Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ajutise halduri nimetamise ning võlgnikule seatud piirangute kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Aktiva Finants OÜ ees 8422,08 eurot; Julianus Inkasso OÜ ees 1807,91 eurot; Themis Õigusbüroo OÜ ees 2933,84 eurot; Mulgi Vallavalitsuse ees 1808,20 eurot; MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond ees 209,80 eurot; Politsei- ja Piirivalveameti ees 837,56 eurot; OÜ Eurex Finants ees 1229,12 eurot; Iivakivi AS ees 1785,65 eurot; Telia Eesti AS ees 122,43 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei nõue 2307 eurot; Kohtutäitur Oleg Sirotin nõue 309,70 eurot; Kohtutäitur Anne Böckler nõue 162 eurot; Kohtutäitur Rita Lohu nõue 443,18 eurot; Kohtutäitur Janek Pool nõue 940,17 eurot; Kohtutäitur Taive Peedosaar nõue 193,16 eurot ning Kohtutäitur Jane Rumjantseva nõue 50.51 eurot.

Teadaolevaid kohustusi seisuga 26.03.2021. a kokku vähemalt 23 562,31 eurot. Haldur tagasivõtmise võimalusi tuvastanud ei ole. Haldur, tuginedes võlgnikul olemasolevale varale ning kohustustele, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduri hinnangul seisnevad Mxxxx Kxxxxxx maksejõuetuse põhjused peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, et võlgnik on elanud üle oma võimete või käendab kedagi, kes elab üle oma võimete või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Mxxxx Kxxxxxx kohustused on tekkinud peamiselt laenude (solidaarkohustus) võtmise, trahvide saamise ja kohustuste mittetasumisel lisandunud kohtutäituri tasude tulemusena. Võlgnik ei ole varasemalt soovinud oma kohustuste lahendamisega tegeleda. Võlgniku kinnitusel on ta töötu. Mxxxx Kxxxxx on eelduslikult abielus ning abikaasade ülalpidamisel on kaks alaealist last (sünd. xxx. a ja xxxx. a). Võlgnik esitatud pankrotiavalduse osas ei ole oma seisukohta haldurile esitanud.

Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduses määratletu kohaselt puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks ning välja tuleb kuulutada pankrot. Käesolevalt on menetlus vara puudumise tõttu raugeva iseloomuga.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxx Kxxxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 23 562,31 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Varaks on üksnes vanad sõiduautod, mille koguväärtus võib olla 500 eurot, kuid sõidukite seisund ja füüsiline olemasolu ei ole teada. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Avaldaja kui võlausaldaja on tasunud kohtu poolt määratud deposiidi. Seetõttu tuleb välja kuulutada Mxxxx Kxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04. mail 2021 algusega kell 15.00 Viljandi kohtumajas ning kohus osaleb videokonverentsi vahendusel. Ka teistel osalejatel on virtuaalselt osalemise võimalus. Kohus määrab pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

- Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks ka menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 230 eurot (käibemaksuta). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 934,40 eurot. PankrS § 23 lg-te 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 150 lg 1 p-de 2, 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

Halduri taotluse kohaselt on tal kulunud pankrotimenetluses kokku 8 tundi ning oma ajatasuks on arvestanud 116,80 eurot tunnis. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi, loeb ajutise halduri tööks märgitud vajalikku ajakulu ebamõistlikult suureks. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mis ajutisel halduril on tekkinud päringute koostamisele ja saatmisele, samuti pankrotiavalduse ülevaatamisele, informatsiooni kogumisele erinevatest andmebaasidest ja sellega tutvumisele ning aruande projektiga alustamisele kokku 2, 5 tundi. Kohus loeb ajakulu loetletud tegevustele põhjendatuks mitte enam kui 1,5 tunni ulatuses. Seejuures lähtub kohus pankrotiavalduses esitatust ning ajutise halduri kogutud andmetest, mis on aluseks ajutise halduri aruandele. Ajutise halduri ajakulu 5 tundi, mis on kulunud võlgnikult saadud andmete läbitöötamisele ja nende võrdlemiseks pankrotiavalduse ja kogutud andmetega, võlgniku kontokasutuse korraldamisele ning ajutise halduri aruande koostamisele, vormistamisel ja kohtule saatmisele, on kohtu hinnangul samuti liialdatud. Kohus leiab, et võlgniku esitatud andmed on väga lakoonilised ning ei nõua suures mahus ajakulu nende läbitöötamiseks ja võrdlemiseks teiste, s.o pankrotiavalduses esitatuga ning kogutud andmetega. Ka ei ole ilmnenud kogutud andmete hulgas sellist informatsiooni, mille läbi analüüsimine oleks eriliselt töömahukas (võlgnikul varaks on üksnes väheväärtuslikud sõidukid). Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks perioodil 22.03-26.03.2021. a läbi viidud tegevustele 4 tundi. Seega põhjendatud ajakulu menetluses kokku on 6 tundi. Ajutise pankrotihalduri tasu rakendamist võimalikus ülemmääras 116,80 eurot ühe töötunni eest ei pea kohus põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et PankrS § 23 lg 3 ettenähtud ajutise halduri tasu ülemäär (üks viiendik töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast) on määratud katma kõik võimalikud erinevad pankrotimenetlused, sh ka need, mille keerukusaste on kas palju kõrgem käesoleva menetluse keerukusest või väga palju kõrgem käesoleva menetluse keerukusest. Kohus hindab käesoleva pankrotimenetluse ajutise halduri etapi lihtsakoeliseks füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluseks, kus ka konkreetsest võlgnikust tulenev on selge, arusaadav ja vähese keerukusastmega, võlausaldajate nõuete alused ei ole tekitanud õiguslikke küsitavusi, käsitletav materjal minimaalne ja valdavalt kättesaadav registritest (näiteks täitemenetlusregistrist). Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks rakendada ajutise halduri tunnitasu ülemmääras, vaid määras, mis vastab 6,5-le osale kuupalga alammäärast ehk 90 eurot. Kokku ajutise halduri tasu 540 eurot (6x90). Ka see ajutise halduri tasu katab ära võimalikud kulud. Käesolevas menetluses saaksid need olla minimaalsed, kuna kohtuistungile sõita või vara vaatamas käia pole olnud põhjust. Käibemaksu ei lisandu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Haldur taotleb, et tasu 934,40 eurot välja maksta summas 584 eurot riigivahenditest ja 350,40 eurot pankrotivara arvelt või kohtudeposiidist. Tasu maksta välja OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Seega tuleb rahuldamata jätta ajutise halduri taotlus välja maksta tasu osaliselt riigivahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud summade arvel.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lg 1 p-s 4 ja § 150 lg 1 p-s 6 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.