Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-14438 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused TPLY Varahalduse OÜ esitas 02.10.2020 Harju Maakohtusse hagi Nurme Capital OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga sõlmitud 04.03.2020, 12.03.2020, 14.03.2020, 26.03.2020, 22.05.2020, 01.06.2020, 09.06.2020, 16.06.2020, 19.06.2020 tähtajaliste laenulepingute alusel sissenõutavaks muutunud nõudest. Kohus võttis hagiavalduse 06.10.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama oma vastus hagile 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale muul viisil dokumente kätte toimetada, toimetas kohus 20.01.2021 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 30.01.2021 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (TsMS § 317 lg 1 alusel). Kostja ei ole oma vastust hagile esitanud. Hageja on 21.12.2020 esitanud kohtule täiendava haginõude, milles hageja täiendas oma põhinõudeid ja kõrvalnõudeid kostja vastu lisaks kostjaga 11.05.2020, 14.05.2020 ja 15.05.2020 sõlmitud tähtajalistest laenulepingutest. Kohus võttis täiendatud haginõuded 04.03.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama oma vastus hagile 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale muul viisil dokumente kätte toimetada, toimetas kohus 04.03.2021 määruse ja hagiavalduse kostjale kätte 24.03.2021 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (TsMS § 317 lg 1 alusel). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 13.04.2021, oma vastust hagile esitanud. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

2 (3)

2-20-14438 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 2250 eurot, hagi tagamise tagatis 4725,91 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1318,80 eurot. Hageja palub menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Käesolevas asjas on hagihinnaks 163 042,01 (sh põhivõlgnevus 78 850 eurot + intressid 2812,15 + sissenõutavaks muutunud viivised 62 470 eurot ning hageja poolt nimetatud ühe aasta eest arvestatud viivisesummad 3189,86 eurot ja 15 720 eurot). TsMS § 134 lg-st 1 tulenevalt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse nimetatud hagihinnalt riigilõivu 1800 eurot. Sellises summas riigilõiv kuulub ka kostjalt menetluskuluna välja mõistmisele. Lisaks kuulub välja mõistmisele hagi tagamise riigilõiv 50 eurot. Ülejäänud osas on hagejal võimalus enam tasutud riigilõiv tagasi taotleda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu, summas 1318,8 eurot, põhjendatud (sh 9,42 töötundi arvestusega 140 eurot tunnis). Hagi tagamiselt tasutud tagatis ei kuulu vastaspoolelt menetluskuluna väljamõistmisele, vaid saab kuuluda hagejale TsMS § 195 alusel tagastamisele. Kohus selgitab, et hagi tagamise tagatise tagastamisel tuleb arvesse võtta TsMS §-s 391 välja toodut. Kohus määrab hageja menetluskulude põhjendatud suuruseks seega 3168,80 eurot (1800 + 50 + 1318,80), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.