Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-20-143226 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 24. juulil 2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr. L-989262, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja teleteenust aadressil Karja tn 52, Pärnu ning sama lepingu ja seadmete rendi- ja/või müügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja põhivõlgnevus koosneb hageja poolt osutatud teenusest ning tagastamata seadmete väärtusest. Kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud ega kompenseerinud nende väärtust. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevuse põhiosa 219,49 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid arve nr A-32093096 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 01.06.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.03.2021 valemi abil: põhivõlgnevus 219,49 eurot x viivitatud päevade arv 1005 x lepingujärgne viivisemäär 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 110,29 eurot.

2(4)

2-20-143226 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 219,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 110,29 eurot ning viivised alates 02. märtsist 2021 kuni põhinõude summas 219,49 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt,

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 16. märtsil 2021. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 219,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 110,29 eurot, kokku 329,78 eurot ning viivised alates 02. märtsist 2021 kuni põhinõude summas 219,49 euro täitmiseni viivisemäras 0,05 protsenti päevas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 520 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 240 eurot (120*2). TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on käibemaksukohuslane KMS § 3 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus käibemaksu tagastusele. Seega tuleb hageja õigusabi kulud rahaliselt kindlaks määrata ilma käibemaksuta. 3(4)

2-20-143226 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 340 eurot (100+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.