eurot, võivad lisanduda intressid ja kohtutäituri tasud. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul vara on orienteeruva väärtusega 650.00 eurot, praegune sissetulek ei ole arestitav ning rahalisi kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 75 569.41 eurot. Ajutine haldur palub kulutada välja E K pankrot, nimetada pankrotihalduriks Svetlana Pilden, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning määrata ajutise halduri tasuks 540.00 eurot (lisandub käibemaks 108.00 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 44.00 eurot (lisandub käibemaks 08.80 eurot). Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 12.11.2019. Kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnikul vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja võlausaldajal ei ole. Samas on avaldaja ja võlgnik leidnud, et soovivad sõlmida kompromissi. Kohus määras kompromissi sõlmimiseks tähtaja kuni 13.12.2019. Kohus teatas ka, et juhul, kui kompromissi ei sõlmita, teeb kohus lahendi 17.12.2019. 13.12.2019 teatas võlgniku esindaja, et avaldaja ja võlgnik kompromissi ei sõlminud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3(6)

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid vähemalt 74 919.41 euro võrra. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused aastal 2016, s.o võlgniku suhtes maksuotsuse tegemise ajal. Võlgnik ei suutnud kohustust täita seoses sissetuleku ebapiisavusega ning antud suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on täitmata maksuotsus. Maksuotsuse aluseks on omakorda asjaolu, et eelnevalt oli võlgnik süüdi tunnistatud kriminaalasjas XXX, 04.02.2013 tehtud otsusega KarS § 258 lg 1 p 2 (EV riigipiiri ja ajutise kontrollijoone ebaseaduslik ületamine grupi poolt), KarS § 391 lg 2 p 2 (deklareeritava kauba toimetamisel deklareerimata jätmine suures koguses grupi poolt) ning KarS § 376 lg 1 järgi (maksumärgiga märgistamata tubakatoodete hoidmine, ladustamine, edasitoimetamine suures koguses grupi poolt). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Svetlana Pilden. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 17.12.2019 kell 15.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 08.01.2020 algusega kell 15.00, Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Menetluskulud 4(6)

PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.00 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 6 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90.00 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (büroo-, side-, päringute-, postikulud jne) suuruseks märgib ajutine haldur 44.00 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise tasuda ajutise halduri büroole. Võlgnik ja võlausaldaja ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 540.00 eurot (6*90.00) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 44.00 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PanrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1 500.00 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 540.00 eurot, millele lisandub käibemaks 108.00 eurot ja kulutused summas 44.00 eurot, millele lisandub käibemaks 08.80 eurot, kokku 700.80 eurot tuleb välja maksta võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidist summas 1 500.00 eurot ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole.

5(6)

Kohus märgib ka, et vastavalt ajutise halduri pankrotimenetluse kulude prognoosile on pankrotimenetluse läbiviimine võimalik võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 1 500.00 euro arvelt.

/digitaalne allkiri/ Angelina Abol kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.