YY hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks, alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks QQ hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Hageja II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus on jõustunud osas, millega rahuldati YY ja QQ hagid ning tuvastati, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmisi otsuseid: DD revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a); Vikerlase 11 garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); YY-le umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aasta tegevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019.a finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine; HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019.a
eelarve kinnitamine (otsus nr 5); HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6); HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ P.P. Ehitusjärelevalve boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra (otsus nr 4), samuti osas, milles kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja millega jäeti rahuldamata kostja korduvad taotlused hagide läbi vaatamata jätmiseks.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot, 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli YY ja QQ hagid Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu kostja 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks, alternatiivselt otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hageja I palus määrata tema kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1644 eurot (käibemaksuga), mis koosnes riigilõivust 300 eurot ja järgmistest lepingulise esindaja tehtud toimingutest töötunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) kogu ajakuluna 8 tundi: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi, hagi täiendamine ja kohtule esitamine 1 tund, kostja vastuse analüüs ja seisukoha koostamine 1,25 tundi, vastuse koostamine 0,75 tundi, kostja seisukoha ja taotlusega tutvumine ning vastuse koostamine 1 tund, vastuse viimistlemine ja kohtule esitamine 0,25 tundi, nõude täpsustamine 0,75 tundi ning menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade koostamine 1 tund. Hageja I palus menetluskulude hüvitise välja mõista koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Hageja II palus määrata tema kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1455,96 eurot (käibemaksuga), mis koosnes riigilõivust 300 eurot ja järgmistest lepingulise esindaja tehtud toimingutest töötunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga) kogu ajakuluna 7,41 tundi: kliendiga nõupidamine ja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund, hagiavalduse koostamine 3,75 tundi, hageja I vastuse ja kostja vastuse analüüs ning kostja vastusele vastuse koostamine, sh nõupidamine kliendiga 1,5 tundi, hageja I vastusega tutvumine ja vastuse koostamine tunnistaja ülekuulamise taotlusele 0,5 tundi ning kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse analüüs, sellele vastuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine koos tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamisega 0,66 tundi. Hageja II palus menetluskulude hüvitise välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostja leidis, et hagejate lepingulise esindaja kulud ei ole proportsioonis menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning palus need välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagejate hagid ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1476 eurot ja hageja II kasuks 1314 eurot, mõlemad koos viivisega.
6.Mõlema hageja põhjendatud menetluskulu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Mõlema hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr vastavalt 156 eurot ja 168 eurot (mõlemad käibemaksuga) on aktsepteeritav.
7.Hinnates hagejate esindajate poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on põhjendatud vähendada hageja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni võrra ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 0,91 tunni võrra. Seega on hageja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 tundi ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi.
8.Põhjendatud ei ole kostja väide, et hagejate menetluskulud ei ole proportsionaalse suurusega. Kostja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 7,25 tundi, mistõttu ei ole ka hagejate esindajate kohtu poolt mõistlikuks peetud pisut väiksem ajakulu ebaproportsionaalne.
9.Arvestades eeltoodut on hageja I põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud käibemaksuga 1176 eurot (7 x 168), millele lisandub riigilõiv 300 eurot ja hageja II lepingulise esindaja kulud käibemaksuga 1014 eurot (6,5 x 156), millele lisandub samuti riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 1476 eurot ja hageja II kasuks 1314 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist seaduses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruste osas ja teha uue otsuse, millega vähendada hüvitiste suurusi. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
11.Hagejate lepinguliste esindajate töötunnihind on põhjendamatult kõrge, arvestades käesoleva tsiviilasja lihtsust. Põhjendatud töötunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot (käibemaksuga).
12.Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatud ja vajalikuks hageja I lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, mis koosneb ca 3 leheküljest, sh õigusaktide tsiteerimisest, saab pidada selle koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 11.08.2020 seisukoht on sisuliselt alla kahe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise taotlus, mille kohus jättis rahuldamata. Seega ei saa pidada selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks enam kui 0,75 tundi. 16.09.2020 nõude täpsustamise koostamiseks märgitud ajakulu eest ei saa vastutada kostja. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleb kostjal selle dokumendi koostamise kulu kanda, siis ei saa pidada põhjendatuks ajakuluks enamat kui 0,5 tundi. Hageja I lõplikud seisukohad on alla ühe lehekülje, mille koostamise ajakulu ei ole põhjendatud üle 0,5 tunni. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet. Arvestades eelnevat saab hageja I põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks olla kokku 3,75 tundi.
13.Hageja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa olla üle 3,60 tunni. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks ajakuluks 6,5 tundi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades, sealjuures kliendiga kohtumist, ei ole põhjendatud ajakulu nendele toimingutele üle 2,25 tunni. 10.08.2020 seisukoht on sisult alla 1,5-lehekülje, mille koostamiseks saab kuluda
kuni 0,75 tundi. Kuna 26.08.2020 menetlusdokument koosneb kahest lausest, ei saa selle koostamise ajakulu olla põhjendatud enam kui 0,2 tundi. 09.09.2020 seisukoht on sisuliselt alla ühe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise taotlus, mille kohus jättis rahuldamata. Seega ei saa pidada seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks enam kui 0,4 tundi. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet. Vastustajate seisukohad
14.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
15.Kostja uued vastuväited on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta, sest maakohus on andnud menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks, kuid kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid maakohtu menetluses ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagid, samuti menetluskulude jaotuse ja kostja korduvate hagide läbi vaatamata jätmise taotluste rahuldamata jätmise osas.
17.Kohtuotsus on vaidlustatud hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste suuruste osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.
20.Maakohtu otsusest nähtub, et kohus hindas hagejate menetluskulusid, määrates kindlaks põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning andis hinnangu esindajate tunnihinna suurustele, arvestas seejuures hageja 19.11.2020 esitatud vastuväidetega (tl 89). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvestades käesoleva vaidluse lihtsust ei ole põhjendatud hagejate vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastavalt 168 eurot ja 156 eurot (mõlemad käibemaksuga). Tegemist on kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasu suurusega (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-131-16 ja nr 3-2-1-159-16, p 24 jpt).
22.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta ei pea hüvitama hageja I 16.09.2020 menetlusdokumendi koostamise (nõude täpsustamine) kulu. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga, sest kohus, täites selgitamiskohustust, andis hagejale I tähtaja nõude täpsustamiseks (tl 59) ja pidas nõude täpsustamise alusel hagi muutmist põhjendatuks (tl 69). Arvestades tsiviilkohtumenetluse kulude kandmise üldpõhimõtet, mille kohaselt kaotaja
kannab menetluskulud (TsMS § 162 lg 1), tuleb kostjal need põhjendatud ja vajalikus ulatuses hagejale I hüvitada.
23.Asjaolu, et kohus jättis hagejate tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata, ei muuda taotluste koostamise kulu iseenesest põhjendamatuks. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Sealjuures on kostja ka ise esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (tl 51), mille kohus jättis 28.09.2020 määrusega (tl 69) rahuldamata, kuid menetluskulude nimekirjas (tl 79) on kostja pidanud selle dokumendi koostamise ajakulu enda põhjendatud menetluskuluks, mille vastaspool peaks talle hüvitama. Kostja selline käitumine läheb vastuollu poolte võrdsuse põhimõttega (TsMS § 5 lg 2), mille tagamine on kohtu kohustus.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõikide hagejate poolt esitatud menetlusdokumentide koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist põhjendatud ja vajalike dokumentidega, mille koostamiseks kulunud aeg vastab hagejate menetluskulude nimekirjades märgitule. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et tehtud toimingutele pidi kuluma vähem aega (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
25.TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.