Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Aktiva Finants 5. oktoobri 2020. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 3. septembri 2020. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis Osaühingu Aktiva Finants esindajakulu XX-lt välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja esindajakulu 50 eurot. Menetluskulud tuleb XX-l kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712239127. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.2.Mõista XX-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1292 eurot 62 senti, lepingutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 63 eurot 99 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 74 eurot 37 senti.
2.3.Mõista XX-lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 9. juulist 2020. a kuni põhinõude summas 1292 eurot 62 senti täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Toimetada XX-le tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
2.5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.6.Menetluskulud jätta XX kanda.
2.7.Mõista XX-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 275 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 225 eurot ja esindajakulust summas 50 eurot. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712239127.
2.8.Mõista XX-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 2. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-20-113179), mille kohus jättis määrusega rahuldamata ja andis Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse 7. juulil 2020.
2(6)
2.Hageja palus mõista XX-lt (kostja) põhivõlgnevuse 1292.62 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 63.99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 74.37 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt viivised alates 9. juulist 2020 kuni põhinõude summas 1292,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskulud, sealhulgas riigilõivu summas 225 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti AS lepingu 851713355. Ajavahemikul 01.06.2019-01.10.2019 esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Tele2 Eesti AS loovutas 20. novembril 2019 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants. Kostja vastuväited
4.Kostja ei esitanud hagile vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 3. septembri 2020 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1292.62 eurot, lepingutasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 63.99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 74.37 eurot ja viivised alates
9.juulist 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni seaduses sätestatud ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 225 eurot.
6.Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Maakohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulu välja mõista. Nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (OÜ Julianus Grupp). Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda esindajana tegutsev kontserni liige. Seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku lisaks võlgnevusele koormama hakkab. Tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole õigustatud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Kuna antud juhul pole tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja pole põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, pole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Apellatsioonkaebus
8.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hageja menetluskulude nõue täies ulatuses. Kaebaja palus jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus vastustaja kanda
9.Maakohus pole menetlusosalisi kohelnud vastavalt TsMS-s sätestatud põhimõttele võrdselt ning on ületanud oma pädevuse piire. Kohus on omaalgatuslikult esitanud sisulise vastuväite hageja õigusabikulude suhtes. Kohus ei ole kohustanud hagejat tõendama õigusabiteenuse
3(6)
vajalikkust. Kulude piiramisel ei saa kohus jätta lepingulise esindaja kulud üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt on esindaja esindatava nimel toiminguid teinud.
10.Kontserni kuuluvatel äriühingutel on kõigil omad kohustused, võlausaldajad ja eesmärk, milleks on need asutatud. On ebamõistlik kohtu poolt anda hinnang kontserni ettevõtete ja tegevusalade kohta. Maakohus ei oma ülevaadet kontserni kuuluvate ettevõtete tegeliku tegevuse, kohustuste ja eesmärkide kohta. Hageja ettevõttes ei tööta juriste. Hageja tegeleb majandus- ja kutsetegevuses nõuete kokkuostuga. Julianus Inkasso OÜ on loodud eesmärgiga õigusabi teenuse osutamiseks. Meelevaldne maakohtu käsitlus, et õigusbüroo peaks tegelema ka nõuete kokkuostuga. Isegi olukorras, kui apellandi seaduslik esindaja/juhatuse liige oleks esindanud apellanti kohtumenetluses, oleks riigikohtu praktika kohaselt ka juhatuse liikmel õigust ja õigustatud nõuda esindustasu.
Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).
14.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
15.Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust
4(6)
esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja on selgitanud, et tema põhitegevusalaks on nõuete kokkuost ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.
16.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
17.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
18.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamisele ja avalduse esitamisele 0,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kohtule 3,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu 50 eurot. Nimelt on tegemist tüüphagiga, millesarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot. Oma raskusastmelt ei erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot.
19.Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus, et kostjal tuleb menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712239127.
5(6)
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.