Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
09. september 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-115133
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused osaühingu hagi H.C vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Era Liisingu Inkassoteenused osaühing (registrikood 10625474); hageja lepinguline esindaja Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja H.C (isikukood XXX); kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Renovum osaühing, e-post xxx).
I.
Võtta 01.09.2025 esitatud kompromissleping hagimenetlusse.
II.
Kinnitada hageja Era Liisingu Inkassoteenused osaühingu (registrikood 10625474) ja H.C (isikukood XXX) vaheline kompromiss järgmiselt:
2-25-115133 hagejale võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja kompromisslepingus sätestatud kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks, millisel juhul muutub sissenõutavaks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud ja tunnistatud võlgnevus ning põhiosa jäägi summalt edaspidi lisandub viivis kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva eest;
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Era Liisingu Inkassoteenused osaühingu hagis H.C vastu võla nõudes.
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 05.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.06.2025 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e- posti aadressile XXX. Võlgniku H.C lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esitas 26.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt TsMS § 147 lõikest 5 ja TsMS § 487 lõikest 1. 01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.
2
2-25-115133
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Era Liisingu Inkassoteenused OÜ esitas 05.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 25.06.2025 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e- posti aadressile XXX. Võlgniku H.C lepinguline esindaja Irina Vassiljeva esitas 26.06.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 01.08.2025 määrusega avaldajat esitama kohtule oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Kohus hoiatas, et juhul kui avaldaja ei esita oma nõuet ja põhjenda seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning ei maksa täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest tulenevalt TsMS § 147 lõikest 5 ja TsMS § 487 lõikest 1. 01.09.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4; ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostjad, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. TsMS § 661 lg-s 4 alusel loobuvad pooled edasikaebamise õigusest kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse.
3
2-25-115133 Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt TsMS § 487 lg 1 ja TsMS § 147 lg 5 nõudma nõuetekohast hagiavaldust ja täiendava riigilõivu tasumist. Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Nõude aluseks on tarbijakrediidileping. 12.06.2025 on hageja esitanud kohtule nõude aluseks olevad dokumendid ning selgituse, et hageja nõuab vaid põhivõlga ning seadusjärgset intressi ja viiviseid. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses TsMS seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et riigilõiv jääb kostja kanda ning poolte muud menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.