OÜ Aktiva Finants hagi S. M. S. vastu elektrilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
137,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja Marek Aunver
Kostja
S. M. S. (isikukood xxxx)
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt S. M. S.’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja 127,55 eurot (sealhulgas põhivõlg 66,06 eurot, seisuga 13.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 36,49 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 25 eurot).
3.Mõista kostjalt S. M. S.’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 66,06 eurot alates 14.01.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 5 eurot hüvitise saamise osas.
6.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista kostjalt S. M. S.’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude hüvitis 195 eurot.
7.Mõista kostjalt S. M. S.’lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
1 (4)
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elektrilepingust tuleneva võla väljamõistmise nõudes S. M. S. (kostja) vastu. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Hageja esitas 13.01.2021 hagi. E OÜ ja kostja sõlmisid 10.01.2018.a. võrgulepingu nr. xxxx, millega võrguettevõtja kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust. Kostja jättis tasumata temale lepingu alusel osutatud teenuste eest 66,06 eurot. Nõude kohta on kostjale esitatud arved nr 90068509389, 90658543225, 90198750631, 90270332699, 90298121317 ja 90113372437. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma viivist 0,07% päevas. Hagi esitamise seisuga on viivisenõude suurus 36,49 eurot. Lepingu p 8 järgi esindas E OÜ-d E AS. E AS loovutas nõuded 13.12.2019 hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113(2) lg 2 alusel nõuab hageja esimese nõudekirja saatmise eest 15 eurot ja kahe järgneva eest 5 eurot ning täiendavalt veel 5 eurot. Hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla 66,06 eurot tasumiseni.
2.19.01.2020 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses (dtl 80).
3.Kostja vaidles 21.01.2021 avaldusega hagile vastu (dtl 141). Kostja väitel on ta lepingu lõpetanud ega võlgne hagejale midagi.
4.Kohus selgitas menetluse seisu ja edasist ajakava 12.03.2021 määruses (dtl 146). Kohus selgitas kostjale, et tema väited võla puudumise kohta vajavad täpsustamist ja tõendamist. Kohus küsis pooltelt, kas nad soovivad ärakuulamist.
5.Kostja eitas 12.03.2021 avalduses uuesti võla olemasolu (dtl 144). Põhjendusi ja tõendeid kostja ei esitanud. 2 (4)
6.Kumbki pool ei taotlenud enda ärakuulamist, mistõttu kohus lahendas asja kirjalikus menetluses.
Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub vastavalt rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2).
8.Esitatud nõue tuleneb 10.01.2018 kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud võrgulepingust nr. xxxx (dtl 48 – 63), millega võrguettevõtja kohustus müüma kostjale elektrienergiat ja osutama võrguteenust aadressil xxxx. Kostja jättis tasumata lepingu alusel temale esitatud arved nr 90068509389, 90658543225, 90198750631, 90270332699, 90298121317 ja 90113372437 (dtl 32 – 47). Arvetes on kajastatud võrguteenuse tasud, tasu tarbitud elektrienergia eest ja sellega seonduvad muud tasud. Vastavate tasude maksmise kohustus tuleneb 2017 tüüptingimuste p-st 10.1 (dtl 54) ja 2018 tüüptingimuste p-st 3.1 (dtl 60). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Põhivõla summa arvestamisel on hageja jätnud välja arvetes kajastatud viivise summad. Hageja ütles lepingu võla tasumata jätmise tõttu üles 30.01.2019 (dtl 75). Võrguettevõtja E OÜ on määranud lepingulistes suhetes kostjaga enda esindajaks E AS-i (lepingu p 8, dtl 49). Nimetatud isik on loovutanud nõuded hagejale, millest on kostjale teatatud (dtl 31). Kuna kostja pole tõendanud oma väidet lepingu varasema lõpetamise kohta ega ole lükanud ümber esitatud arvete õigsust, siis loeb kohus põhivõla eelnimetatuga tõendatuks summas 66,06 eurot ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
9.Hageja nõuab sissenõudmiskulu hüvitamist kokku summas 25 eurot kolme kostjale saadetud meeldetuletuse eest. See nõue vastab VÕS § 113(2) lg 2 p-s 1 sätestatule ja kohus mõistab vastava summa kostjalt hageja kasuks välja. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest on tekkinud täiendav sissenõudmiskulu summas 5 eurot (märgitud hagiavalduses tärniga, dtl 88). Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.
10.Kostja ei ole vaielnud vastu hageja viivisenõude arvestuse õigsusele. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga (13.01.2021) sissenõutavaks muutunud viivise summaks 36,49 eurot (dtl 68 - 74). Viivist on arvestatud määraga 0,07% päevas, mis vastab tüüptingimustes sätestatule (2018 tingimused p 5.5, dtl 61). Järgneva perioodi eest nõuab hageja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367 mõistab kohus välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 14.01.2021) kuni põhivõla 66,06 eurot tasumiseni.
11.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi rahuldamata jääv osa on ebaoluline ja kohus ei pea õigustatuks jagada sellest tulenevalt menetluskulusid teisiti.
3 (4)
12.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – riigilõiv summas 75 eurot (dtl 64) ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot 2 tunni töö eest (dtl 29). Käesoleva hagi aluseks olev nõue on õiguslikult lihtne, selliste nõuete esitamine on hagejale tavaline tegevus, sisulist vaidlust nõude üle menetluses poolte vahel ei tekkinud. Kohus peab seega hageja õigusabikulu ülemääraseks ja rahuldab nõude osaliselt summas 120 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise summas 195 eurot (75 + 120).
13.Vastavalt hageja taotlusele (dtl 27) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.