AS UWEKO hagi AluxCompany OÜ, R. T. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
40 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS UWEKO (registrikood 10396803; asukoht VanaNarva mnt 15a, Maardu linn, 74114 Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: K. R. (OÜ Julianuse Õigusbüroo; epost: xxx); Kostja I: AluxCompany OÜ (registrikood 12839363; asukoht Peterburi tee 53, 11415 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja II: R. T. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil (videoistung) osalesid
13.04.2021 Hageja lepinguline esindaja K. R. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II: R. T.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjatelt AluxCompany OÜ ja R. T. solidaarselt hageja AS UWEKO kasuks põhivõlg 20 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4560 eurot, kokku 24 560 eurot.
3.Välja mõista kostjalt AluxCompany OÜ hageja AS UWEKO kasuks viivis määras 0,2% päevas põhinõudest (20 000 eurot) alates 14.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista kostjalt R. T. hageja AS UWEKO kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (20 000 eurot) alates 14.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 5.2 Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 2000 eurot, sealhulgas riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1000 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2000 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-20-18399 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.AS UWEKO (hageja) esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagi AluxCompany OÜ ja R. T. vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt I AluxCompany OÜ ja kostjalt II R. T. solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 20 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4560 eurot, kokku 24 560 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I AluxCompany OÜ välja hageja kasuks viivis, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud ja mõista kostjalt II R. T. välja hageja kasuks viivis, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt I välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (20 000 eurot) täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt II välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude (20 000 eurot) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid AS Uweko (edaspidi hageja/või müüja) ja OÜ AluxCompany (edaspidi kui kostja I ja/või ostja) 30.01.2020. a müügilepingu nr1563-T (edaspidi Leping). Lepingu punkti 1.1 kohaselt on müüja müüb ja ostja ostab hageja poolt pakutavaid tooteid vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele. Toote hind lepitakse kokku hinnapakkumisesaktsepteeringus ning vormistatakse kauba arvega. Lepingu punkti 1.3 kohaselt ostja on kohustatud kontrollima müüja poolt väljastatud toodete saadetist selle vastuvõtmisel ning teatama võimalikes vigadest mõõdus, visuaalsel kontrollimisel kvaliteedis või visuaalsel kontrollimisel muudest puudustest 3 (kolme) päeva jooksul. Vastasel juhul loetakse tooted nõuetekohaseks ja ostja poolt heakskiidetuks. Ostja tasub toodete eest 21 päeva jooksul pärast toodete üleandmist. Maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,2% maksetähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kui arve tasumisega viivitamine ületab 30 päeva, on müüjal õigus anda arve sissenõudmine üle inkassatsioonifirmale ning arve sissenõudmisest tulenevad kulutused tasub ostja. Lepingu punkti 4.kohaselt kohustub põhivõlgnik saadud kauba eest tasuma hageja poolt väljastatud arvete alusel ja tingimustel. Ostja poolt tasumata kaubaarvete ja kolme nädala tellimuste kogusummana. Lepingu punkti 6. kohaselt leping jõustub allakirjutamise momendist ning on tähtajatu.
3.Kostja I ostis hageja käest kaupu. Hageja täitis kostja tellimused ja on kauba vastavalt allkirjastatud saatelehtedele kostjale I üle andnud. Hageja on kostjale I müüdud ja üle antud kauba eest esitanud arved, mis on tähtaegselt tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjalt I
4.AS Uweko ja R. T. (edaspidi kostja II) sõlmisid 18.06.2020. a käenduslepingu nr 002/2020. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1. vastutab kostja II AluxCompanyOÜ ja AS Uweko vahel sõlmitud müügilepingust nr 1563-T ning selle lisadest ja muudatustest ja selle alusel tulevikus tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.2 ja 1.3 kokku lepitud 30 000 eurot.
5.Käenduslepingu punkti 1.4. kohaselt vastutab kostja II kostja I müügilepingus toodud kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. Käenduslepingu punkti 2.1. kohaselt, kui kostja I ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas kostjalt I või käendajalt/kostjalt II või mõlemalt ühiselt. Käenduslepingu punkti 2.2. kohaselt käendaja/kostja II on kohustatud täitma kostja I poolt võlausaldaja kasuks täitmata kohustused 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja poolt sellekohase kirjaliku nõude kättesaamisest. Lepingu punkti 2.3. järgi ühe poole teade loetakse teise poole poolt kätte saaduks, kui teade on saadetud tähitud kirjaga käenduslepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 3 (kolm) kalendripäeva või kui nõue on edastatud käendajale e-posti teel käendusepingus märgitud aadressile. Käenduslepingu punkti 3.1.kohaselt leping jõustus allkirjastamise hetkest ja lõpeb kui kostja I ja/või käendaja/kostja II on kohustuse täielikult täitnud.
6.Käenduslepingu 4.2 ja 4.3 kohaselt käenduslepingu allkirjastamisega kostja II kinnitas, et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud kõikide lepingu tingimustega ja mõistab lepinguga võetavate kohustuste olemust. Samuti kinnitas kostja II, et ta on täpselt ja summaliselt kursis kostja I müügilepingust tulenevate võlgnevuste saldoga käenduslepingu sõlmimise ajal ning tal puuduvad mis tahes vastuväited nimetatud võlgnevuse osas. Käenduslepingu punktis 4.5 pooled avaldasid ja kinnitasid, et käesolev käendusleping on poolte vahel eraldi läbi räägitud, kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning vastab poolte ühisele tegelikule tahtele ning et mõlemal poolel oli võimalus käenduslepingusisu ja tingimuste sõnastust mõjutada. Käenduslepingu punkti 5.3 on pooled kokku leppinud, et poolte vahelised vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.
7.Käenduslepingule on lisatud koondväljavõte tasumata arvetest ja allkirjastatud müügileping 1563-T. Kostja I hageja ees võlgnevust ei tasunud. 04.09.2020. a edastas kostja I e-kirja teel ettepaneku võlgnevuse summas 20 000,00 EUR ajatamiseks maksegraafiku alusel alljärgnevalt: 30.09.2020 summas 2000,00 €; 31.10.2020 summas 2000,00 €; 30.11.2020 summas 2000,00 €; 31.12.2020 summas 3000,00 €; 31.01.2020 summas 3000,00 €; 28.02.2020 summas 3000,00 €; 31.03.2020 summas 5000,00 €. Kostja I ega ka kostja II ei ole tasunud hagejale ühtegi makset vastavalt kostja I enda poolt toodud ettepanekule.Kostja I edastas 28.09.2020. a hagejale uue ekirja, milles palub määramata ajaks tähtaja pikendust ja maksegraafiku pikendust. Hageja nimetatud kostja I määratlemata ettepanekuga ei nõustunud, kuna kostjale I võlgnevus on sissenõutavaks muutunud alates aprillist 2020 ning kostja I ei ole tasunud ühtegi makset, et võlgnevust hageja ees vähendada.
8.Tulenevalt eeltoodust koostati käendajale/kostjale II 24.11.2020. a teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatis on edastatud hageja poolt tähitud kirjaga käenduslepingus avaldatud posti aadressile xxx, vastavalt käenduslepingu punktis 2.3 sätestatud viisil ning teatis loetakse kättesaaduks postitamisest 3 kalendripäeva möödumisel. Hageja teatis on registreeritud postiasutuses 27.11.2020. avastavalt saadetise vormistamisele8 ja saadetise teekonna jälgimise
2-20-18399 väljavõttele, seega saab lugeda kätte saaduks 30.11.2020. a. Vastavalt käenduslepingu punktile 2.2, tuli kohustus täita 10 kalendripäeva jooksul, alates hagejapoolse teate saamisest ehk hiljemalt 10.12.2020. a. Kostja II teatisele ei vastanud ja käenduskohustust ei täitnud. Käenduskohustuse koostamisel kostjale II on 24.11.2020. a seisuga tasumata põhivõlg 20000 eurot ja käenduskohustuse nõude esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 4560 eurot, kokku summas 24560 eurot, mis on kostjal II käesoleva ajani tasumata.
9.Müügilepingu punkti 1.3. kohaselt juhul, kui kostja I ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja põhivõlgniku kohustus tasuda viivist 0,2% võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest. Hagejal on kostjale I ja kostjale II vastu tulles käenduskohustuse nõude esitamisel arvestanud viiviseid alates 01.08.2020. a (mitte arve tasumise tähtajale järgnevast päevast), kuni 24.11.2020. a kokku summas 4 560 eurot. Hagejal on 24.11.2020. a käenduskohustuse teatise koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 4 560 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt võlgnevuse tasumist summas 24 560 eurot (mis koosneb põhisummast 20 000 eurot ja viivistest 4560 eurot). Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista viivise alates hagiavalduse esitamisest 11.12.2020. a kuni põhinõude (20 000 eurot) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.08.03.2021 esitas hageja vastuse kostjate vastusele, milles märkis, et hageja ei nõustu kostjate väidetega. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid, et nad ei ole hageja poolt esitatud arveid kätte saanud ja samuti ei ole esitatud vastuväited arvel toodud summade/kauba osas. Hageja leiab, et kostjate vastuväited on otsitud. Vastavalt VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Hageja nõue kostjate vastu on esitatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
11.Asjaolu, et arvetel kui saatelehtedel on märgitud viide hr R. T. tellimus, ei tähenda, et tellimus oleks tehtud nimetatud isiku poolt isiklikult, vaid arvel on märgitud tellimuse edastaja/teostaja nimi ehk ettevõtte kontaktisik, kelle poolt on ettevõtte nimel tellimus hagejale edastatud(kõnealune faktiline asjaolu on oluline tuvastamaks, kes on ettevõtte nimel hagejale tellimuse edastanud). Hagejal ei ole eraldi sõlmitud müügilepingut füüsilise isikuga R. T.. Hageja leiab, et nimetatud vastuväide on otsitud ega vasta poolte tegelikult tahtele. R. T. kostja I seadusliku esindajana sõlmis hagejaga hagiavalduses viidatud ja hagiavalduse lisana esitatudmüügilepingu ning seadusliku esindajana esitas hagejale ettevõtte nimel tellimusi. Olukorras, kus saatelehed on vormistatud kostja I nimele ja kostja I on kauba ka vastu võtnud, ei saa mitte kuidagi asuda järeldusele, et kauba tellis R. T. isiklikult enda tarbeks. Kauba, mis on kostja I poolt hagejalt tellitud ja ostetud ning hageja poolt kostjale I müüdud, eest esitatud arved on esitatud/väljastatudkostja I nimele, st kui kauba ostjale. Hageja esitab täiendava tõendina kostjale I esitatud hinnapakkumise nr 2316121, mis on koostatud vastavalt kostja I tellimusele ja mis on kostja I poolt ka kinnitatud e-kirja teel. Viidatud tellimus on tasumata arve nr 177167 aluseks.
12.Lisaks esitab hageja kostjale I esitatud hinnapakkumise nr 2299153, mis on koostatud vastavalt kostja I tellimusele ja mis on kostja I poolt ka kinnitatud e-kirja teel .Nimetatud tellimus on tasumata arve nr 176837 ja 177145 aluseks. Kostjat I esindab tellimuste esitamisel ja nende
2-20-18399 kinnitamisel kostja II kui kostja I juhatuse liige. Hageja on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et kauba tellijaks ja ostjaks oli kostja I, mitte kostja II isiklikult. Täiendavalt esitab hageja tõendina kostjale I esitatud arvete ja nende laekumiste nimekirja, tõendist nähtub, et hageja ja kostja I vahel oli lepingule suhe kestnud juba alates novembrist 2019. a. Hageja selgitab, et hageja nõustus krediidilimiidist suuremas summas kauba müümisega kostjale I põhjusel, et kostja I esitas suuremas summas kauba tellimuse, mille alusel oli kostjale I tehtud 30.03.2020. a hinnapakkumine. Hageja oli nõustus suurema tellimuse kostjale I täitma tingimusel, kui kostja I tasub ära kõik jooksvad tasumata arved, mida kostja I ka tegi ning kostja I edastas 30.03.2020. a hagejale maksekorralduse, mis nähtub ka hageja vastuse lisast 3 toodud arvete laekumisest. Kostja I lubas kohe peale toodangu valmimist hagejale ka tellimuse alusel saadud kauba eest raha maksta, kuid siis tulid kostja I poolt väidetavalt koroonaviiruse levikust tingitud viivitused ja muud vabandused, et arvete tasumist edasi lükata/arvete tasumisega viivitada. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole arveid kätte saanud, seega ei ole selles küsimuses vaidlust.
13.Hageja selgitab, et kostjad ei ole varasemalt enne käesoleva hagiavaldusele vastuse esitamist esitanud ühtegi pretensiooni kauba või arvete kohta. Vastupidiselt nähtuvalt hagiavaldusest on kostjad tunnistanud oma võlgnevust hageja ees ning palunud korduvalt vastutulekuid võla ajatamiseks. Hagiavalduse lisa 5 kohaselt on kostja I edastanud hagejale e-kirja sooviga võla ajatamiseks, milles kostja I on ise pakkunud hagejale välja maksegraafiku. Kõnealune asjaolu tõendab lisaks eeltoodule, et kaup oli tellitud kostja I nimel ning kostja I tunnistas oma võlgnevust hageja ees täielikult. Kuna nimetatud kinnitused ja ettepanekud olid tehtud juhatuse liikme R. T. ehk kostja II poolt, siis käesoleval juhul asuda sellised vastuväiteid esitama, et lepingulist suhet kostja I ja hageja vahel ei olnud, on hageja seisukohast asjakohatu ja pahatahtlik.
14.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu (hagiavalduselisa 1) punkti 1.3 kohaselt ostja on kohustatud kontrollima müüja poolt väljastatud toodete saadetist selle vastuvõtmisel ning teatama võimalikes vigadest mõõdus, visuaalsel kontrollimisel kvaliteedis või visuaalsel kontrollimisel muudest puudustest 3 (kolme) päeva jooksul. Vastasel juhul loetakse tooted nõuetekohaseks ja ostja poolt heakskiidetuks. Kostja I ei ole esitanud ühtegi pretensiooni ei kauba osas ega ka väljastatud arvete kohta ega ka arvetel toodud summade/koguste kohta. Vastupidiselt on kostja I arveid hoopis osaliselt tasunud (arve nr 176837 vastavalt hagis toodule) ning enne kohtumenetlust oli kostjate sooviks sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, mida kostjatele ka võimaldati, kuid mida kostjad ei täitnud. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana 6 tõendi kostjatega peetud suhtlusest inkassomenetluses, mil kostja I edastas 28.09.2020. a uue e-kirja, kus palus määramata ajaks tähtaja pikendust ja maksegraafiku pikendust, millega hageja enam ei nõustunud, kuna kostja I võlgnevus on sissenõutavaks muutunud alates aprillist 2020 ning kostja I ei ole teinud ühtegi makset, et võlgnevust hagejale vähendada.
15.Kostja II on sõlminud 18.06.2020. a käenduslepingu, milles on toodud välja kostja I tasumata arvete nimekiri. Olukorras, kus kostja II on kostja I juhatuse liige/seaduslik esindaja on samuti seega kostjad kinnitanud kostja I poolt hagejale tasumataarvete õigsust. Hageja on seisukohal, et hageja poolt esitatudtõendid kinnitavad ja tõendavad kogumis, et kauba tellimused on/olid esitatud kostja I poolt ning kostja I on jooksvalt korduvalt nõuet tunnistanud, mis näitavad et kostjate vastuväited on otsitud ja tõendamata. Juhul kui kostja I ei nõustunud arvel toodud tarbitud kogustega/arvega, oleks iga sarnases olukorras olev majandus-ja kutsetegevuses olnud isik esitanud koheselt pretensiooni arvetel toodud hinna/koguse osas. Kostja I seda teinud ei ole. Hageja on arved koostanud vastavalt kostja I poolt tellitud ja üle antud kauba eest. Vastavalt lepingule kui ka VÕS on mõlemale müügilepingu osapoolele ette nähtud kohustused. Kostjal I kui
2-20-18399 ostjal oli kohustus vastavalt seadusele esitada müüdud ese üle vaadata ja õigeaegselt esitada pretensioon, kui ta arvetega ja/või arvetel toodud kogustega/summaga ei nõustu. VÕS §-d 219221 reguleerivad ostja kohustuse ostetud asi üle vaadata ja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale teatama. Nimetatud regulatsioonid on tähtsad õiguskindluse saavutamiseks tsiviilkäibes, et teatud aja möödumist ei saa enam asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
16.VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus-või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ja majandus-või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja I ei ole esitanud teadet/pretensiooni, et ei nõustu arvetel toodud hindadega/kogustega või et kostja I ei ole nimetatud kauba tellinud. Praktika kohaselt tuleb pretensioon, käesoleval juhul siis arvel toodud summadega/kogustega mitte nõustumise korral, esitada 2 kuu jooksul. Kostja I ei ole arvete tasumise kohustusest keeldunud, samuti ei ole esitanud pretensioone arvel toodud summadele/kogustele, vaid vastupidiselt on neid aktsepteeritud tasumise teel ning lubadusega tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. TsÜS § 68 lg 2 alusel oleks kostja I poolt väidetava hinna/kogusega mittenõustumise teate esitamisega tegemist kostja poolt otsese tahtevaldusega, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.
17.Vastavalt õiguskirjandusele kohustuse täitmisest keeldumine on õiguslikult täitmist edasilükkav vastuväide, mille võlgnik saab esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõudele. Pretensioon/tahteavaldus on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus ja tuleb teisele poole edastada. Seejuures kehtivad TsÜS-i § 69 üldise tahteavalduse kättesaamise nõuded mh § 69 lg 1 mille kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega või kättesaaduks lugemisega. Sama §§ lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Sama §§ lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kätte saaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik aeg sellega tutvuda. Õiguskaitsevahendi, käesoleval hetkel mittenõustumine arvel toodud hinna/kogusega, on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus. Tahteavaldus peab olema esitatud mõistlikul viisil ja ajal (ca 2 kuu jooksul arve esitamisest). Mõistlik viis on ilmselgelt teate saatmine kirjaga posti teel või e-kirjaga – mis oleks taasesitatavas vormis. Kostjale I esitatud arved muutusid sissenõutavaks aprillis 2020. a.
18.Kostja on esitanud esmakordselt hageja nõudele vastuväited alles vastuse esitamisega hagiavaldusele ehk ca 10 kuud pärast arvete sissenõutavaks muutumist, mis on esitatud hilinemisega. VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja on seisukohal, et kostjate käitumine, siinkohal alles hagiavalduses vastuväite esitamisega on pahatahtlik ja vastuolus igasuguse hea usu põhimõttega. Hageja on seisukohal, et tegemist on nö otsitud vastuväidetega.
19.Hageja põhikohustus on/oli lepingu järgi kostjale I kauba müümine, kostja I kohustus aga ostetud kauba eest esitatud arvete alusel tasuda. Hageja on oma kohustuse täitnud, kostja I aga mitte. Tulenevalt VÕS §108 lg-st1 ja §103 lg-st1 ei ole ostjal ostuhinna tasumata jätmise
2-20-18399 õigustamiseks reeglina võimalik tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Vastuväited, mis puudutab arvetel toodud maksetähtaegadest, siis hageja seisukohast on ka need vastuväited otsitud. Hageja on arve nr 176837 koostanud üks päev pärast kauba üleandmist ning on arvestanud maksetähtajaks 21 päeva. Samuti ka teised tasumata arved. Hageja on arvutanud iga arve tasumise tähtajaks 21 päeva arve koostamisest, mis on vastutulek kostjale I, st hageja on seega võimaldanud kostjale I sellega pikema maksetähtaja. Hageja on arvestanud 21 päeva alates arve koostamisest, kuna raamatupidamislikult ei pruugi jõuda samal päeval arveid koostada kui kaup üle antakse. Kokkuvõttes on hagiavalduses hageja tõendanud, et kaup on kostja I poolt tellitud müügilepingu 1563-T raames, kostja I on tellitud kauba vastu võtnud allkirjastatud saatelehtede alusel, kostjale I on tellitud kauba eest arved väljastatud, mis on vaidlustamata ning kostja I on korduvalt hilisemalt hageja nõudeid tunnistanud, kas osalise tasumise või taotlustega võlgnevuse ajatamiseks.
20.Hageja poolt esitatud tõendid kogumis tõendavad, et kaup oli tellitud müügilepingu nr 1563T raames, seega igasugused vastuväited, mis on esitatud käenduslepingule seoses asjaoluga, et kaup ei olnud müüdud nimetatud müügilepingu raames on aga asjakohatud. Nii nagu hageja on märkinud, on kostja II sõlminud 18.06.2020. a käenduslepingu, milles on toodud välja kostja I tasumata arvete nimekiri ning ka kuhu on lisatud ka sõlmitud müügileping nr 1563-T. Olukorras, kus kostja II on kostja I juhatuse liige/seaduslik esindaja on seega kostjad kinnitanud nimetatud arvete õigsust ning asjaolu, et need tulid lepingust nr 1563-T.
21.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega käenduslepingu kohta, seoses käendaja vastutuse maksimummäära kohta ja väitega, et see on ebaproportsionaalne. Kuna kostja I ei täitnud lepingut kohaselt ega tasunud arveid oli hagejal õigus vastavalt müügilepingu punktile 3. anda tasumata arved sissenõudmiseks üle inkassofirmale kui arve tasumisega viivitamine ületab 30 päeva. Kostja I soovis leida hagejaga seoses tekkinud võlaga kokkulepe, eesmärgiga võlgnevus ajatada. Käenduslepingu sõlmitigi olukorras, kus hageja andis kostjale I maksepikendust ning käendusleping oli hagejale kostjaga I sõlmitud lepingukohase täitmise tagatiseks. Kostja II kui kostja I ainuosanik ja juhatuse liige, teadis millest kostja I kohustused hageja ees koosnevad. Käenduslepingu sõlmimisega andis kostja II hagejale käendajana kehtiva tahteavalduse kostja I kohutuse kohase täitmise tagamiseks. Käenduse olemusest tulenevalt on käenduslepingu eesmärgiks tagada võlausaldaja nõuete rahuldamine põhivõlgniku vastu ka juhul, kui põhivõlgnik muutub maksejõuetuks nt kuulutatakse välja pankrot. Ametlikest Teadaannetest nähtub, et on kostja I suhtes on esitatud kohtusse pankrotiavaldus kostja I pankroti välja kuulutamiseks.
22.Kostja II on käenduslepingu tühisuse vastuolu heade kommetega vastuolu tõttu rajanud Riigikohtu kohtulahendi nr 2-14-21710. Hageja rõhutab, et viidatud kohtulahendis on kasutatud sõnastust „võib olla heade kommetega vastuolus.“, mida ei saa mitte mingil juhul käsitleda selliselt nagu kostja II käesoleval juhul on käsitlenud. Kostja II on viidatud kohtulahendit käsitlenud endale meelevaldselt soosivalt ja jätnud arvesse võtmata ning käsitlemata käesoleva tsiviilasja aluseks olevate asjaolude ja Riigikohtu kohtulahendi nr 2-14-21710 asjaolude erisuse. Tsiviilasjas nr 214-21710, olid poolteks/menetlusosalisteks pank ehk krediidiasutus, laenusaaja ja käendaja olid füüsilised isikud, st võeti krediiti väljaspool majandustegevust ning vaidlusalune laenuleping oli tarbijakrediidileping VÕS § 402 mõistes ja selle kohase täitmise tagamisega.
23.Kostja II, kui kostja I juhatuse liige ja ainuomanik, sõlmis aga hagejaga käenduslepingu osaühingu kohustuse täitmise tagamise huvist äriühingu majandustegevuse vastu ehk kostja II saab tagatavast kohustusest isiklikku kasu. Seega ei ole käendusleping mitte mingil juhul vastuolus
2-20-18399 heade kommetega ja ei ole tühine. Hageja kostja II käsitluse ja seisukohaga mitte mingil juhul ei nõustu. Hageja hinnangul üritab kostja II pahatahtlikult käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest vabaneda esitades meelevaldselt paljasõnalisi ja otsitud vastuväiteid. Käenduslepingu piirmäär oli kindlaks määratud lähtuvalt kostja I põhivõla suurusest. Üksnes Riigikohtu lahendi refereerimine vastuväitena ei anna alust käenduslepingu pidamiseks/lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks. Hageja selgitab, et tehingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures tuleb arvesse võtta nii tehingu sisu kui ka tehingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutis, ajendeid ja eesmärke. Juhul, kui tehing oli tehingu tegemise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutmine ei tingi heade kommete vastasust. Heade kommetega oleks vastuolus tehing näiteks juhul, mille tegemist seadus keelab või mis on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või sunni teel.
24.Hageja leiab, et kostja II on käitunud ja tegutsenud hageja suhtes pahatahtlikult, paludes hagejalt kostja I juhatuse liikmena võla tasumiseks ajalist pikendust, andes tagatisena isiklikku käenduse ning nüüd asudes hageja vastutulelikkust käesolevas menetluses omakasu eesmärgil ära kasutama ning väitma käenduse tühisusele. Kuivõrd põhivõlg on põhjendatud ning kuulub tasumisele on ilmselgelt põhjendatud ka viivisenõueesitamine ja nõudmine. VÕS § 103 lg 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, va juhul kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et rikkumine on vabandatav kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Raha maksmise kohustuse rikkumisel on vabandatavus välistatud (va sõja puhkemine või välisülekannete keelustamine valitsuse poolt vms). Kostja oma vastuses ei ole toonud välja mitte ühtegi selgitust, miks ei ole kostja arveid õigeaegselt tasunud. Ilmselgelt tuleb oma kohustuse rikkumise korral tasuda viivist, seega viivisenõue ei saa olla mitte kuidagi põhjendamatu ega õigusvastane. Käesoleval juhul on kostjal I makseviivitused tulenenud tema enda majandustegevuses võetud riskidest ehk arvete mitte tähtaegsest tasumisest. Hagejat ei saa pidada vastutavaks nimetatud riskide võtmisest.
25.Hageja puhul ei ole tegemist krediidiasutusega. Poolte vahel oli sõlmitud leping kindlate tingimustega, ostu-müügileping, hageja müüs kostjale kaupu ning kostja pidi kauba eest tasuma vastavalt hageja poolt väljastatud arvetele, mida kosja teinud ei ole. Hageja selgitab, et viivise tekkimine on puhtalt kostja enda tegevuse/tegevusetuse tagajärg. Hageja ei ole viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi ega ole olnud tema eesmärgiks tekitada kostjale kahju. Poolte vahel on tavapärane kirjalik leping, kus kostja peab arvestama raha tasumisega viivitamise korral viivise tasumise kohustusega. Kostjad pidid ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda lepingujärgset viivist.
26.23.03.2021 menetlusdokumendis esitas hageja e-kirjad arvete ja meeldetuletuste saatmisest kostjatele. Täiendavatest tõenditest nähtub, et arved ja meeldetuletused on saadetud kostjate eposti aadressile, mille kostjad on hagejale avaldanud ja millelt on kostjad avaldajaga suhelnud (hagi lisa 5) xxx ja xxx. Seega on tõendatud, et arved on kostjale I edastatud ning kostjad ei ole hagejale pretensioone esitanud.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostjad I ja II esitasid 08.02.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostjad ei tunnista nende vastu
2-20-18399 esitatud hagiavaldust põhivõla ega viiviste nõudes. Hageja on esitanud koos hagiga kohtule saatelehed: 24.03.2020 saateleht nr 231270; 31.03.2020 saateleht nr 231668 ja 30.03.2020 saateleht nr 231612 (vt hagiavalduse lisa 2). Hageja on esitanud koos hagiga kohtule tasumata arved hagiavalduse lisa nr 3 all: 25.03.2020 arve nr 176837, millel on viide saatelehele 231270; 02.04.2020 arve nr 177145, millel viide saatelehele nr 231668; 03.04.2020 arve nr 177167, millel on viide saatelehele nr 231612. Nii arvetel kui saatelehtedel on märgitud viide hoopis hr R. T. tellimus, mitte müügileping 1563-T.
28.Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud, et saatelehtede ja arvete järgi tehtud tellimused on tehtud just hagiavalduse lisa 1 – 16.01.2020 müügileping nr 1563-T alusel. Nimetatus annab aluse kahelda ka arvel märgitud arve tasumise tähtaeg. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse lisa nr 1 16.01.2020 müügileping nr 1563-T punkt 3 järgi kohustus ostja tasuma toodete eest 21 päeva jooksul pärast toodete üleandmist. 1) 24.03.2020 saateleht nr 231270 järgi anti üle tooted 24.03.2020, arve 25.03.2020 nr 176837 tasumine pidi toimuma 15.04.2020 ehk siis 22-ndal päeval peale väidetava kauba üleandmist; 2) 31.03.2020 saateleht nr 231668 anti üle tooted 31.03.2020; arve 02.04.202 nr 177145 tasumine pidi toimuma 23.04.2020 ehk siis 23-ndal päeval peale kauba väidetavat üleandmist; 3) 30.03.2020 saateleht nr 231612 anti üle tooted 30.03.2020, arve 03.04.2020 nr 177167 tasumine pidi toimuma 24.04.2020 ehk siis 25-ndal päeval peale kauba üleandmist. Nimetatud saatelehtedel märgitud kauba eest tasumise tähtajad on teistsugused, kui need oli poolte poolt kokku lepitud 16.01.2020 müügilepingust nr 1563-T, mistõttu on kostjatel alust kahelda, et müük on toimunud väljaspool 16.01.2020 müügilepingut nr 1563-T.
29.Kostjad juhivad kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisa nr 1, mis on 16.01.2020 AS UWECO ja ALUXCOMPANY OÜ vahel sõlmitud müügileping nr 1563-T, millise punkt 4 kohaselt kaupade müümisel on Müüjapoolseks krediidipiiriks 2500 eurot. Ostja poolt tasumata kaubaarvete ja kolme nädala tellimuste kogusummana. Arvestades nimetatud asjaolu, et juba 24.03.2020 saatelehe järgi on ületatud krediidipiir 2500 eurot ning müük on toimunud suurematest summades kui krediidipiir 16.01.2020 müügilepingu järgi, siis eelduslikult ei ole hageja poolt kohtule esitatud arvete ning saatelehtede alusel toimunud toodete müük toimunud 16.01.2020 müügilepingu nr 1563-T alusel, vaid teistel alustel ja tingimustel.
30.TsMS § 363 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kuna hageja on esitanud nõude kostjate vastu, siis kohustub hageja nimetatud asjaolusid tõendama, ehk tõendama, et saatelehtedel ja arvetes müüdud tooted on ostetud 16.01.2020 müügilepingu nr 1563-T alusel. Juhul kui nimetatud asjaolu tõendamine, et müük ei ole toimunud 16.01.2020 müügilepingu alusel, siis paluvad kostjad selgitada neile tõendamiskoormist ning anda tähtaeg omapoolse seisukoha esitamiseks. Kuna nimetatud asjaolud on tõendamata, siis kostjad hagi ei tunnista. Kostja I väidab, et müük toimus väljaspool 16.01.2020 müügilepingut nr 1563-T, seetõttu ongi tasumise tingimused ning krediidi piirmäärad teistsugused.
31.Hageja märgib hagiavalduses, et AS Uweko ja R. T. sõlmisid 18.06.2020 käenduslepingu nr 002/2020 ning vastavalt käenduslepingu punktile 1.1. käendaja/kostja II vastutab AluxCompany OÜ/kosja I ja AS Uweko vahel sõlmitud müügilepingust nr 1563-T ning selle lisadest ja muudatustest ja selle alusel tulevikus tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Sama käenduslepingu punktis 1.2 ja 1.3 oli käenduse vastutuse maksimummääraks kokku lepitud 30 000,00 EUR. Kostja II leiab, et kuna hageja nõue ei tulene 16.01.2020 müügilepingust nr 15639
2-20-18399 T, siis ei vastuta tema nimetatud nõude osas hageja poolt viidatud käenduslepingu alusel.
32.Hageja viitab hagiavalduses käenduslepingu punktile 1.4, mille kohaselt kostja II vastutab kostja I müügilepingus toodud kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. Lisaks viitab hageja hagiavalduses käenduslepingu punktile 2.1, mille kohaselt kui kostja I ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas kostjalt I või käendajalt/kostjalt II või mõlemalt ühiselt. Hageja tugineb asjaolule, et kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ning esitab käenduslepingu punkti 2.1 tulenevast õigusest mõlema solidaarvõlgniku vastu ühiselt. Kostja II leiab, et nõue tema vastu ei ole õigustatud. Üksnes käenduslepingu olemasolu ei saa olla kostja II vastutuse aluseks, sest tõenditena esitatud saatelehtedel ja arvetel puudub seos 16.01.2020 müügilepinguga nr 1563-T. Hageja viitab asjaolule, et käenduslepingule oli lisatud koondväljavõte kostja I tasumata arvetest ja allkirjastatud müügilepingu 1563-T ning käenduslepingu punktide 4.2 ja 4.3 kohaselt käenduslepingule allakirjutamisega käendaja/kostja II kinnitas, et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud kõikide lepingu tingimustega ja mõistab lepinguga võetavate kohustuste olemust. Lisaks kinnitas kostja II käenduslepingu allkirjastamisega, et ta on täpselt ja summaliselt kursis kostja I müügilepingust tulenevate võlgnevuste saldoga käenduslepingu sõlmimise ajal ning tal puuduvad mistahes vastuväited nimetatud võlgnevuse osas. Kostja II leiab, et nimetatu siiski ei tõenda, et müük toimus 16.01.2020 müügilepingu nr 1563-T alusel ning käendaja vastutus realiseerub.
33.Riigikohus on oma 31.01.2018 lahendis nr 2-14-21710 asunud seisukohale, et välistatud ei ole, et käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. (p 49) Käendusleping võib olla tühine vaatamata sellele, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 97 järgi sai käendaja selle tühistada TsÜS § 97 alusel raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. (p 50). Kostja II on füüsiline isik, mistõttu tuleb teda käsitleda tarbijana. Arvestades 16.01.2020 hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu punkt 4 nimetatud krediidimäära ja käenduslepingus nimetatud käenduse summa maksimumsuurust on käenduslepingu punkt 1.3 järgi summas 30 000 eurot on käenduse maksimumsumma ebaproportsionaalne arvestades krediidimäära mahtu 16.01.2020 lepingu punktis 4. Sisuliselt võimaldas see hagejal kasvatada nõude suvalise summani, ehk siis nt 30 000 välja ja siis maandada oma riskid läbi käenduslepingu, kuigi juhul kui hageja on seisukohal, et müük tulenes 16.01.2020 müügilepingust nr 1563-T, oli hagejal endal kohustus olla hoolas ning jälgida, et krediidipiir ei saaks ületatud. Kostja II ei tunnista hageja põhinõuet tema vastu ja sellest tulenevalt ka viivise nõuet tema vastu.
34.Kostjad taotlesid kohtult käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamist ajani, kuni selgub kostja I suhtes pankroti väljakuulutamine ning hageja nõude tunnustamine/tunnustamata jätmine (selle taotluse jättis kohus 13.04.2021 kohtuistungil rahuldamata). Kostjad taotlevad hagi jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja I AluxCompany OÜ
2-20-18399 sõlmisid 2020. a jaanuaris müügilepingu nr 1563-T (tl 12-13). Lepingu punkti 1 kohaselt müüja müüb ja ostja ostab hageja poolt pakutavaid tooteid vastavalt ostja poolt esitatud tellimusele. Vastavalt lepingule, toote hind lepitakse kokku hinnapakkumises-aktsepteeringus ning vormistatakse kauba arvega. Lepingu punkti 3 kohaselt oli kostja I kohustatud kontrollima hageja poolt väljastatud toodete saadetist selle vastuvõtmisel ning teatama võimalikest vigadest mõõdus, visuaalsel kontrollimisel kvaliteedis või visuaalsel kontrollimisel muudest puudustest kolme päeva jooksul. Vastasel juhul loetakse tooted nõuetekohaseks ja ostja poolt heakskiidetuks.
36.Hagi kohaselt ostis kostja I hageja käest kaupu vastavalt müügilepingule nr 1563-T, hageja täitis kostja tellimused ja on kauba vastavalt allkirjastatud saatelehtedele kostjale I üle andnud. Kohus loeb müüdud kauba üleandmise ja vastuvõtmise tuvastatuks hagile lisatud saatelehtede alusel ning vastavalt saatelehtedel üleantud kaubale on hageja esitanud kostjale I arved (tl 8-11). Hagi kohaselt on kostja I poolt tasumata arvete summa kokku 20 000 eurot. Nimetatud summas võlgnevuse olemasolu kinnitab ka kostja poolt hagejale 04.09.2020 saadetud maksegraafik (tl 1718). Võlgnevuse olemasolu on kostja kinnitanud ka oma 28.09.2020 kirjas, kus kostja palus pikendada võla tasumise maksegraafikut (tl 19-20).
37.Kostjad ei eita hagejaga müügilepingu sõlmimist ega ka hagejalt kauba ostmist, kuid väidavad, et kauba müük toimus väljaspool müügilepingut nr 1563-T, seetõttu on kostjate arvates tasumise tingimused ning krediidi piirmäärad teistsugused. Kohtu hinnangul on kostjate vastavad väited täielikult paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad. Väites, et kauba müük olevat toimunud väljaspool müügilepingut nr 1563-T, ei ole kostjad vähimalgi määral põhistanud, millisel alusel kauba müük nende arvates toimus ja millise lepingu alusel on kostjad tunnistanud oma võlgnevust hageja ees summas 20 000 eurot (vt tl 17-18). Kostjate viitest, et arvete tasumistähtaeg oli pisut pikem kui müügilepingus nr 1563-T ettenähtud 21 päeva, ei järeldu kuidagi, et kauba müük oleks toimunud mingi muu lepingu alusel. Hageja on põhjendatult selgitanud, et on arvutanud iga arve tasumise tähtajaks 21 päeva arve koostamisest, mis on vastutulek kostjale I, st sellega on hageja võimaldanud kostjale I pikema maksetähtaja.
38.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõenditega kogumis (sh kostja poolt hageja ees võlgnevuse tunnistamine summas 20 000 eurot) on tõendanud kostjale I kauba müük vastavalt müügilepingule nr 1563-T. Lisaks eelnevalt viidatud tõenditele kinnitab seda ka asjaolu, et kostja II sõlmis hagejaga 18.06.2020 käenduslepingu nr 002/2020, millega käendab just nimelt müügilepingust nr 1563-T tulenevaid kostja I kohustusi. Seejuures on pooled käenduslepingu allkirjastanud ühes digikonteineris ning käenduslepingu lahutamatuks osaks on müügileping nr 1563-T ja tasumata arvete nimekiri, mis vastab hageja poolt käesolevas asjas nõutavatele müügilepingu nr 1563-T alusel esitatud arvetele (tl 12-16). Seega kostja II, kes on samaaegselt kostja I seaduslik esindaja, on ise ühemõtteliselt aktsepteerinud vaidlusaluse võlgnevuse pärinemist just müügilepingust nr 1563-T.
39.Eelnevat ei väära asjaolu, et müügilepingu nr 1563-T müüjapoolseks krediidipiiriks oli 2500 eurot. Hageja on esitanud kostjale I esitatud arvete ja nende laekumiste nimekirja, millest nähtub, et hageja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe kestnud juba alates novembrist 2019 (tl 62). Hageja on põhistanud, et nõustus krediidilimiidist suuremas summas kauba müümisega kostjale I seetõttu, et kostja I esitas suuremas summas kauba tellimuse, mille alusel oli kostjale I tehtud 30.03.2020 hinnapakkumine. Hageja selgitas, et nõustus suurema tellimuse kostjale I täitma tingimusel, kui kostja I tasub ära kõik jooksvad tasumata arved, mida kostja I ka tegi, tasudes hagejale 30.03.2020 kokku 9543,85 eurot (tl 63). Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud keeldu müüa kostjale I kaupa
2-20-18399 ka esialgselt kokkulepitud krediidipiire ületavas mahus ning see ei õigusta kuidagi kostjate poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumist. Hageja on õigesti märkinud, et hageja puhul ei ole tegemist krediidiasutusega. Seetõttu on põhjendamatud ka kostjate etteheited, justkui olnuks hagejal endal kohustus olla hoolas ning jälgida, et krediidipiir ei saaks ületatud. Käesolevas asjas sõlmiti kahe võrdväärse majandustegevuses tegutseva juriidilise isiku vahel müügileping, mistõttu ei kohaldu hagejale mh krediidiasutustele kehtivad normid vastutustundliku laenamise kohta.
40.Ilmselgelt alusetu on ka kostjate etteheide, et nii arvetel kui saatelehtedel on märgitud viide „hr R. T. tellimus“, mitte müügileping 1563-T. Kohus nõustub hagejaga, et viide R. T.ile ei tähenda, et tellimus oleks tehtud nimetatud isiku poolt isiklikult, vaid arvel on märgitud tellimuse edastaja nimi ehk kostja I kontaktisik, kelleks oli kostja I seaduslik esindaja R. T.. Olukorras, kus saatelehed ja arved on vormistatud kostja I nimele ja kostja I on kauba vastu võtnud, ei saa kuidagi asuda järeldusele, et kauba tellis R. T. isiklikult enda tarbeks. Hageja on esitanud ka kostjale I tehtud hinnapakkumise nr 231612 ning hinnapakkumise nr 229915, mis on kostja I poolt ka kinnitatud e-kirja teel. Nimetatud tellimused on tasumata arvete nr 177167, nr 176837 ja nr 177145 aluseks (tl 58-61). Ka nimetatud hinnapakkumised kinnitavad ühemõtteliselt, et kauba tellijaks ja ostjaks oli kostja I, mitte kostja II isiklikult.
41.Kokkuvõttes on hageja tõendanud, et kaup on kostja I poolt tellitud müügilepingu nr 1563-T raames, kostja I on tellitud kauba saatelehtede alusel vastu võtnud ja kostjale I on tellitud kauba eest väljastatud arved. Aved on kostjate poolt vaidlustamata ning kostja I on korduvalt hilisemalt hageja nõudeid tunnistanud, nii osalise tasumisega kui ka taotlustega võlgnevuse ajatamiseks. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole kaupa või arveid kätte saanud, samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid hageja poolt müüdud kauba kvaliteedi osas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud müügilepingu nr 1563-T p-le 3 oli ostja kohustatud kontrollima müüja poolt väljastatud toodete saadetist selle vastuvõtmisel ning teatama võimalikest vigadest mõõdus, visuaalsel kontrollimisel kvaliteedis või visuaalsel kontrollimisel muudest puudustest kolme päeva jooksul. Vastasel juhul loetakse tooted nõuetekohaseks ja ostja poolt heakskiidetuks (tl 6).
42.Arvestades eeltoodut kuulub hagi kostja I vastu rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 on sätestatud, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja I ei ole täitnud müügihinna tasumise kohustust ning tasumata summa tuleb temalt kohtuotsusega välja mõista. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue kostja I vastu. Müügilepingus nr 1563-T lepiti kokku, et maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,2% maksetähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostjad ei ole hageja poolt esitatud viivisearvestusele ja viivise arvestamise perioodile eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.
43.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue kostja II vastu. Kostja II kui käendaja vastutus hageja ees tuleneb pooltevahelisest käenduslepingust nr 002/2020. Käenduslepingu p-de 1.2. ja
1.4.kohustus kostja II vastutama kõikide müügilepingust tulenevate olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt käenduse summa ulatuses. Käenduslepingu p 1.3. kohaselt oli käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks 30 000 eurot, mis on suurem kui hageja poolt käesolevas menetluses nõutav summa (tl 15). VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis
2-20-18399 on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutav ka kostja II. VÕS § 145 lg 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
44.Ilmselgelt põhjendamatu on kostja II vastuväide, justkui ei tuleneks hageja nõue müügilepingust nr 1563-T, mistõttu ei vastutavat tema nimetatud nõude osas hageja poolt viidatud käenduslepingu alusel. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, sõlmis kostja II hagejaga 18.06.2020 käenduslepingu nr 002/2020, millega käendas müügilepingust nr 1563-T tulenevaid kostja I kohustusi (tl 12-16). Seejuures on pooled käenduslepingu allkirjastanud ühes digikonteineris ning käenduslepingu lahutamatuks osaks on müügileping nr 1563-T ja tasumata arvete nimekiri, mis vastab hageja poolt müügilepingu nr 1563-T alusel esitatud arvetele (tl 12-16). Hageja nõude aluseks olevad saatelehed ja arved on esitatud lähtuvalt müügilepingust nr 1563-T.
45.Põhjendamatu on kostja II viide endale kui tarbijale. Asjas esitatud tõenditest järeldub, et kostja II ei sõlminud käenduslepingut tarbijana. Kostja II on kostja I juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks, mistõttu oli ta käenduslepingut allkirjastades kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostja II oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut ei kohaldu kostjale II antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud VÕS § 143 osas. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas 30 000 eurot (vt tl 15).
46.Alusetud on kostja II etteheited, justkui oleks käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma 30 000 eurot ebaproportsionaalne, arvestades krediidipiiri müügilepingu punktis 4. Hageja märgib õigesti, et käenduslepingu piirmäär oli kindlaks määratud lähtuvalt kostja I põhivõla suurusest. Kohtu hinnangul ei pea käenduslepingu rahalise vastutuse maksimumsumma olema seotud müügilepingu krediidipiiriga. Nagu kohus eelnevalt selgitas (vt käesoleva otsuse p 39), ei olnud hagejal keelatud müüa kostjale I kaupa ka esialgselt kokkulepitud krediidipiire ületavas mahus ning see ei õigusta kuidagi kostjate poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumist. Käenduslepingus kokkulepitud rahalise vastutuse maksimumsumma 30 000 eurot ei ole selliseks asjaoluks, mis võimaldaks pidada vaidlusalust käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks või tühiseks.
47.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)§ 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (edaspidi ka sundolukord), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt
2-20-18399 tasakaalust väljas. Seejärel tuleb kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tühisusele tuginev pool peab seejuures nimetatama ja tõendama vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu (vt ka Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p-d 8-10). Käesolevas menetluses ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada käenduslepingu sõlmimist tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust viitest sundolukorrale. Samuti ei saa asja materjalide põhjal järeldada, et kostja II vastutuse aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Kostjad pole tõendanud asjaolusid, mis viitaks vaidlusaluse käenduslepingu vastastikuste lepinguliste soorituste väärtuse vastuolule heade kommetega.
48.Arvestades eeltoodut kuulub hagi rahuldamisele ka kostja II kui käendaja suhtes. Lisaks põhinõudele on põhjendatud hageja viivisenõue kostja II vastu. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastatuavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
49.VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostjate poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta.
50.Lähtudes eeltoodud kohtu poolt tuvastamist leidnud asjaoludest ja õigusnormidest kuulub hagiavaldus täies ulatuses rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt AluxCompany OÜ ja R. T. solidaarselt hageja AS UWEKO kasuks välja põhivõla 20 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud
2-20-18399 viivise 4560 eurot, kokku 24 560 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt AluxCompany OÜ välja hageja AS UWEKO kasuks viivise määras 0,2% päevas põhinõudest (20 000 eurot) alates 14.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt R. T. välja hageja AS UWEKO kasuks viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (20 000 eurot) alates 14.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
51.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
52.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud on 13.04.2020 esitatud menetlusdokumendi kohaselt riigilõiv summas 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud kokku 1173,33 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitusel on lepingulise esindaja poolt osutatud hagejale õigusabi kokku 10 tundi ja 40 minutit, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, seega kuuluvad menetluskulude hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kostjad hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
53.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
54.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot/h ilma käibemaksuta on ülemäärase suurusega. Hageja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas asjas 100 eurot/h. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajaline maht on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 10 h ulatuses. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja kulusid seoses hagi koostamisel dokumentide paljundamise ja komplekteerimisega (mis kohus ei pea õigusabi osutamiseks) kokku 25 minuti võrra ja seoses kostjate vastusele vastuse koostamisega 15 minuti võrra, kokku 40 minuti võrra. Muus osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjenduks, arvestades lepingulise esindaja poolt menetluses osalemist ning koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Seega määrab kohus kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2000 eurot, sealhulgas riigilõiv 1000 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 1000 eurot (10 h x kohtu poolt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
55.Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjatelt väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 173,33 eurot. Kohus ei rahulda ka hageja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Kohus ei pea vajalikuks piirata kohtuotsuse täitmist
2-20-18399 konkreetse pangaarvega ning soovi korral saab ka hageja ise menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvele kanda. Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust. Kostjad pole esitanud oma menetluskulude nimekirja.
56.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.