TopGun Laskurklubi hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-laskmise Ühingu 11.03.2020 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TopGun Laskurklubi (registrikood 80413897) Hageja esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (e-post [email protected]) Kostja: Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood 80201273) Kostja esindaja: advokaat Rein Laid (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks Eesti Practical-laskmise Ühingu üldkoosoleku 11.03.2020 otsus mitte võtta vastu TopGun Laskurklubi Eesti Practical-laskmise Ühingusse.
3.Menetluskulud jätta Eesti Practical-laskmise Ühingu kanda.
4.Määrata kindlaks, et TopGun Laskurklubi hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1 918 eurot.
5.Mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult TopGun Laskurklubi kasuks välja menetluskulu summas 1 918 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja on kostja liige. 11.03.2020 toimus kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, et hagejat ei võeta kostja liikmeks. Tegelikult on hageja võetud kostja liikmeks juba 26.09.2018 avalduse alusel 15.01.2019 üldkoosoleku otsusega. Hageja palub tuvastada, et kostja 11.03.2020 üldkoosoleku otsus on kehtetu osas, millega jäeti hageja kostja liikmeks vastu võtmata. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole kostja liige ning hagejal puudub seetõttu õigus vaidlustada kostja üldkoosoleku otsust. Hageja ja kostja leppisid kokku, et enne kostjaga liitumise otsustamist peab hagejal olema ühe aasta jooksul vähemalt 10 liiget ja üks EPLÜ litsentsiga laskeinstruktor. Poolte soov kokkuleppe sõlmimisel oli tagada hageja täisväärtuslik osalemine practical-laskmise maastikul ning vältida hageja vastuvõtmise vormistamist ja tähtajaliste erinõuete rakendamist ning nende mittetäitmisel hageja väljaarvamist kostja liikmete hulgast. 15.01.2019 üldkoosolek nõustus juhatuse kokkulepitud tingimustega ning lisas liitumise eeldusena hagejale täiendava tingimusena, et hageja peab korraldama vähemalt ühe Level II tasemega võistluse. Hageja juhatuse liige osales üldkoosolekul, hageja nõustus kõigi kolme tingimusega ning kohustus neid täitma. 15.01.2019 üldkoosolek ei otsustanud mitte hageja liitumist, vaid et hageja võib liituda, kui ta täidab tingimused. Hageja ei täitnud tingimust EPLÜ litsentsiga laskeinstruktori olemasolust, mistõttu 11.03.2020 üldkoosolek otsustas hagejat kostja liikmeks mitte võtta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab 11.03.2020 kostja üldkoosoleku protokolli (dtl 30-32) alusel, et 11.03.2020 toimus kostja üldkoosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati mitte võtta hagejat kostja liikmeks. Protokolli kohaselt lahkus hageja esindaja koosolekult enne vastava punkti hääletamist.
4.MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Pooled vaidlevad, kas hageja oli 11.03.2020 seisuga kostja liige.
5.Kohus tuvastab, et hageja esitas avalduse kostja liikmeks saamiseks 26.09.2018 (avaldus dtl 15-16). Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 144-145) on kostja küsinud hagejalt 17.12.2018 motivatsioonikirja, et esitada liitumise soov üldkoosolekule. Kostja üldkoosolek on 15.01.2019 teinud otsuse, et hageja võib liituda, kui täidab tingimused (protokoll dtl 2022). Üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud, mis tingimused hageja peab täitma. Pooled vaidlevad, kas üldkoosolek otsutas 15.01.2019 hageja liitumise või üksnes liitumise tingimused.
6.Kohtule on esitatud 19.12.2018 kostja juhatuse koosoleku protokoll (kostja 15.05.2020 menetlusdokumendi lisa), kus on märgitud, et juhatus määrab hagejale tingimused, mille hageja peab 1 aasta jooksul täitma enne kostjaga liitumist: klubis peab olema vähemalt 10 liiget ja 1 EPLÜ litsentsiga laskeinstruktor. Samuti on kohtule esitatud 15.01.2020 kostja juhatuse koosoleku protokoll (dtl 134), mille kohaselt otsustas juhatus üldkoosolekule esitada seisukoha, et hagejat ei peaks liikmeks võtma, kuna hageja ei täitnud tingimust EPLÜ litsentsiga laskeinstruktori olemasolust. Hageja vaidleb vastu, et teda oleks teavitatud nimetatud juhatuse otsustest.
7.Kohtule on esitatud arve nr 20-006 (dtl 24) L2 makse tegemiseks. Pooled ei vaidle, et L2 tähendab Level 2 võistlust. Kohus nõustub kostjaga, et seoses võistluse korraldamisega tehtud makse iseenesest ei seondu asjaoluga, kas hageja oli võetud kostja liikmeks.
8.Kohtule on esitatud ka arve nr 19-020 (dtl 26), millest nähtuvalt on kostja 31.03.2019 esitanud hagejale arve 2019.a. liikmemaksu tasumiseks. Arvel on märgitud summa 5 x 25, nähtuvalt 15.01.2019 kostja üldkoosoleku protokollist on 2019.a. liikmemaksuks otsustatud 25 eurot. Kostja väitel on tegemist arvega füüsiliste isikute eest, kes olid kantud kostja peetavasse turvaliste laskurite nimekirja. Nähtuvalt kostja kodukorra (dtl 67-82) p 1.1 on turvaline laskur isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse. Kohus leiab, et kuivõrd p 1.1. järgi turvaline laskur peab kuuluma kostja liikmeks olevasse klubisse, siis ka juhul, kui makse oli turvaliste laskurite eest, viitab see sellele, et hageja oli võetud kostja liikmeks.
9.Nähtuvalt kohtule esitatud 09.04.2019 üldkoosoleku protokollist (dtl 153-155) on hageja 09.04.2019 üldkoosolekul osalenud kostja liikmena. 11.03.2020 üldkoosoleku protokollis on päevakorra muutmise hääletamisel märgitud, et hageja omal soovil ja nõusolekul ei hääleta. Kostja on hageja liikmena 20.03.2020 seisuga kantud ka Eesti spordiregistrisse (dtl 47-50). Kostja on 15.05.2020 soovinud esitada tõendina täiendavat väljatrükki spordiregistrist, tõendamaks, et dokumendi esitamise seisuga on registris märgitud hageja liikmelisus kostjas. Väljatrükk ei ole esitatud tutvumist võimaldavas formaadis, millele kohus juhtis kostja tähelepanu 30.03.2021 e-kirjaga. Kostja TsMS § 274 nõuetele vastavat tõendit ei esitanud. Samas ei omaks tõend ka asja lahendamisel tähendust, sest pooled ei vaidle, et spordiregister kajastab hageja liikmelisust kostjas mh 15.05.2020 seisuga. Pooled vaidlevad, mis põhjusel on registris selline kanne.
10.Kohus tuvastab kohtule esitatud kirjavahetusest spordiregistriga (dtl 146-152), et registrile esitas andmed, mille järgi kuulub hageja kostja liikmeskonda, 20.10.2019 kostja (dtl 151).
11.Kostja põhikirja (dtl 38-42) p 3.3-3.4 järgi ühingusse liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab ühingu üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Ühingusse vastuvõtmisel on õigus kohaldada liikmele katseaega. Katseaja tingimused on reguleeritud ühingu kodukorras. Kodukorra p 5.4 järgi kostja liikmeks saamiseks peab klubi esitama kostja juhatusele avalduse. Klubi liitumisavaldust menetleb kostja juhatus põhikirjaga sätestatud korras; p 5.6 kohaselt kostja juhatus jätab omale õiguse lähtudes liitumise asjaoludest rakendada liituva klubi suhtes vajadusel tähtajalisi erinõudeid ehk kehtestada katseaja periood, mille jooksul peab liitunud klubi täitma kostja juhatuse poolt seatud eesmärgid. Erinõuete kehtestamine võib olla ainult klubi taseme tõstmise või puuduste likvideerimise eesmärgil, tagamaks klubi täisväärtusliku osalemise practical-laskmise maastikul. Erinõuete tähtajaks mittetäitmisel on kostja juhatus kohustatud hiljemalt järgmisel korralisel üldkoosolekul esitama üldkoosolekule päevakorrapunkti klubi väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast. Kohus tuvastab, et kostja põhikiri ei näe ette sellist regulatsiooni liikmeks võtmiseks, et esmalt otsustaks üldkoosolek
liikmeks võtmise tingimused ning seejärel täiendavalt liikmeks vastu võtmise.
12.Kohus leiab, et 19.12.2018 ja 15.01.2020 juhatuse protokollidest nähtuv ei lükka ümber asjaolu, et pärast 15.01.2019 üldkoosoleku toimumist on kostja väljendanud üheselt mõistetavalt, et hageja on tema liige: kostja on nõudnud hagejalt liikmemaksu tasumist ja võimaldanud hagejal hääleõigusega osaleda üldkoosolekutel. Samuti on kostja kinnitanud hageja liikmelisust kolmandale isikule ̶ spordiregistri pidajale. Nimetatu alusel asub kohus seisukohale, et üldkoosoleku 15.01.2019 otsus „võib liituda, kui täidab tingimused“ tähendab, et hageja võeti kostja liikmeks katseaja kohaldamisega vastavalt kostja põhikirja p 3.4.
13.Vastupidiseks järelduseks ei anna alust kostja poolt esitatud juhatuse liikmete seletused (dtl 173-179). Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 229 lg 2 saab hagimenetluses olla tõendiks üksnes menetlusosalise vande all antud seletus. Viidatud seletused ei ole seetõttu asjas tõenditeks, kohus käsitleb neid kostja faktiväidetena. Kostja väited selle kohta, et hagejat 15.01.2019 liikmeks ei võetud, ei ole kooskõlas käsitletud tõenditest nähtuvaga.
14.Kostja on esitanud tõendina ka MTÜ Ervita Shooting Club seletuse (dtl 180-181). Kohus leiab, et nimetatud MTÜ kostja liikmeks võtmise asjaolud ei oma asjas tähendust. Tõendist ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et 15.01.2019 hageja vastuvõtmist ei otsustatud. Tõendis arutelu kohta kajastatu ei saa puudutada 15.01.2019 üldkoosolekut, kuivõrd kostja väitel otsustati sel ajal liitumise tingimused ̶ hageja ei saanud samal ajal olla juba tingimusi rikkunud.
15.Kohus nõustub hagejaga, et kuna hageja oli 15.01.2019 kostja liikmeks võetud, ei olnud üldkoosolekul 11.03.2020 võimalik vastu võtta otsust liikmeks vastu võtmata jätmise kohta. Kohus leiab, et vaatamata otsuse vastavasisulisele sõnastusele on 11.03.2020 sisuliselt otsustatud hageja väljaarvamine.
16.Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt ühingu liikme võib ühingust välja arvata kui ta ei täida ühingu põhikirja, IPSC Konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on ühingu mainet oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata ühingu liikmetele kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata ühingu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piirides kehtestatud akte. 11.03.2020 üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud hageja väljaarvamise põhjust. Seetõttu ei võimalik kontrollida, kas otsuse vastuvõtmiseks olid täidetud põhikirja p 3.7 märgitud eeldused ning kohus asub seisukohale, et otsus on vastuolus kostja põhikirjaga.
17.Kohus rahuldab hagi ning tunnistab MTÜS 24 lg 1 alusel kehtetuks 11.03.2020 kostja üldkoosoleku otsuse mitte võtta hagejat kostja liikmeks. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
18.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule 400 eurot ning lepingulisele esindajale 1 587 eurot. Hageja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud. Lisaks sellele on täiendavalt tasutud riigilõivu 100 eurot seoses kahe hagi tagamise taotluse esitamisega. Kulu riigilõivule kokku on 400 eurot.
20.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
20.5.menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund.
21.Nimekirjas toodud ajakulu kokku on 11,5 tundi. Kohus leiab, et toiming 20.3 ei ole kohtumenetluses tehtud menetlustoiming. Ülejäänud osas on nimekirjas märgitu põhjendatud. Kõik toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Põhjendatud ajakulu kokku on 11 tundi. Esitatu kohaselt osutati õigusabi hinnaga 115 eurot tunnis (ilma käibemaksuta), so koos käibemaksuga 138 eurot tunnis. Kohus on seisukohal, et nimetatud hind ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu.
22.Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 1 918 eurot (400 + 11 x 138). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1 918 eurot.
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.