Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-137358 Swedbank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 05.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 19.03.2025 hagile vastust esitanud. Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-137358 püüdnud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -17.10.2024, 22.10.2024, 25.10.2024, 30.10.2024 ja 13.11.2024 e-posti aadress: xxx, vastus puudub; -13.11.2024 e-posti aadressile: xxx, vastus puudub; -13.11.2024 e-posti aadressile: xxx ja xxx, vastus puudub; -13.11.2024 postiaadressile: xxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. xxx kinnisasja omanik on kinnitanud, et kostja eeltoodud aadressil ei ela. Kostja ema on kinnitanud, et kostja elab aadressil xxx. PPA teatise järgi ei ole teada, kas kostja eelneval aadressil ka elab. Kohus edastas 11.02.2025 menetlusse võtmise kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega e-posti aadressile: xxx, vastus puudub. Täiendavad registripäringud lisateavet kostja elu- või viibimiskoha andmete kohta ei andnud. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtule võimalik menetlusdokumente kätte toimetada tööandja vahendusel. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1 500 eurot, intressivõlgnevus 109,41 eurot, kindlustusvõlgnevus 24,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 63,18 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (22,4%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 15.04.2021 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 22,4%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud kostja maksevõime hindamise kohta kostja Swedbank AS pangakontoväljavõtte (periood oktoober 2020 kuni aprill 2021). Krediidilepingu nr 21-020214-RK lepingu sõlmimisele eelnevalt töötas kostja OÜ-s Personaal ja kostja sai igakuiselt töövõimetoetust ca 263,11 eurot ning kostja 7 kuu keskmine sissetulek (so koos tagastatud tulumaksuga 18,67 eurot) oli 675,55 eurot kuus (4728,88/7). Kontoväljavõttest nähtuvalt oli kostja püsikulud 7 kuu lõikes kokku 754,66 eurot, seega ühes kuus keskmiselt 107,80 eurot (754,66/7). Hagis toodult (krediidiandja poolt välja selgitult) oli kostjal BB Finance OÜ ja IPF Digital AS ees igakuised kohustused 156 eurot (kuumaksed 44+112=156 eurot), millised kohustused tasus kostja ema (kohustused lõppesid, kuid krediidiandja arvestas vastavaid osamakseid siiski kohustusena, sest tõendid kohustuste täitmise kohta puudusid), kellele on kontoväljavõttest nähtuvalt tehtud enne krediidilepingu sõlmimist ülekandeid. Krediidilepingu nr 21-020214-RK maksimaalseks kuumakseks on 25,83 eurot. Seega kostja

igakuised kohustused olid 289,63 eurot (156+25,83+107,80=289,63 eurot). Kontoväljavõttest ei nähtu majapidamiskulude kandmist, mistõttu tuleb lähtuda üldkohaldatavalt arvestuslik elatismiinimumi, mis oli 2021. aastal 233,57 eurot kuus. Seega jäi kostjal pärast kõige eelneva maha arvamist järgi 152,35 eurot (675,55-289,63-233,57=152,35). Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust krediidikohustuse ja regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi vabu rahalisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada, et kostja oli enne krediidilepingu nr 21-020214-RK sõlmimist krediidivõimeline ja kostja oli suuteline täitma lepingus toodud osamakseid vastavas suuruses. Hageja on tõendanud, et enne eelmärgitud krediidilepingu sõlmimist järgiti vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 15.04.2021 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 21-020214-RK ja 13.05.2025 krediitkaardi kindlustusleppe nr NK0000216161 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1500 eurot, intressivõlgnevus 109,41 eurot, kindlustusvõlgnevus 24,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 63,18 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2025 põhinõudelt 1500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 315 eurot (riigilõiv). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 315 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.