2-20-144170/9 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 ASis LHV Pank. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

2-20-144170 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Elisa Teleteenused aktsiaselts (Edaspidi Elisa Teleteenused AS) esitas 08.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 131.05 euro saamiseks. Kohus tegi 10.12.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.12.2020 aadressil xxx. Võlgnik T. K. esitas 23.12.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.01.2021 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.01.2021 määrusega jättis kohus Elisa Teleteenused aktsiaseltsi hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ja oma nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis 27.01.2021 esitas hageja kohtule hagiavalduse T. K. ́i vastu. 10.02.2021 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused. 04.03.2021 esitas Elisa Teleteenused AS Harju Maakohtule hagi T. K. ́i vastu põhivõla 39.16 euro, kahjuhüvitise 39.90 euro, leppetrahvi 12.46 euro, sissenõudmiskulude 29 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 40.35 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 13.08.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust, mille alusel võimaldas hageja kostjale teenuse Starman ZUUM: SZUUMtv, ZUUMtv moodulkaardi rendi ja DigiTV kaart (/Rent) teenuse kasutamise. Sõlmitud lepingute alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostjal oli kohustus hageja poolt osutatud teenuste eest tasuda, kuid seda kohustust kostja ei täitnud. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 18.03.2021. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine

2-20-144170 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi poolte vahel 13.08.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust tuleneva võlgnevuse summas 160.87 eurot, s.h põhinõude 39.16 eurot, kahjuhüvitise 39.90 eurot, leppetrahvi 12.46 eurot, võla sissenõudmiskulu 29 eurot ja 04.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 40.35 eurot, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise 0,05 % põhinõudelt (39.16 eurot) ja kahjuhüvitise nõudelt (39.90 eurot) päevas alates 05.03.2021 kuni põhinõude ja kahjuhüvitamise nõude täitmiseni. Hageja on küll taotlenud TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist alates 28.01.2021, kuid kuna kohus on rahuldanud hageja nõude 04.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 40.35 eurot osas, on hagejal TsMS § 367 alusel õigus nõuda viivist alates 05.03.2021. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 160.87 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulu 105 euro, kokku 180 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 60 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd (tegemist on masshagiga) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 60 eurot, kokku 135 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.