PRÜGIABI24 OÜ hagi Aktsiaselts Ekast vastu põhivõla 3190 euro, viivise 43,95 euro ja alates 17.06.2020 seadusjärgse viivise saamiseks 3489,15 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PRÜGIABI24 OÜ (14864170, Majaka põik 5-4, Tallinn, Harju maakond, 11414), seaduslik esindaja I. D. (e-post: XXX) ja lepinguline esindaja I.D. (e-post: XXX) Kostja: Aktsiaselts Ekast (10448523, Keevise tn 6, Tallinn, Harju maakond, 11415), esindaja V. S.
Kohtuistung
09.03.2021
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja I. D., hageja lepinguline esindaja I. D. ja kostja lepinguline esindaja R. M.
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt Ekast PRÜGIABI24 OÜ kasuks põhivõlg 3190 eurot, seisuga 16.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 43,95 eurot ja alates 17.06.2020 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 3146,05 eurot.
Välja mõista Aktsiaseltsilt Ekast PRÜGIABI24 OÜ kasuks menetluskuluna 1595,37 eurot.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt Ekast hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt PRÜGIABI24 OÜ kasuks kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2020 mitteeluruumide üürilepingu nr 2-20. Lepingu punktide 2.2-2.6 kohaselt kohustus kostja üürileandjana andma üürnikust hagejale hiljemalt 01.04.2020 kasutamiseks äripinna 500m2 ja laopinna 370m2 Tallinnas xxx ning hageja kohustus maksma kostjale igakuiselt üüri summas 1914 eurot (koos käibemaksuga). Lepingu punkti 2.7 ja 2.10 kohaselt pidi hageja tasuma kostja arveldusarvele tagatisraha 3190 eurot. Hageja kandis kostjale raha 14.02.2020.
2.Hageja, kostja ja endine üürnik tegid 2020 märtsi alguses äripinnal töökoosoleku, kus mõõtsid konkreetse 500m2-se maa, mille kostja pidi hagejale andma üürile. Samuti arutasid kostja ja endine üürnik kolimisprobleeme. Lepingu täiendusi või muudatusi s.h üüripinna üleandmise kuupäeva töökoosolekul ei arutatud.
3.2020 märtsi lõpus oli äripinnal teine hageja ja kostja koosolek. Üüripinnal paiknes endise üürniku vara: konteinerid, ehitusmaterjalid, traktorid ja ehitustehnika. Samuti ei olnud ladu täiesti tühi. Kostja lubas, et lepingus sätestatud tähtajaks jõuab endine üürnik ära kolida.
4.Hageja esindaja helistas 31.03.2020 kostjale ja kostja teavitas, et ta ei ole valmis 01.04.2020 üüripinda hageja valdusesse andma, kuna endine üürnik ei jõudnud ära kolida. Kostja esindaja lubas ise hiljem helistada ja leppida kokku üüripinna üleandmise kuupäeva.
5.Vastavalt lepingu punktidele 4, 6.3, 15.1, 15.2 ja 18.3 tulnuks kostjal muuta üüripinna üleandmise tähtaega kirjalikult. Kostja muutmist või parandust hagejale ei esitanud. Samuti ei teavitanud kostja hagejat 31.03.2020-07.04.2020 kirjalikult või suuliselt üüripinna üleandmise uuest kuupäevast.
6.Hageja esindaja sõitis 07.04.2020 üüripinnalt mööda ja selgus, et endine üürnik ei olnud üüripinda vabastanud ning tema vara oli endiselt üüritaval maal. Hageja pildistas objekti. Üüripind ei olnud seega 07.04.2020 üleandmiseks valmis ning hagejal ei olnud üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüripinda kasutada.
7.Hageja saatis 07.04.2020 kostja e-postile xxx lepingust taganemise avalduse, kuna kostja ei andnud kokkulepitud ajal üüripinda üle ning palus tagastada tagatisraha 3190 eurot hageja arveldusarvele 7 päeva jooksul s.o hiljemalt 14.04.2020 (VÕS § 187 lg 1, § 189 lg 1). Kostja keeldus 08.04.2020 põhjendamata tagatisraha tagastamist ja väitis, et hageja ei ilmunud 02.04.2020 võtmeid vastu võtma. Kostja ei edastanud mingit kinnitust objekti üleandmise teate edastamise kohta. Hageja leiab, et kostja kohustus lepingu punktide 9.1, 7.4 ja 2.2-2.6 alusel hagejale üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle andma hiljemalt 01.04.2020. Seega oli üüripinna hageja kasutusse õigeaegse üleandmise kohustus kostjal.
8.Kostja väitel kandis ta erinevate väidete kohaselt kahe üürniku kolimisega üle 3000/5000 euro lisakulutusi - pinna rendiks ettevalmistamisel. Hageja leiab, et üüripinna vabastamine ja uuele
üürnikule ettevalmistamine on kostja kohustus ning hagejal on õigus nõuda tagatisraha tagastamist täies ulatuses.
9.Hageja pöördus 16.04.2020 kostja poole vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks, kuid kostja tagatisraha ei tagastanud.
10.Hageja taotleb kostjalt ka tagatiselt perioodi 16.04.2020-16.06.2020 eest seadusest tuleneva viivise summas 43,95 eurot väljamõistmist. Samuti taotleb hageja alates 17.06.2020 edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited
11.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väidetel ei tea ta 31.03.2020 telefonikõnest ning ei ole kedagi volitanud edastama hagejale infot üüriobjekti mittevalmisolekust. Üüriobjekt oli üleandmiseks ettevalmistatud. Kostjal ei olnud põhjust hagejat kirjalikult üürilepingu muudatusest informeerida, kuna objekt oli üleandmiseks valmis. Samuti ei olnud vajadust teavitada hagejat uuest üüripinna üleandmise kuupäevast, kuna üüripind oli üleandmiseks valmis üürilepingus märgitud ajal.
12.Kostja vaidleb vastu hageja ühepoolsele olukorra fikseerimisele. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada üüriobjekti kasutamise takistusi. Kohane oleks olnud objekt fikseerida kostja juuresolekul, koostada skeem, kus oleks näha üüripinnal oleva takistuse maht, kogus, kirjeldus ja asetus. Isegi kui leida, et üüriobjekti kasutamine oli takistatud, oleks üürnik pidanud kostjalt nõudma VÕS §-s 279 sätestatud tegu, kuid kostja sellist nõuet ei esitanud.
13.Kostja leiab, et 07.04.2020 hageja kiri ei ole teade lepingu taganemisest. Kirjas on toodud palve leping lõpetada. Kostja tõlgendab seda üürilepingu erakorralise ülesütlemisena, milleks hagejal alust ei olnud. Täidetud ei ole formaalsed ja materiaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemisavalduses viidatud põhjused viitavad sellele, et hageja soovis lepingu erakorraliselt üles öelda VÕS § 314 sätete alusel, s.t põhjusel, et üürnik ei saanud asja kasutada. Kostja leiab, et hagejal oli võimalik üüriobjekti kasutada, kuid hageja ei ilmunud võtmeid vastu võtma. Hagejal võis kaduda huvi rendiobjekti kasutamiseks, kuna leidis endale teise objekti ning see oli ka üürilepingu ülesütlemise tegelik põhjus. Kostja leiab, et hageja kasutamise võimatusele tuginemine on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine, üürileping on jätkuvalt kehtiv ja hagejal ei ole õigust nõuda tagatisraha tagastamist.
14.Kostja keeldus tagatise tagastamisest tuginedes üürilepingu punktile 2.10, mille järgi ei kuulu tagatisraha tagastamisele, kui leping lõpetatakse üürniku soovil enne lepingu punktis 2.4 toodud tähtaega.
15.Kostja leiab, et vaidlus käib tagatisraha tagastamise üle, kuid hageja nõuab kostjalt kahju. Kostja hagejale kahju tekitanud ei ole ja hageja nõue on põhjendamata. Hageja saab tugineda vaid VÕS § 308 lõikele 3.
16.Üürilepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, kuna erakorraliselt võib üürilepingu üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Juhul kui hageja leidis, et üüripinnal on puudused, oleks hageja pidanud käituma vastavalt VÕS § 278 sätetele. Üüripind ei ole hävinenud, ei ole muutunud kasutuskõlbmatuks, ei ole muutunud ruumide pind ega nende kogus ja konfiguratsioon, s.t ei ole saabunud asjaolu, mis välistaks üüripinna kasutamise üürniku poolt. Seega lepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine. Kuna ülesütlemine on tühine, siis on üürileping jätkuvalt kehtiv ja hagejal puudub õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
18.Pooltel puudub vaidlus selles, et: * PRÜGIABI24 OÜ (hageja) ja Ekast AS (kostja) sõlmisid 11.02.2020 mitteeluruumide üürilepingu nr 2-20, mille punktide 2.2-2.6 kohaselt kohustus kostja üürileandjana andma üürnikust hagejale hiljemalt 01.04.2020 kasutamiseks äripinna 500m2 ja laopinna 370m2 Tallinnas xxx ning hageja kohustus maksma kostjale igakuiselt üüri summas 1914 eurot (koos käibemaksuga); * lepingu punkti 2.7 ja 2.10 kohaselt pidi hageja tasuma kostja arveldusarvele tagatisraha 3190 eurot, mille hageja kandis kostjale 14.02.2020; * hageja üüritud pinda kasutama ei asunud.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas: * hagejal oli võimalik üüripind 01.04.2020 kostjalt vastu võtta; * hagejal oli alus üürilepingust taganemiseks; * hagejal on õigus tagatisraha tagasisaamiseks.
20.Üüripinna vastuvõtmisest
20.1.Hageja märgib, et märtsi alguses ja lõpus toimus poolte vahel kaks koosolekut, millest esimesel osales ka üüritava pinna endine üürnik ja kus mõõdeti hagejale konkreetne maa, mille kostja pidi andma üürile. Teise koosoleku ajal oli üüripinnal endiselt teise üürniku vara: konteinerid, ehitusmaterjalid, traktorid ja ehitustehnika. Hageja helistas kostjale 31.03.2020 ja kostja teavitas, et üüripind ei ole valmis ning lubas helistada ja kokku leppida üüripinna üleandmise kuupäevas. Kostja ei teavitanud 31.03.2020-07.04.2020 hagejat uuest kuupäevast ja 07.04.2020 üüripinnast mööda sõites nägi hageja, et endine üürnik ei ole üüripinda vabastanud.
20.2.Kostja vastuväitel ei ole ta hageja kõnest teadlik. Samuti pole kedagi volitatud edastama hagejale infot sellest, et üüriobjekt ei ole üleandmiseks ettevalmistatud. Rendiobjekt oli valmis ja kostjal puudus vajadus üürilepingut muuta või teatada uuest üüripinna üleandmise ajast. Kostja leiab, et kui hageja mingil põhjusel leidis, et üüriobjekt ei ole valmis, siis oleks pidanud ta nõudma VÕS § 279 sätestatud tegu, st üüriobjektil puuduste kõrvaldamist.
20.3.VÕS § 276 lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürilepingu punkti 2.3 alapunkt 2.6 (numeratsioon ekslikult vale) sätestab üürilepingu alguskuupäevaks mitte hiljem kui 01.04.2020.
20.4.Kohtu hinnangul on kostja kohustuseks tõendada, et andis üürileandjana hagejale üüripinna õigeaegselt üle. Kohus küsis kostjalt 09.03.2021 istungil, kas on asjas esitada tõend, mis kinnitab objekti üleandmise soovi tähtaegselt. Kostja esindaja kinnitas, et tõendit kostja ei ole esitanud, kuna sellist tõendit ei ole esitada (00:24:29). Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et täitis üürileandjana kohustuse üüripind hagejale lepingus märgitud tähtajal üle anda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, sh e-kirja, milles oleks kutsunud hagejat üüripinda vastu võtma või teavitanud hagejat, et ta on üüripinna vastuvõtmisega vastuvõtuviivituses. Kohus leiab, et seega on tõendatud, et kostja ei täitnud enda kohustust tähtaegselt üüripinna üleandmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja soovis üüripinda üle anda 02.04.2020, siis oleks kostja olnud üüripinna üleandmisega viivituses.
21.Üürilepingust taganemisest
21.1.Hageja saatis 07.04.2020 kostja e-postile avalduse lepingust taganemiseks, kuna kostja ei andnud üüripinda üle kokkulepitud ajal.
21.2.Kostja leiab, et hageja 07.04.2020 kirja puhul ei ole tegemist teatega lepingu taganemisest. Kirjas on toodud hageja palve leping lõpetada. Kostja tõlgendab seda üürilepingu erakorralise ülesütlemisena, milleks hagejal alust ei olnud. Lepingu ülesütlemiseavalduses toodud põhjused viitavad, et hageja soovis lepingut üles öelda, kuna ei saanud seda kasutada. Kostja leiab, et hagejal oli võimalik üüriobjekti kasutada, kuid hageja ei ilmunud seda vastu võtma. Hagejal võis kaduda huvi rendiobjekti kasutamiseks, kuna leidis üürilepingu kestel teise üüriobjekti
21.3.Vastavalt VÕS § 277 lõikele 1 kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda.
21.4.Kohus leiab, et hageja 07.04.2020 e-kirjas sisaldub üürilepingust taganemine kostja lepingurikkumise tõttu. Taganemisavaldusest nähtub leping nr 2-20, millest hageja taganeb ning taganemise aeg 07.04.2020. Nimetatust nähtub hageja selge tahe lepinguline võlasuhe lõpetada. Kohus tuvastas punktis 20, et kostja ei täitnud 7 päeva jooksul hagejale lepingust tulenevat kohustust üüripinna üleandmiseks. Seega leiab kohus, et hageja avaldust ei saa lugeda üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna kostja ei olnud üüripinda hagejale üle andnud. Viidatud avaldust ei saa käsitleda erakorralise ülesütlemise avaldusena. Kuna kostja ei olnud veel hagejale üüripinda üle andnud, siis ei saanud hageja kostjalt nõuda üüripinnalt puuduste kõrvaldamist. Hageja ei olnud saanud üüripinda taganemisavalduse ajaks üle vaadata. Kokkulepitud ajal asja üleandmata jätmisel saab üürnik kooskõlas VÕS § 277 lõikega 1 lepingust taganeda. Kohus loeb kostja 08.04.2020 e-kirjaga hageja taganemiseavaldusele tõendatuks asjaolu, et kostja sai hageja taganemisavalduse kätte. Kohus leiab, et hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul kostja rikkumisest teadasaamisest, s.t kuivõrd kostja ei olnud üüripinda seitse päeva peale üleandmise tähtpäeva üle andnud, siis oli tal õigus lepingust taganeda.
21.5.Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust, kas hageja leidis kostja üüripinna asemele teise üüripinna ja kaotas seetõttu hageja üüripinna vastu huvi. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus asuda otsima uut üüripinda olukorras, kus kostja kokkulepitud üüripinda tähtaegselt üle ei andnud.
22.Tagatisraha tagastamisest
22.1.Hageja tasus 14.02.2020 kostjale tagatisraha 3190 eurot. Kostja keeldus 08.04.2020 põhjendamatult tagatisraha tagastamisest, väites, et hageja ei ilmunud 02.04.2020 võtmeid kätte saama.
22.2.Kostja keeldus tagatisraha tagastamisest tuginedes üürilepingu punktile 2.10 põhjusel, et leping lõpetati üürniku soovil enne lepingu punktis 2.4 toodud tähtaega. Seega ei kuulu kostja arvates tagatisraha tagastamisele.
22.3.Kooskõlas VÕS § 308 lg 1 esimese lausega võib eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Lepingu punkti 2.10. viimase lause kohaselt, kui leping lõpetatakse üürniku soovil enne lepingu punktis 2.4 toodud tähtaega, siis ei kuulu tagatisraha tagasi maksmisele. Vastavalt VÕS § 187 lõigetele 1 ja 2 lõpevad kohustuse lõppemisel ka sellega seotud tagatised ja kõrvalkohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis, mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 esimesest lausest võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
22.4.Poolte vahel puudub vaidluse selles, et hageja tasus kostjale tagatisraha 3190 eurot.
22.5.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja taganes lepingust, kuna kostja ei andnud üüripinda hagejale üle. Seega ei kohaldu käesoleval juhul lepingu punkt 2.10, kuna üürnik ei öelnud üürilepingut ennetähtaegselt üles, vaid taganes lepingust.
22.6.Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjal taastada hagejale tagatisraha 3190 eurot.
23.Viivisest
23.1.Hageja nõuab kostjalt perioodi 16.04.2020-16.06.2020 eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 ls 2 sätestatud määras kokku 62 päeva eest 43,95 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
23.2.Kostja vaidles hagile tervikuna vastu.
23.3.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
23.4.Hageja nõudis kostjalt tagatise tagastamist 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 14.04.2020. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 15.04.2020. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt viivist alates 16.06.2020, siis kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks 16.06.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 43,95 eurot.
23.5.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 17.06.2020 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
23.6.Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 17.06.2020 viivise põhinõudelt 3190 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
24.Menetluskulud
24.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
24.2.Hageja 10.03.2021 taotluse kohaselt on hagi esitamiseks tasutud riigilõivu 300 eurot, tõlkekulusid 145,37 eurot ja õigusabi eest 1150 eurot, kokku 1595,37 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 11 tundi ja 30 minutit, hinnaga 100 eurot tund (käbemaksuta).
24.3.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
24.4.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuludeks on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Vastavalt TsMS § 143 punktile 1 on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 300 eurot ja tõlkekulud 145,37 eurot (kokku 445,37 eurot) kui menetluskulu kostjalt välja mõista.
24.5.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
24.6.Kohus leiab, et hagejale osutatud kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostjal tuleb hüvitada hageja õigusabikuluna 1150 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku peab kostja hüvitama 1595,37 eurot (445,37 + 1150).
24.7.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
24.8.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.