2-21-1052/5 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kohtu põhjendused Ajutise halduri aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta järgmised. Võlgnik sündis XXX. Koolihariduse omandamist alustas XXX, jätkas XXX. Pärast seda kui võlgniku vanemad XXX aastal XXX, paigutati võlgnik XXX. XXX omandas XXX e. Võlgniku väitel ta pärast XXX põgenes XXX, hulkus, varastas. Hiljem pani toime ka vägivallakuritegusid. Võlgniku väitel on ta veetnud vanglas kokku umbes XXX aastat. Võlgnikku on korduvalt karistatud ka väärteo korras. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks süüdi mõistetud PankrS §-s 171 lg 2 p 1 loetletud kuritegude toimepanemises. Võlgnik oli 10.05.XXXX – 13.07.XXX XXX L.K. . Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul neli last: XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sündinud XXX (XXX ema on L.K. ). XX.XX.XXXX sündinud XXX (XXX ema on L.P. ) ja XX.XX.XXXX sündinud XXX (XXX ema, võlgniku XXX on S.N. ). Võlgnik elab koos oma elukaaslase, elukaaslase tütre ning võlgniku ja elukaaslase ühise tütrega XXX asuvas XXX suuruses korteris, mille elukaaslane ostis XX.XX.XXXX hinnaga 63 900 eurot. Võlgnikul on XXX , koolis ei ole ühtki ametit õppinud. Väidetavalt on omandanud XXX töötades XXX oskused. Varem on füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud XXX, samuti töölepingute alusel erinevate ettevõtjate juures XXX. Võlgniku väitel loodab ta lähiajal asuda tööle XXX pakkuvas XXX. Võlgniku sissetulek on seni laekunud XXX võlgniku nimele avatud maksekontole nr XXX või elukaaslase kontole nr XXX AS-is Swedbank. Maksuhalduri andmetel oli võlgniku netosissetulek 2018. aastal XXX eurot (XXX eurot kuus), 2019. aastal XXX eurot (XXX eurot kuus) ja 2020. aastal XXX eurot (XX eurot kuus). Lisaks sai võlgnik 2020. a juunis – augustis XXX töötasu XXX eurot (mis suurendab 2020. a keskmise kuusissetuleku XXX euroni). 2021. aasta jaanuaris sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist XXX eurot ning 2021. aasta veebruaris Eesti Töötukassalt töötutoetust korraga mitme kuu eest, kokku XXX eurot. Võlgnik möönab, et lisaks ametlikule sissetulekule on ta teeninud tulu ka mitteametlikult. XXX osa omandas võlgnik tuttavalt, kes enne osa võõrandamise tehingu sõlmimist olevat väitnud, et ühingul ei ole võlgu. Tegelikult on ühing varatu ja tal on täitmata kohustusi. Tsiviilasjades nr XXX ja XXX tehtud tagaseljaotsustega on sellelt ühingult ja I.K. solidaarselt välja mõistetud 20 879,78 eurot, millele lisandub jooksvalt viivis. Võla sissenõudmiseks viib XXX O.K. läbi täitemenetlusi, mis ei ole edukad. Võlgniku väitel ei ole ta selle ühingu kaudu kunagi tegutsenud. Ühing esitas viimati majandusaasta aruande 2012. aasta kohta. Seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega on äriregistri pidaja 18.02.2021 teinud ühingule registrist kustutamise hoiatuse. Võlgniku väitel on tema ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud kulud umbes XXX eurot kuus, sealhulgas toidu maksumus 400 eurot, korteri laenumakse XXX eurot, korteri majandamiskulud 160 eurot, elektrienergia ja sideteenuste maksumus 80 eurot. Vältimatute väljaminekute hulgas ei kajasta võlgnik temalt tsiviilasjas nr XXX tehtud tagaseljaotsusega tema alaealise XXX V.K. kasuks välja mõistetud igakuist elatist vähemalt 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (ehk 292 eurot kuus). Seni ei ole võlgnik elatise rahas maksmise kohustust täitnud, kuid väidetavalt on ostnud XXX asju ja andnud taskuraha. Riik on seni andnud lapsele täitemenetluse aegset elatisabi 100 eurot kuus. Kuna pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad, lõpetab riik pankroti väljakuulutamisel elatisabi maksmise. Võlgniku väitel saab ta igapäevase eluga seotud jooksvat kulu katta 120 euro ulatuses elukaaslasele makstava peretoetuse ja XXX euro ulatuses võlgnikule makstava töötutoetuse arvel. Lisaks sellele on jooksvat kulu seni väidetavalt kaetud võlgniku XXX lapse sündimisel makstud umbes XXX euro suurust ühekordset toetust järk-järgult ära kasutades. Tulevikus näeb võlgnik kulude katteallikana elukaaslasele makstavat vanemahüvitist ning võlgniku poolt loodetavasti teenitavat töötasu. Vara Võlgnikul puudub realiseerimisväärtust omav vara. Võlgnikule kuulub XXX (registrikood XXX, juhataja I.S.) osa nimiväärtusega 25 560 eurot, kuid osa on väärtusetu. Kohustused

Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 35 880,46 euro ulatuses, millest üle poole 52,53% moodustab elatise maksmise kohustus, 10,40% kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees, 10,93% kahju hüvitamise kohustused ja 15,65% täitemenetluse kulud. Kars § 82 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda elatist ja toimepandud kuritegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuse näol. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 22.03.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et I.K. pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav

pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Kohus leiab, et pankrotiseaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas võlgniku maksejõuetuks kuulutamine olukorras, kus ta PankrS § 176 lg 2 järgi ei vabaneks lapsele elatise maksmise kohustusest (52,43% kohustustest) ja ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest (10,93% kohustustest), aga ka põhjusel, et tema kohustustest ülejäänud märkimisväärse osa (26%) moodustavad kriminaalkohtumenetluse kulud ja nede sissenõudmisega seotud täitekulud. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja hoopis pikendab praegusega võrreldes võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 16 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (16 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik