Võlaõigus

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 24.03.2024 sõlmitud XXX krediidilepingu alusel on kostja perioodil 24.03.202414.06.2024 saanud kokku kreediti summas 1550 eurot. Lepingu katteks on tagasimakseid tehtud kokku summas 168,42 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 50 eurot, intressi katteks 118,37 eurot ja viivise katteks 0,05 eurot. C.-R. S. ja B OÜ sõlmisid 22.08.2024 XXX refinantseerimislepingu nr. XXX laenusummaga 1500 eurot, millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Käesoleva lepinguga refinantseeriti kostja olemasolevad laenukohustused, mis tulenesid Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud XXX krediidilepingust. Kohustuste refinantseerimisega olemasolev XXX krediidileping lõppes ning laenu tagasimakseid jätkas kostja käesoleva Lepingu alusel. Leping sh. Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt XXX iseteeninduses. Lepingu tingimused „intress ja tasud“ tulenevalt lepiti kokku intressimääras 24% aastas (0,0658% päevas), krediidi kulukuse määras 26,82% (lepingu tingimused „krediidi kulukuse määr“) ning maksete kogusummas 4101,53 eurot (lepingu tingimused „maksete kogusumma“). Krediidi kulukuse määr ja maksete kogusumma (krediidi kogukulu) on arvutatud Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 150 eurot, intressimäär 24% aastas, muud kulud summas 153,25 eurot, laenutähtpäev 10.08.2034 ning kogu laen võetakse koheselt kasutusse (lepingu tingimused „maksete kogusumma“). Lepingute tingimuste „maksete tasumine“ tulenevalt - tasumine kord kuus 10. kuupäeval (maksepäev), kokku kuulub tasumisele 120 osamakset. Osamakse koosneb laenu tagasimaksest, intressimaksest ja muudest kuludest. Klient tagastab laenu ja tasub intresse igakuiste annuiteetmaksetena, muud kulud on jaotatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 2 (Krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub tasumisele: vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest, muudest kuludest ja intressist koosnev igakuine osamakse 34,36 eurot ülekandega krediidiandja kontole; Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: - laenujäägilt arvestatud intress kuulub tasumisele igakuiselt koos laenu põhiosa tagasimaksega. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimaksed tehtud pole. Makseviivituse tõttu edastati kostjale võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad 18.09.2024, 18.10.2024 ja 17.11.2024. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse 2

kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse see on 10.09.2024 (tagasimakse 23,51 eurot), 10.10.2024 (osamakse 34,36 eurot) ja 10.11.2024 osamakse 34,36 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu teatas krediidiandaja 10.11.2024 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles 25.11.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ega pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks krediidiandaja poole, oli Krediidiandjal õigus lepingu tingimuste „lepingu rikkumine“ alusel leping ülesöelduks lugeda 25.11.2024 seisuga. 10.11.2024 teatis on kostjale edastatud XXX iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile (kohale toimetatud 10.11.2024). 10.11.2024 teatega teavitas krediidiandaja kostjat ka tema ja B OÜ vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest inkassole. Antud teatiste edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lähtudes VÕS § 4034 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõuetest. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt C.-R. S. B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 93,36 eurot, viivis 167,57 eurot, võla sissenõudmiskulud kokku summas 50 eurot ja viivis põhinõudelt 1500 eurolt, so eurolt alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskuluna kokku summa 335 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 315 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 02.07.25 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (50,64% ja 26,82%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36% ning alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 24.03.2024 sõlmitud XXX krediidilepingu krediidi kulukuse määra on 50,64% ja 22.08.2024 XXX refinantseerimislepingu nr. XXX kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 24,20%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (17,36*3=52,08%; 3

16,65*3=49,95%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised.

on

Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud sissetuleku õigsust Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete alusel (hagi lisa 2), mille analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 1509 eurot. Kostja märkis enda finantskohustusteks 0,00 eurot. Krediidiandaja lähtus finantskohustuses tuletatud finantskohustuste arvutusest, mis põhineb ligikaudu 10 000 pangakonto väljavõtte analüüsil, mille kliendid on krediidiandjale esitanud. Väljavõtete analüüsi põhjal on koostatud graafik, kus on korrelatsioonis sissetulek ja finantskohustuste suurus. Sissetuleku 1500 euro juures on keskmised tuletatud finantskohustused 526,92 eurot, millest krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lähtus. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost (lisa 3), Krediidiregister (lisa 4), Ametlikud teadaanded (lisa 5), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi Kostjal oli rahvastikuregistri päringust tulenevalt üks ülalpeetav (lisa 6). Kostja ei märkinud enda majapidamiskulusid, mistõttu võeti krediidiandaja poolt majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek 1509*0,204 + 157,32 eurot = 465,156 eurot, millele lisati ühe ülalpeetava kulu. Seega arvestati krediidiotsuse tegemisel majapidamiskuludega kokku summas 520,156 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Eeltoodud info oli piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Muid kulusid hageja ei esitanud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (355 4

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna kohtul ei ole otsuse tegemise ajal uusi andmeid, kuhu kostjale otus kätte toimetada, siis tuleb otsus kätte toimetad Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.