Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-3373
Tsiviilasi
Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsmani avaldus Tallinna Keeltekool OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Mittetulundusühing Keeltemaja (pankrotis), registrikood 80167079, pankrotihaldur Andres Tootsman, asukoht: Roseni 7 Tallinn Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov, advokaat Maiki Virks, e-post: [email protected] Võlgnik: Tallinna Keeltekool OÜ, registrikood 14897732, asukoht: Endla 22 Tallinn, seaduslik esindaja I S ja A L, epost: xxxx Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arumäe, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Urmas
Avalduse kohaselt kanti I S 25.10.2019 võlausaldaja juhatuse liikmena äriregistrisse. 27.01.2020 asutati võlausaldajaga samale aadressile Tallinna Keeltekool OÜ, juhatuse liikmeteks I S ja A L. 27.01.2020, s.t Tallinna Keeltekool OÜ asutamise päeval, sõlmis I S võlausaldaja juhatuse liikmena võlausaldaja nimel Tallinna Keeltekool OÜ-ga koostöölepingu, millega võttis võlausaldajale suures ulatuses kohustusi ilma olulist vastusooritust saamata. Koostöölepingus sätestati selgelt ebamõistlikud tingimused. Näiteks tuleb koostöölepingu p 4.1 kohaselt teatada lepingu ülesütlemisest ette 365 päeva. Koostöölepingu p 4.2 nägi p 4.1 rikkumise tagajärjena ette leppetrahvi tasumise kohustuse summas 25 000 eurot. Tallinna Keeltekool OÜ nimel allkirjastas koostöölepingu I S ema A L. Võlausaldaja liikmete üldkoosoleku nõusolek koostöölepingu sõlmimiseks puudus. 29.05.2020 toimus võlausaldaja liikmete üldkoosolek, koosolekul otsustati I S välja arvata võlausaldaja kui mittetulundusühingu liikmete nimekirjast ja tagasi kutsuda võlausaldaja juhatusest. 15.06.2020 said võlausaldaja liikmed (sh juhatuse liikmed) teada, et I S on sõlminud võlausaldaja nimel Tallinna Keeltekool OÜ-ga koostöölepingu. I S esitles võlausaldaja liikmetele koostöölepingut näitamaks, et tal on Tallinna Keeltekool OÜ esindajana koostöölepingu alusel õigus võlausaldaja ruumides viibida ja võlausaldaja tegevust korraldada. 14.09.2020 kuulutas Harju Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-105512 välja võlausaldaja pankroti. Pankrotimenetluse käigus on selgunud, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist 27.01.2020 koostöölepingu alusel võlausaldaja arvelduskontodelt Tallinna Keeltekool OÜ-le ülekandeid summas 32 560 eurot. Samuti on ilmnenud, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist perioodil 09.07.2020 kuni 22.07.2020 väidetavalt 05.07.2020 sõlmitud arvelduspartnerluse lepingu alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le ülekandeid summas 8150 eurot. 22.09.2020 kinnitas AS SEB Pank, et kõik loetletud maksed on teostatud I S poolt. Võlausaldaja juhatus ja liikmed ei olnud enne pankroti väljakuulutamist arvelduspartnerluse lepingust teadlikud ning ei ole tänaseni lepinguga tutvuda saanud. Maksete selgitusest nähtuvalt on arvelduspartnerluse leping sõlmitud pärast I S võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist. Kokku on I S teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist kahe lepingu alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le makseid summas 40 710 eurot. 05.10.2020 saatis võlausaldaja pankrotihaldur Tallinna Keeltekool OÜ-le pretensiooni, milles palus mh tagastada võlausaldajale kõik Tallinna Keeltekool OÜ-le tehtud alusetud väljamaksed. I S pretensioonile vastust esitanud ei ole. 12.10.2020 teavitas prokuratuur võlausaldajat sellest, et käesoleva pankrotiavalduse p-des 10 ja 11 märgitud ülekanded viitavad kuriteo toimepanemisele I S poolt ja I S suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Võlausaldaja on seisukohal, et I S sõlmitud koostööleping ja arvelduspartnerluse leping on tühised, I S on teinud võlgnikule ülekanded ilma esindusõiguseta ning võlgnik kohustub alusetult saadud maksed tagastama. Võlausaldaja esitas võlgnikule 19.01.2021 pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele adekvaatselt reageerinud ega võlgnevust tasunud. Võlausaldaja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidleb kirjalikus vastuses pankrotiavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Võlgnik leiab, et on põhjust arvata, et võlausaldaja on eksinud võlgniku määratlemisel või on asunud pankrotiavalduse varjus esitama tavaliselt hagimenetluses esitatavaid nõudeid. Võlgnik märgib, et võlausaldaja on ajareast jätnud välja Mittetulundusühingu Keeltemaja liikmete 07.01.2020 koosoleku protokolli, mille kohaselt otsustati sõlmida Tallinna Keeltekool OÜ-ga leping vastastikuse koostöö eesmärgil. Väide, et koostöölepingus sätestati selgelt ebamõistlikud tingimused, on pankrotihalduri subjektiivne ja paljasõnaline väide, mis ei vasta tõele. Selleks, et lepingut vaidlustada, tulnuks halduril pöörduda hagiga kohtusse, mitte esitada lepingu teise poole vastu pankrotiavaldust. Pankrotiavaldusi menetleval kohtul pole võimalik
arutada ja lahendada poolte (pankrotivõlgnik ja tema lepingupartnerid) sisulisi vaidlusi ühe või teise lepingu üle. Võlgnik märgib, et äriregistrist nähtuvate andmete kohaselt on I S olnud Mittetulundusühingu Keeltemaja juhatuse liige alates 25.10.2019 kuni 10.07.2020. Seda tuvastas ka töövaidluskomisjon oma 12.10.2020 otsuses. Võlausaldaja väidab, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist kahe lepingu alusel Tallinna Keeltekool OÜ-le makseid summas 40 710 eurot. Võlgnik leiab, et isegi juhul, kui see väide oleks olnud õige, tulnuks seda nõuda hagimenetluse korras väidetavalt süüdlaselt. Väidetav võlgnik ei ole ühtegi avaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud. Vastupidist ei ole avaldaja tõendanud. Pole vaidlust, et 05.10.2020 saatis võlausaldaja pankrotihaldur Tallinna Keeltekool OÜ-le pretensiooni, milles palus mh tagastada võlausaldajale kõik Tallinna Keeltekool OÜ-le tehtud alusetud väljamaksed. See ei saanud olla väidetavale võlgnikule tegutsemise aluseks, kuna väidetav võlgnik polnud ühtegi lepingut rikkunud ja mingit kohustust tal avaldajale summasid tagastada ei olnud. Võlausaldaja selline nõue oli paljasõnaline ja põhjendamata ning täitmisele mittekuuluv. Täiendavalt on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja on kaasanud käesolevasse menetlusse pooled ja võimalikud vaidlusteemad, mida tulnuks vajadusel lahendada hagimenetluses. Kokkuvõtvalt asub võlgnik seisukohale, et võlausaldaja poolt esitatud nõue tuleb lahendada hagimenetluses ning võlgnik vaidleb käesoleva tsiviilasja raames kõigile võlausaldaja poolt esitatud nõuetele vastu. Kohtumääruse põhjendused Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 7 alusel kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad selle üle, kas I S poolt võlgnikuga võlausaldaja esindajana sõlmitud koostööleping ja arvelduspartnerluse leping on tühised ning võlausaldajal on tekkinud nõue võlgniku vastu. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole kohases hagimenetluses taotlenud võlausaldaja ja võlgniku vaheliste lepingute kehtetuse tuvastamist. Käsitletavad lepingud ei ole tühised, mistõttu ei rakenduks õigusliku tagajärjena vastastikku saadu tagastamine (käsitlemata seda, mida oleks avaldajal tagastada – teoreetiliselt on võimalik jõuda tasaarvestuseni). Võlausaldaja on seisukohal, et I S poolt võlgnikuga võlausaldaja esindajana 27.01.2020 sõlmitud koostööleping ja 05.07.2020 sõlmitud arvelduspartnerluse leping on tühised ning I S on teinud võlgnikule ülekandeid ilma esindusõiguseta, millest tulenevalt on võlausaldajal tekkinud võlgniku vastu nõue. Seega esineb poolte vahel vaidlus, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on tegemist sisulise vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele hagimenetluses. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal võlgniku vastu, tuleb lahendada hagimenetluses. Nii on PankrS § 15 lg 3 punkt 1 suunatud eelkõige sellele, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses
väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Riigikohus on 06.03.2002 otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Kohus leiab, et hagimenetluses on vaja anda hinnang menetlusosaliste väidetele ja vastuväidetele vaidlusaluste lepingute kehtivuse osas, tuvastada antud lepingute sõlmimise eesmärk ning tehinguosaliste tahe viidatud lepingute sõlmimisel. Samuti tuleb välja selgitada, kas ja millises ulatuses nõue on võlausaldajal võlgniku vastu. Kohus on seisukohal, et kui võlausaldaja leiab, et I S on teinud pärast võlausaldaja juhatusest tagasikutsumist alusetult Tallinna Keeltekool OÜ-le makseid, siis on võlausaldajal võimalik esitada vastav nõue alusetuid makseid teinud isiku vastu. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et nõude põhjendatuse väljaselgitamine väljub käesoleval juhul ajutise halduri nimetamise eelduseks oleva nõude selguse hindamise raamidest ning tuleb seega lahendada hagimenetluses. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur võlausaldaja avalduse alusel jätta nimetamata. Menetluskulud PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja avalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik võlgniku menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.