V G hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks või otsuste kehtetuks tunnistamiseks J O hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse puudumise tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: V G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (e-post: [email protected]); Hageja II: J O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (e-post: [email protected]); Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood 80075555, asukoht Vikerlase tn 11, 13615 Tallinn, e-post: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V G hagiavaldus. Tuvastada, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmiseid otsuseid: - V T ́i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.); - xxxx garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); - V.Gile umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aastategevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine. HÜ Kuramaa (likvideerimisel)
2-20-6660 2019. aasta eelarve kinnitamine (otsus nr 5); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); - tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6).
2.Rahuldada J O hagiavaldus. Tuvastada, et Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu järgmist otsust: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ P. P. Ehitusjärelevalve boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra“.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.Jätta menetluskulud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kanda.
3.2.Välja mõista kostjalt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) hageja V G kasuks menetluskulud summas 1476 eurot.
3.3.Välja mõista kostjalt Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) hageja J O kasuks menetluskulud summas 1314 eurot.
3.4.Kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (vastavalt summas 1476 eurot ja summas 1314 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta rahuldamata kostja 17.11.2020 ja 19.11.2020 korduvad taotlused hagide läbivaatamata jätmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGEJATE NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses oli eraldi V Gi hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja eraldi J O hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Hagid on 28.05.2020 määrusega liidetud menetlemiseks ühte menetlusse.
2.Hageja V G taotles tunnistada kehtetuks Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 korduval üldkoosolekul vastuvõetud järgnevad otsused: V Ti revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.); xxxx garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); V.Gile umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aastategevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); 2 (7)
2-20-6660 Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine. Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta eelarve kinnitamine (otsus nr 5); Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6). Hageja selgitab, et kõnealusel üldkoosolekul osales 83 kostja liiget, mis tähendab, et iga otsuse vastuvõtmiseks pidi selle poolt hääletama vähemalt 42 liiget. Kõikide ülaltoodud otsuse puhul loeti vastuvõetuks otsused, mille poolt hääletas alla poole üldkoosolekul osalenud liikmetest ehk alla 42 liikme, seetõttu puudus otsuste vastuvõtmiseks vajaliku hääletamise kvoorum. Ülaltoodud otsuseid pole võimalik lugeda vastuvõetuks, kuivõrd nende vastuvõtmise poolt ei hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest.
3.16.09.2020 menetlusdokumendis märkis hageja V G, et kuivõrd hageja I hagi esemeks on hagis toodud otsuste õigusliku jõu puudumise tuvastamine, on põhjendatud enne hageja I hagis toodud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude hindamist tuvastada, kas vaidlustatud otsused on üldse vastu võetud või mitte. Seega täpsustas hageja oma haginõuet ja taotleb hagiavalduse vaidlustatud otsuste osas tuvastamist, et vaidlustatud otsused ei ole kostja poolt 12.02.2020. a korduval üldkoosolekul vastu võetud. Hageja I palus tuvastada, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmiseid otsuseid: - V T ́i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.); - Vikerlase 11 garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); - V.Gile umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aastategevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine. HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta eelarve kinnitamine. (otsus nr 5); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); - tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6). Juhul, kui kohus peaks jõudma seisukohale, et nimetatud otsused on siiski vastu võetud, siis jääb hageja I alternatiivnõudena oma hagiavalduses esitatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude juurde.
4.28.09.2020 määrusega andis kohus nõusoleku hagi muutmiseks ja võttis menetlusse hageja I 16.09.2020 esitatud nõue Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks.
5.Hageja J O taotles tuvastada, et Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu järgmist otsust: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ P. P. Ehitusjärelevalve boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra“. Juhul, kui kohus ei rahulda punktis 1 märgitud nõuet, siis palub hageja alternatiivselt tunnistada kehtetuks hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020. a toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu võetud järgmine otsus: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ xxxx boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra“. Juhul, kui kohus ei rahulda nimetud nõuet, siis palub J O rahuldada alljärgnev nõue: Tunnistada kehtetuks hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020. a toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu võetud järgmine otsuse: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ xxxx boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra.“ Hageja leiab, et üldkoosolekul otsus nr 4 ei ole vastu võetud kuna: see ei vasta päevakorra punktis märgitud sõnastusele, selle poolt ei ole hääletanud piisav arv liikmeid ning rikutud on hääletamiskorda. Kostja on rikkunud oluliselt koosoleku pidamise korda ja märkinud vastuvõetuks otsuse, mis ei ole seaduses ega põhikirjas märgitud nõutud häältearvu alusel vastu võetud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3 (7)
2-20-6660
6.Kostja esitas 17.16.2020 ühise vastuse mõlemale hagiavaldusele. Kostja hagidega ega nendes välja toodud asjaoludega ei nõustu ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Seda eelkõige järgmistel põhjustel.
7.Paljasõnalised ja tõendamata on hageja I väited, et Hageja osales vaidlusalusel üldkoosolekul ja esitas juhatusele korduvalt suulisi vastuväiteid ülal loetletud otsuste vastuvõetuks lugemise õigusvastasuse osas otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi nõude täitmata jätmise tõttu pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist. Juhatus ignoreeris hageja vastuväiteid ja keeldus hageja vastuväidete protokollimisest. Juhatus ei võimaldanud pärast otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul hagejal ka protokolliga tutvuda ega sellele vastuväiteid lisada. Samuti on paljasõnalised ja tõendamata hageja I väited, et Fakt, et hageja ülaltoodud otsuste osas pärast nende vastuvõtmist vastuväiteid esitas, nähtub kaudselt ka protokolli lõppu juhatuse poolt lisatud emotsionaalsest remargist: Koosolekul V.G pidevalt solvas V D. Nimetas teda vargaks ja kriminaaliks.
8.TÜS § 52 lg 3 on sätestatud, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna hageja I ega hageja II ei ole vaidlustatud otsuste suhtes vastuväited esitanud, siis puudub hagejal I ja hagejal II 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamise õigus. Arvestades eeltoodut taotleb kostja hageja I ja hageja II hagiavalduse läbivaatamata jätmist.
9.Ebaõiged ja valed on hageja II väited, et - Arvestades punktis 1.6 märgitud asjaolusid on päevakorra punktis mainitud „kompromiss ettepanek“ liialt üldine ja see ei anna selgust, millise olukorra osas on üldse kompromiss kostja ja boksid nr 109 vahel arutelus ja kaalumisel; Üldkoosolekul selgus, et kompromissi tingimusteks oli, et kostja tasub ehitusauditi eest ja OÜ xxxx boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra. Arvestades, et neid tingimusi ei ole päevakorras välja toodud, siis leiab hageja, et üldkoosolekul ei saagi vastu võtta päevakorras olevat otsust kuivõrd need on erinevad. Eeltoodu on hageja II subjektiivne hinnang, mis ei tugine ühelegi õigusaktile ega senisele kohtupraktikale. Juba ainuüksi seetõttu tuleks hageja II hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja palub jätta hageja I ja hageja II hagiavaldus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldused tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
11.Mõlemad hagejad on esitanud kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kaks alternatiivset nõuet, mille hagejad on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370 lg 2 alusel järjestanud (vt tsiviilasja nr 2-206660 tl 62-63; tsiviilasja nr 2-20-6890 tl 46). Sellest tulenevalt on kohus seotud hagejate soovitud nõuete lahendamise järjekorraga.
12.Kohus kontrollib eelnevast tulenevalt esmalt hagejate nõuet tuvastada, et kostja üldkoosolekul ei võetud vastu hagejate poolt vaidlustatud otsuseid. Olukorras, kus vaieldakse selle üle, kas üldkoosoleku otsused on vastu võetud, on hagejatel ühistu liikmena õiguslik huvi
4 (7)
2-20-6660 tuvastada, kas otsused on vastu võetud või mitte. Seega oli hagejatel õigus esitada tuvastushagi, paludes tuvastada, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võetud. Kui leiab kinnitust, et otsuseid ei ole vastu võetud, siis ei saa enam tekkida küsimust otsuste kehtetuks tunnistamisest. Seetõttu tulebki esmalt hinnata, kas otsused on vastu võetud.
13.Tulundusühistuseaduse (TUS) § 47 lg 1 on sätestatud, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p-s 6.10. on samuti sätestatud, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, välja arvatud seaduse ja põhikirjaga määratud juhtudel, kui nõutav suurem häälteenamuse nõue (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 11 pöördel).
14.Kostja ei ole vaidlustanud 12.02.2020 üldkoosoleku protokolli õigsust. Kostja 12.02.2020 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales vaidlusalusel üldkoosolekul 83 kostja liiget (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6). Seega iga hagejate poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks pidi selle poolt vastavalt TUS § 47 lg 1 ja kostja põhikirja p 6.10. hääletama vähemalt 42 liiget. Kõikide ülaltoodud otsuse puhul loeti aga ekslikult vastuvõetuks otsused, mille poolt hääletas alla poole üldkoosolekul osalenud liikmetest ehk alla 42 liikme (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6-8). Seega hagejate poolt vaidlustatud otsuseid pole võimalik lugeda vastuvõetuks, kuivõrd nende vastuvõtmise poolt ei hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest. See kehtib muuhulgas ka otsuse kohta, mis puudutas V T ́i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.), sest üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja 12.02.2020 üldkoosoleku protokolli kohaselt oli vaidlusalusel üldkoosolekul V. T osas päevakorras 13.03.2019 üldkoosoleku otsuste kinnitamine (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 6 ja tl 9). Varasema üldkoosoleku otsuse kinnitamine ei ole kohtu hinnangul vaadeldav isiku valimisena TÜS § 47 lg 2 mõttes ja seega kehtisid ka antud otsusele TÜS § 47 ettenähtud kohustuslikud nõuded minimaalse poolthäälte arvu osas.
15.Arvestades eeltoodut kuuluvad hagiavaldused hagejate esimese alternatiivse nõude osas rahuldamisele ja kohtul puudub vajadus kontrollide hagejate teist alternatiivset nõuet, milles taotleti vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus rahuldab V Gi hagiavalduse ja tuvastab, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmiseid otsuseid: - V T ́i revisjonikomisjoni liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a.); - xxxx garaažihoone kindlustamine (otsus nr 1); - V.Gile umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aastategevuse aruanne ning kinnitamine (otsus nr 4); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta finants- ja majandustegevuste plaani kinnitamine. HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019. aasta eelarve kinnitamine (otsus nr 5); - HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe sulgemine (otsus nr 5); - tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6). Samuti rahuldab kohus J O hagiavalduse. Kohus tuvastab, et Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul punkti 4 all vastu järgmist otsust: „HÜ Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ xxxx boksi omanik oma raha eest kõrvaldab avarii olukorra“.
16.Hagejate esimese alternatiivse nõude rahuldamise tõttu ei hinda kohus eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele selles, kas kostja 12.02.2020 üldkoosolekul esitati hagejate poolt TÜS § 52 lg 3 ettenähtud vastuväide või mitte. TÜS § 52 lg 3 sätestatud vastuväite esitamise kohustus omab tähtsust üksnes juhul, kui vaidlus puudutab üldkoosoleku otsuse kehtetuks
5 (7)
2-20-6660 tunnistamise nõuet, mitte aga seoses kohtu poolt rahuldatud hagejate tuvastusnõudega (vt ka tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 59). Kostja poolt 17.11.2020 ja 19.11.2020 esitatud korduvad taotlused hagide läbivaatamata jätmiseks jäävad rahuldamata (vt ka tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 69-71). Samuti jääb rahuldamata kostja 27.10.2020 vastuväide kohtu tegevusele (vt tsiviilasja nr 2-20-6660 tl 75).
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja mõlemad hagid kuuluvad rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja V Gi menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 8 tunni eest tunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga). Seega on V G kandnud tsiviilasjas nr 2-20-6660 õigusabikulusid summas 1344 eurot (käibemaksuga). V G kinnitab, et ta ei saa eeltoodud õigusabi kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Lisaks õigusabikuludele on V G tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 300 eurot. Seega on V G kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 1644 eurot.
19.Hageja J O menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 7,41 tunni eest tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega on J O kandnud menetluskulu seoses õigusabiga summas 1 155,96 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab, et J O ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt tuleb menetluskuluna välja mõista ka käibemaks. Lisaks on tasutud apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 300 eurot. Menetluskulu on kantud kokku summas 1 455,96 eurot (koos käibemaksuga).
20.Kostja esitas 19.11.2020 seisukoha hagejate menetluskuludele. Kostja ei nõustu hagejate menetluskuludega ega nende suurustega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Seetõttu taotleb kostja kohtult hagejate menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist. Hagide rahuldamise korral taotleb kostja kostjalt ainult vajalike ja põhjendatud menetluskulude välja mõistmist. Siiski sooviks kostja rõhutada, et kostja hinnangul ei ole hagejate menetluskulud menetlusdokumentide koostamiseks proportsioonis dokumentide sisu ja mahuga.
21.Kohus leiab, et mõlema hageja puhul on lähtuvalt TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 põhjendatud menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot.
22.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et mõlema hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr vastavalt 156 eurot ja 168 eurot (koos käibemaksuga) on aktsepteeritav. Hinnates hagejate esindajate poolt käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus vajalikuks vähendada hageja I lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 0,91 h võrra. Seega leiab kohus, et hageja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses oli 7 h ja hageja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6,5 h. Seoses kostja väitega, justkui ei oleks hagejate
6 (7)
2-20-6660 menetluskulud proportsionaalse suurusega, märgib kohus, et kostja lepingulise esindaja enda ajakulu käesolevas menetluses oli 7,25 h (tl 79-80), mistõttu ei ole ka hagejate esindajate kohtu poolt mõistlikuks peetud pisut väiksem ajakulu ebaproportsionaalne.
23.Arvestades eelnevat määrab kohus hageja I põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks koos käibemaksuga summa kokku 1176 eurot (7 x 168) ning arvestades ka riigilõivu kulu summas 300 eurot mõistab hageja I kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 1476 eurot. Samuti määrab kohus hageja II põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks koos käibemaksuga summa kokku 1014 eurot (6,5 x 156) ning arvestades ka riigilõivu kulu summas 300 eurot mõistab hageja II kasuks kostjalt välja menetluskulud summas 1314 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (vastavalt summas 1476 eurot ja summas 1314 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
25.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.