Korteriühistu Rataskaevu 22 avaldus Rataskaevu Restoran OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rataskaevu Restoran OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Korteriühistu Rataskaevu 22 (registrikood 80226215), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rasmus Kuklane Puudutatud isik: Rataskaevu Restoran OÜ (registrikood 11450226), lepinguline esindaja Mehis Adamson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasja materjalide juurde avaldaja poolt 25. septembril 2020. a esitatud tõendid, menetlusosaliste poolt 12. märtsil 2021. a, 17. märtsil 2021. a ja 19. märtsil 2021. a esitatud seisukohad ja tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Rataskaevu Restoran OÜ kanda.
Rahuldada Korteriühistu Rataskaevu 22 17. märtsi 2021. a avaldus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
5.Määrata kindlaks ning mõista Rataskaevu Restoran OÜ-lt Korteriühistu Rataskaevu 22 kasuks välja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude hüvitis (s.o esindajakulu) 1 339 eurot 20 senti (sh käibemaks).
6.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 339 eurot 20 senti) tuleb Rataskaevu Restoran OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Korteriühistu Rataskaevu 22 (avaldaja, korteriühistu) esitas 20. aprillil 2018 Harju Maakohtule avalduse Rataskaevu Restoran OÜ (puudutatud isik) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista reservkapitali osamakse 848.40 eurot ning viivis reservkapitali osamakse tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 135.42 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni osamakse nõuetekohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, majandamiskulude võlgnevus 3 248.46 eurot ning viivis majandamiskulude tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni 1 354.57 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest kuni majandamiskulude võlgnevuse nõuetekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja on Tallinnas aadressil Rataskaevu 22 asuva kinnisasja korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Avaldaja üheks liikmeks on puudutatud isik. Avaldaja 31. märtsi 2016 üldkoosolekul otsustati suurendada avaldaja osakapitali ning selle suurendamise ulatuses esitati puudutatud isikule 15. aprillil 2016 arve summas 848.40 eurot. Avalduse esitamise päeva seisuga on see summa tasumata ning tasutud ei ole ka viivist tasumisega viivitatud aja eest. Avaldaja nõuab ka kommunaalteenuste ja viiviste võlgnevust, mis on tekkinud perioodil 1. märts 2016 kuni 28. veebruar 2018.
Puudutatud isik avaldust ei tunnistanud. Avaldaja põhikiri oli 31. märtsi 2016 otsuse vastuvõtmisel vastuolus korteriühistuseaduse (KÜS) § 8 lg-ga 1. Otsus, millega avaldaja otsustas suurendada osakapitali, on seadusega vastuolus. Otsus on seetõttu algusest peale tühine. Puudutatud isik on 31. märtsi 2016 üldkoosoleku otsuse vaidlustanud tsiviilasjas nr 216-10572. Puudutatud isikul on olnud pidevalt ettemaks. Seetõttu puudub avaldajal alus nõuda
võlga või viivist. Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult ebaseaduslikult kõrgemat ja suvalistes mahtudes tasu vee eest ning venitas terve 2016. aasta vee arvestuse korrigeerimisega, tehes seda alles novembris 2016 summas 796.93 eurot. Samal ajal keeldus avaldaja muutmast arvetelt arvestatud viiviseid, kuigi seda arutati korduvalt. Avaldaja esitab endiselt puudutatud isikule ülemäärase tariifiga veearveid, kuid ei ole tõendanud, mis alusel need nõuded on esitatud. Avaldaja kohtleb puudutatud isikut ebavõrdselt võrreldes samas majas korteriomandit omavate äriühingutega ja on viivitanud arvetele selgituste andmisega. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2020 määrusega avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja reservkapitali osamakse 848.40 eurot, majandamiskulude võlgnevuse
20.aprilli 2018 seisuga 3 248.46 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot ning viivise. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 3 201.20 eurot ning viivised.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on avaldaja 31. märtsi 2016 üldkoosoleku otsusega tõendatud, et üldkoosolekul otsustati suurendada avaldaja osakapitali ning selle kohta esitati puudutatud isikule arve summas 848.40 eurot (I kd tl 5-8, tl 21). Harju Maakohtu 20. septembri 2017 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-10572, mis jõustusid 17. veebruaril 2018, on tõendatud, et 31. märtsi 2016 üldkoosoleku otsuse punkt 6 osakapitali suurendamise kohta on kehtiv (tl 67-70, 71-74, I kd). Seega on vaidlus üldkoosoleku otsuse punkti 6 kehtivuse üle lahendatud samade poolte vahel teises tsiviilasjas. Maakohus järeldas, et avaldus 848.40 euro ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks on seetõttu põhjendatud ja tuleb VÕS § 76, 86 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning KÜS § 7 lg 4 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 alusel rahuldada.
Maakohtu hinnangul on võla ja viivise arvestusega ning puudutatud isikule esitatud arvetega alates 2016. aasta märtsikuust tõendatud, et puudutatud isik on jätnud talle esitatud arved tasumata või tasunud neid osaliselt või viivitusega. Avaldaja arvestuse järgi on puudutatud isiku põhivõlgnevus 3 248.46 eurot ja viivis 1 354.57 eurot. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja et arvetel märgitud majandamiskulude maksed tuli tasuda hiljemalt järgneva kuu 28. kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast päevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomandi omanik võlglaseks korteriühistu ees.
Võla ja viivise arvestusest tuleneb, et puudutatud isiku maksed on arvestatud vastavalt sellele, kas puudutatud isik määras tasumisega konkreetse kohustuse, mille ta tasumisega täidab ning kui puudutatud isik märkis ülekande tegemisel arve numbri, siis makse selgitusse märgitud arve oligi tasutud summaga kaetud. Järelikult esitas avaldaja võla arvestuse ja on kustutanud sissenõutavaks muutunud kohustusi vastavuses VÕS §-s 88 sätestatuga. Avaldaja esitatud võla ja viivise arvestused on selged ning arvete ja laekumiste alusel kontrollitavad.
Kohtu hinnangul on 21. juunil 2016 tsiviilasjas nr 2-15-4046 sõlmitud kompromissimäärusega, nõude suurendamise avaldusega ja puudutatud isiku tehtud laekumistega on tõendatud, et menetlusosalised leppisid kokku, et tsiviilasjas esitatud nõuete osas on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kokku 11 250 eurot, millest 6 925.68 eurot
oli põhivõlgnevus ja 4 324.32 eurot kõrvalnõuete, sissenõudmiskulude ja menetluskulude eest. Kohus ei nõustunud, et kompromissis määratletud summast võiks 4 324.32 eurot käsitleda ettemaksuna. Tsiviilasjas nr 2-15-4046 18. aprilli 2016 nõude suurendamise avalduses esitatud 31. jaanuari 2016 ja 29. veebruari 2016 arved ja nendelt arvestatud viivised kuulusid veel tsiviilasja nr 2-15-4064 esitatud nõuete hulka. Seejuures ei kuulunud käesoleva nõude eseme aluseks olevates 31. märtsi 2016 arves ja sellele järgnevates arvetes märgitud teenuste summad tsiviilasja nr 2-15-4064 eseme hulka.
Maakohus ei pidanud põhjendatuks puudutatud isiku vastuväiteid veetariifi suurusele. AS Tallinna Vesi 19. detsembri 2018 e-kirjaga on tõendatud, et puudutatud isikule rakendub juriidilise isiku veetariif.
Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et igale arvele on märgitud, et veenäidud tuleb teatada iga kuu 1. kuupäevaks e-mailile XXX. See on avaldaja koostööpartneri Vanalinna Meister OÜ e-posti aadress. Avaldaja juhatuse otsuse, vee ja kanalisatsiooni arvestuste, avaldaja ja AS-i Tallinna Vesi lepingu, arvete ja kirjade, Vanalinna Meister OÜ e-kirjadega veenäitude saatmise kohta ja puudutatud isikule esitatud arvete võrdlusega on tõendatud avaldaja väited selle kohta, et kui puudutatud isik teatas avaldajale veenäidu, siis esitati talle arve tegeliku tarbimise järgi ning kui puudutatud isik rikkus veenäidu teatamise kohustust, siis esitati talle tuletatud näiduga arve. Kuivõrd vee ja kanalisatsiooni eest pidi puudutatud isik tasuma avaldajale, siis tuli tal seda teha ka tuletatud (aritmeetilise keskmise) näiduga esitatud arve korral. Seejuures võis avaldaja arvel näidatud veenäidu, AS-i Tallinna Vesi arvel näidatud veenäidu ja puudutatud isiku tegeliku veearvesti näidu vahel esineda erinevusi. Tõendatud on avaldaja väide, et kui veenäidu teatamise või veenäidu kontrollimise järgselt selgus, et puudutatud isiku tegelik veetarbimine erines arvetel näidatust, siis arvetel näidatud veekulu korrigeeriti või tasaarvestati.
10.Sama on tõendatud puudutatud isiku eest restorani Oliver (Oliver Trade OÜ), kes oli puudutatud isiku üürnik Vanalinna Meister OÜ-le esitatud e-kirjadega perioodi 23. oktoobri 2018 kuni 31. mai 2019 kohta, mis küll jäävad vaidluse välisesse aega, kuid millest nähtub sama poolte vaheline praktika (tl 124-126, I kd). Näiteks on tõendatud, et puudutatud isiku veearvesti näidu „Baari veenäit 00369/00064, Köök 00161/00606“ teatamise korral on avaldaja esitanud talle 31. detsembril 2018 arve veekuluga 54 m3 (tl 125 ja 185 pöördel, I kd). Puudutatud isiku vastuväited vee ja kanalisatsiooni kulu arvestuse ja tasunõude kohta on seega sisutud, sest tegelikult vastab lõpptarbimine hilisemalt esitatud veearvesti näitudele. E-kirjad ei tõenda aga veenäidu õigeaegset teatamist 2016. a, 2017. a ja 2018. a algul.
11.Puudutatud isik on rikkunud avaldajale näitude teatamise kohustust. Seega ei saa ta VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt tugineda vastuväidete esitamisel enda rikkumisest tulenevatele tagajärgedele. Nii tuletatud näidu esitamine kui ka viivise arvestamine tasumata arvetelt on põhjuslikus seoses puudutatud isiku rikkumisega.
12.Puudutatud isikule saadetud e-kirjade, meeldetuletuste, teadete ja nõuetega on avaldaja sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud (VÕS § 1131 lg 1).
13.Puudutatud isiku on esitanud raamatupidamisprogrammi väljavõtted võla arvestuse kohta perioodidel 1. jaanuar kuni 31. detsember 2016, 1. jaanuar kuni 31. detsember 2017 ja 1. jaanuar kuni 12. juuli 2018. Nendest nähtuvalt on puudutatud isikul seisuga 31. detsember 2016 ettemaksu 1 856.57 eurot, seisuga 31. detsember 2017 ettemaksu 1 035.18 eurot ja seisuga 12. juuli 2018 ettemaksu 1 856.97 eurot. Kohtu hinnangul ei põhine arvestus VÕS §s 88 sätestatul, on vastuolus kohtu poolt tuvastatud võlgnevusega ega arvesta lisaks põhinõudele kõrvalnõuetena KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 lg 1 alusel arvestatud viiviseid. Arvestustes on esile on toodud üksnes arvete ja laekumiste kogusummad. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikul tekkinud VÕS § 197 lg 1 kohast tasaarvestatavat nõuet avaldaja vastu.
14.Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Avaldaja menetluskulud maakohtus olid kokku 3 201.20 eurot (riigilõiv 50 eurot ja tasu õigusteenuste eest kokku 3 151.20 eurot). Menetluskulude nimekirjas toodud kulud vastavad esitatud kuludokumentidele. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja menetluskuludele. Määruskaebus
15.Puudutatud isik esitas 23. märtsil 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on osakapitali suurendamise nõue avaldaja põhikirjaga vastuolus, seega tühine. Avaldaja põhikiri oli 31. märtsi 2016 otsuse vastuvõtmisel vastuolus KÜS § 8 lg-ga 1.
17.Avaldaja on nõudnud alusetult puudutatud isikult vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumist, kuigi teenust ei ole osutatud ja avaldajal puudub asjakohane arve. Avaldajal puudub õigus esitada puudutatud isikule arveid tuletatud veenäitude alusel või muul alusetul viisil, kuna KrtS § 40 lg 1 ja lg 3 ega põhikirja punkt 3.2.7.1 ei võimalda sellisel viisil arvete esitamist. Toimikust puuduvad tõendid avaldaja poolt prognoosarvete alusel teenuste osutamise eest. Puudub võimalus jälgida, kuidas maakohus on lugenud puudutatud isiku teenuse saanuks ja maksekohustuse tekkinuks. Puudutatud isikul ei ole kohustust tasuda teenuse eest rohkem kui ta tarbinud on. Avaldaja ei ole korrigeerinud arveid vastavalt tegelikule kulule.
18.Avaldaja ei ole kohtule esitanud vee ja kanalisatsiooni teenuste arvestamise korda, kuigi avaldaja on sellele menetluses viidanud. Avaldaja ei ole tõendanud, kuidas ta tuletatud veenäiduga arveid koostas. Puudutatud isik on tõendanud pangakonto väljavõtetega, et ta on vaadeldaval perioodil makseid teinud.
19.Viivise nõudmine ei ole asjakohane, kuna avaldaja ei ole esitanud selget nõuet ning ei ole õiguspäraselt põhistanud ära teenustelt enammaksete nõudmist ning sellelt viivise nõudmist. Avaldaja ei ole tõendanud, mis hetkest ja millises summas tuli puudutatud isikul arveid tasuda osutatud teenuste eest.
20.Maakohtu määruses puudub jälgitav menetluskulude põhjendatuse kontroll. Avaldaja menetluskulude nõue on ülepaisutatud.
Menetluse edasine käik
21.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
24.Esmalt käsitleb kolleegium puudutatud isiku etteheiteid seoses reservkapitali osamaksu tasumise nõudega (I). Seejärel vastab ringkonnakohus määruskaebuse väidetele, mis puudutavad veekulu (II). Viimasena hindab ringkonnakohus menetluskulude osas esitatud väiteid (III) ning määrab kindlaks määruskaebusmenetlusest tingitud menetluskulud (IV). I
25.Avaldaja reservkapitali osamaksu tasumise küsimus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-10572. Kohus ei saa anda käesolevas tsiviilasjas uut hinnangut sellele, kas
31.märtsi 2016 üldkoosoleku otsuse punkt 6 on kehtiv või mitte. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtulahendi materiaalne õigusjõud väljendub selles, et hilisemas menetluses, mis puudutab sama õigusküsimust, peavad pooled ja kohus kinni pidama varasemast kohtulahendist. See välistab võimaluse, et sama vaidluse eseme üle tekib uus õigusvaidlus, mis teistkordsel läbivaatamisel lahendatakse teisiti. Puudutatus isiku määruskaebus jääb seetõttu vastavas osas rahuldamata. II
26.Puudutatud isiku põhiline seisukoht maakohtus ja määruskaebuses on, et avaldaja nõuab temalt vee ja kanalisatsiooni teenuste eest rohkem raha, kui tal on selleks õigus. Kaebaja ei ole vaielnud vastu, et ta on jätnud veenäidud korduvalt teatamata, kuid ei nõustu talle tuletatud näidu alusel arvete esitamisega. Seega vaidlevad pooled selle üle, millistel põhimõtetel võivad veelkulud olla korteriomanike vahel jaotatud olukorras, kui korteriühistu liige pole veenäite ühistule õigeaegselt teatanud.
27.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 151 lg 1 nägi ette, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib
korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
28.Avaldaja on olnud seisukohal, et õigus tuletatud veenäidu alusel arvete esitamiseks tuleneb avaldaja põhikirjast ja 1. mai 2014 juhatuse otsusest. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellega nõustuda.
29.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 ja asjaõigusseaduse § 75 järgi kandsid korteriomanikud kaasomanikena ühiseid maja valitsemisega seotud kulusid vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel nägi kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜS § 151 lg 1 nägi ette õiguse sätestada kulude teistsugune jaotus korteriühistu põhikirjas. Avaldaja põhikirja p-st 3.2.7.1 nähtub, et korteriühistu liikmed on leppinud kokku teatud kulude (sh vesi ja kanalisatsioon) seaduses sätestatust teistsuguses jagamises, lähtudes kulude tegelikust tarbimisest. Seega on avaldajal põhikirja p 3.2.7.1 kohaselt õigus nõuda puudutatud isikult vee- ja kanalisatsiooni kulude kandmist arvestinäitude alusel.
30.Avaldaja tõlgendus, et tuletatud näidu alusel arve esitamise õigus tuleneb avaldajale juhatuse 1. mai 2014 otsusest (I kd, tl 23), ei ole kooskõlas KÜS § 151 lg 1 mõttega. Viidatud sätte kohaselt on korteriühistu liikmetel võimalik leppida kokku kulude teistsuguses jaotamises ning selleks vajaliku häälteenamuse nõude sätestab KÜS § 4 lg 1 teine lause. Tegemist on kvalifitseeritud häälteenamuse nõudega. Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuigi juhatuse otsus esitada veenäidu teatamise kohustust rikkunud liikmetele tuletatud näiduga arved on iseenesest mõistlik, ei vasta see KÜS § 15 lg-s 1 või vastavalt KÜS § 4 lg-st 1 tulenevale häälteenamuse nõudele.
31.Alternatiivselt on avaldaja olnud seisukohal, et kuna tuletatud näiduga arveid on avaldaja esitanud korteriühistu liikmetele pikka aega, kehtib liikmete vahel vastav tava. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12 asunud seisukohale, et mõistlik kulujaotus võib olla välja kujunenud ka korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste alusel või tavana (vt Riigikohtu 9. mai 2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12, p 12). TsÜS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt tekib tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 25. septembril 2020 Vanalinna Meister OÜ kaaskirja, millega soovib tõendada poolte vahelise tava olemasolu. Vanalinna Meister OÜ osutab avaldajale haldusteenust. Andmetest nähtuvalt on avaldaja esitanud puudutatud isikule ka varasemalt arveid tuletatud näitude alusel ning puudutatud isik on neid aktsepteerinud. Tuletatud veenäidu alusel on esitatud järgmised arved (II kd tl 129134), mille puudutatud isik on tasunud: mai 2009, september 2009, oktoober 2010, august 2011, august 2012, veebruar 2013, september 2013, märts 2014, aprill 2014. Lisaks sisaldasid tsiviilasjas nr 2-15-4064 nõutud kommunaalkulude arved tuletatud veenäidu alusel esitatud vee- ja kanalisatsiooni arvestust. Puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-15-4064 sõlmitud
kompromissi alusel kõik kommunaalkulud tasunud. Puudutatud isik ei vaielnud vastu, et on tuletatud näiduga arved varasemalt tasunud.
32.Ringkonnakohtu hinnangul võib nõustuda maakohtu põhjendustega, et poolte vahel kehtib TsÜS § 2 lg 2 mõttes tava, mille kohaselt esitab korteriühistu oma liikmetele tuletatud näitude alusel arveid juhul, kui ühistu liige jätab näidud teatamata. Puudub vaidlus, et liikmetel on kohustus tarbitud veenäidud haldusteenust pakkuvale ettevõttele esitada ning puudutatud isik pole ka väitnud, et ta on esitanud avaldajale või haldusteenust pakkuvale ettevõttele veenäidud õigeaegselt, kuid need on jäetud tähelepanuta. Kaebaja vastuväide on see, et avaldajal puudus õigus esitada puudutatud isikule tuletatud näitude alusel arveid, sõltumata sellest, et kaebaja ei teatanud tarbitud vee kogust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja sellised väited põhjendatud, sest puudutatud isik on varasemalt (s.o perioodil mai 2009 kuni aprill 2015 ning tsiviilasjas nr 2-15-4064 tehtud kompromissmääruse alusel tasutud kommunaalkulud) aktsepteerinud tuletatud näidu alusel esitatud arveid ja neid tasunud. Puudutatud isiku vastuväited, et avaldaja on varasemalt tuletatud näitude alusel esitatud arvete alusel puudutatud isikult tasumised välja petnud, ei ole veenvad.
33.Avaldaja on väljendanud menetluses ka seisukohta, et 25. septembri 2020 üldkoosoleku otsusega kiitis korteriühistu heaks avaldaja juhatuse 1. mai 2014 otsuse. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et poolte vahel kehtis tava, puudub vajadus analüüsida, kas avaldaja sai 25. septembri 2020 üldkoosoleku otsusega kiita heaks avaldaja juhatuse 1. mai 2014 otsuse (II kd, tl 107-111).
34.Järgnevalt tuleb kolleegiumil hinnata puudutatud isiku vastuväiteid sellest, et avaldaja pole selgitanud metoodikat, mille alusel on tuletatud näidud esitatud. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu menetluses kogutud materjalidest ei olnud üheselt selge, millist arvestuslikku metoodikat avaldaja kasutas veearvesti näitude prognoosimiseks. Tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7) palus ringkonnakohus avaldajal metoodika kujunemist selgitada. Avaldaja 12. märtsil 2021 esitatud seisukohast nähtub, et Vanalinna Meister OÜ, kes osutab avaldajale haldusteenust, rakendab veenäidu tuletamisel AS Tallinna Vesi metoodikat (s.o viimase 12 kuu keskmine veekulu), kuid igal vaadeldaval kalendrikuul võetakse arvesse ka hoone peaarvesti näidu kohast vee ja kanalisatsiooni kogutarbimist. Kogu tarbitud vesi, mis jääb järgi pärast veenäidu teatanud korteriomanike tarbimise mahaarvamist, jagatakse veenäidu mitteteatanud korteriühistu liikmete vahel selleks, et ei tekiks miinust. Kui hoone kogutarbimine on tavapärasest suurem, siis on ka arvel tuletatud veenäit suurem. Puudutatud isikul oli võimalus avaldaja seisukohale vastata, sh esitatud metoodikale vastu vaielda, kuid puudutatud isik seda võimalust ei kasutanud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja veenäidu tuletamise metoodikat usutavalt ja jälgitavalt selgitanud. Kuivõrd puudutatud isik ei ole metoodikale põhistatud vastuväiteid esitanud, tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda veenäidu tuletamise viis tuvastatuks. Kolleegiumi hinnangul on tegemist veenäidu mõistliku tuletamise meetodiga.
35.Puudutatud isiku vastuväited, mille kohaselt nõuab avaldaja tema käest tasu vee eest, mida puudutatud isik tarbinud pole, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata. KOS § 13 lg-st 1, KÜS § 151 lg-st 1, KrtS § 40 lg-test 1 ja 2 ning avaldaja põhikirjast tuleneb puudutatud isikule kohustus kommunaalteenuste eest tasuda.
Ringkonnakohus on eespool märgitud põhjendustel jõudnud järeldusele, et avaldajal oli õigus esitada puudutatud isikule ka tuletatud näiduga veearveid olukorras, kus puudutatud isik jättis veenäidud avaldajale teatamata. Lisaks nähtub vee ja kanalisatsiooni arvestusest (II kd tl 1518, 49-55; I kd tl 132-135), arvetest (I kd, tl 33 pöördel kuni 44 pöördel) ja teatatud näitudest (I kd tl 199-200 ja II kd tl 1-7), et puudutatud isiku vee ja kanalisatsiooni (sh vee soojendamise) lõpptarbimine vastab kokkuvõttes kontrollitud või teatatud näiduga arvetel näidatud lõpptarbimisele, mistõttu ei ole leidnud tõendamist puudutatud isiku vastuväide, et temalt nõutakse olematu teenuse eest tasumist. Arvel nr 201611-100220024 on tehtud tagasiarvestus eelneva perioodi eest (I kd, tl 37). Arvel nr 201702-100220024 on avaldaja märkinud vee kuluks 0 ja hinnaks 0 eurot (I kd, tl 38 pöördel), sest puudutatud isik teatas 2017. a veebruaris veenäidud. Märtsi 2017 eest esitatud arvel (I kd tl 39) esines 10,22 m3 erinevus võrreldes teatatud näitudega (II kd tl 4), kuid järgmisel (aprillikuu 2017) eest esitatud arvel on erinevused kõrvaldatud (I kd, tl 39 pöördel, II kd tl 6). Veekulu ümardamisest tingitud ebatäpsused on marginaalse tähendusega.
36.Puudutatud isiku vastuväide, et AS Tallinna Vesi poolt esitatud arved on esitatud oluliselt väiksemas summas, ei ole põhjendatud. Esiteks ei oma AS Tallinna Vesi arved ringkonnakohtu hinnangul määravat tähendust asja lahendamisel, sest pooled pole tuginenud väitele, et puudutatud isiku ruumides paiknevad veemõõtjad oleksid AS-ile Tallinna Vesi kaugloetavad (s.o automatiseeritult kontrollitavad), mistõttu ei saa AS-i Tallinna Vesi arved eelduslikult tõendada puudutatud isiku tegelikku veetarbimist. Asjas on esile toodud, et veemõõtjatelt tuleb näit igakordselt füüsiliselt kontrollida ning saata korteriühistule haldusteenust pakkuvale ettevõttele. Vastava asjaolu üle vaidlus puudub. Teiseks nähtub avaldaja ja AS Tallinna Vesi arvete võrdlusest (I kd tl 132-134), et avaldaja on esitanud ASile Tallinna Vesi samad näidud, mis avaldaja arvetel kajastuvad. Lõppkokkuvõttes ühtivad nõude perioodi lõpus esitatud näidud ka AS-ile Tallinna Vesi esitatud näitudega.
37.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et VÕS § 101 lg 3 välistab puudutatud isiku vastutuse. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Puudutatud isik on võlgnik mitte võlausaldaja, mistõttu ei ole nimetatud sättele viitamine asjakohane. Vastav põhjendus tuleb maakohtu määrusest välja jätta.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja nõude kujunemine arusaadav. Puudutatud isiku vastuväited nõude selgusele pole põhjendatud. Kommunaalteenuse eest tasumise kohustus tuleneb puudutatud isikule avaldaja põhikirja p-st 3.2.7, KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 ning KrtS § 40 lg-test 1 ja 2. Avaldaja on esitanud asjakohased korteriühistu arved ning kokkuvõtva tabeli kommunaalteenuste ja viivise arvestuse kohta. Esitatud tabelist nähtub, et avaldaja on puudutatud isiku poolt tehtud makseid võlgnevuse summa arvutamisel arvesse võtnud, sh on avaldaja arvestanud sellega, et puudutatud isik on ülekandes ära määranud, millise arve tasumiseks ta ülekande teeb. Kui puudutatud isik ei määranud makse selgituses, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud, siis on avaldaja lugenud tasutuks ajaliselt kõige varasema põhivõlgnevuse (tl 31-32, 45-47, I kd; tl 29, 30, 34-36, 38, II kd). Selliselt vastab võlgnevuse arvestus VÕS § 88 lg-tele 1 ja 6. Ka avaldaja viivisearvestus on selge ja arusaadav.
Avaldaja poolt esitatud arvetelt ja kokkuvõtvast tabelist nähtub arvetel märgitud summa sissenõutavaks muutumise aeg ning viivise arvestamise periood.
39.Puudutatud isik vaidlustab avaldaja menetluskulude rahalist suurust, leides, et avaldaja esindaja kulud on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda määruskaebus põhjendusi, millest tulenevalt saaks hinnata kulude põhjendatust maakohtust erinevalt. Avaldaja esindaja maakohtus tehtud toimingute maht on kooskõlas tsiviilasja käigu ja sisuga. Arvestades tsiviilasja sisu ja mahtu, on avaldaja menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingud vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus. Arvestades, et avaldaja koostatud menetlusdokumendid on olnud sisukad ning avaldaja on oma nõude tõendamise ja kujunemise kohta pidanud koostama erinevaid detailseid arvestusi ja ülevaateid (sh võlgnevuse ja viivise arvestus, vee ja kanalisatsiooni arvestuses), siis ei pea ringkonnakohus avaldaja menetluskulusid ülepaisutatuks.
40.Määruskaebus jääb eespool märgitud põhjendustel rahuldamata.
41.Kuivõrd ringkonnakohus andis 7. septembri 2020 ja 5. märtsi 2021 kirjadega pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, võtab kohus asja materjalide juurde avaldaja poolt 25. septembril 2020 esitatud uued tõendid, menetlusosaliste poolt 12. märtsil 2021, 17. märtsil 2021 ja 19. märtsil 2021 esitatud seisukohad ja tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Määruskaebuse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudutatud isiku kanda (TsMS § 171).
44.Avaldaja 24. aprilli 2020 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegi avaldaja esindaja perioodil 23. märts 2020 kuni 24. aprill 2020 järgmisi toiminguid: 1) 23. märts 2020 määruskaebusega tutvumine; e-kirjavahetus ja telefoninõupidamine avaldaja esindajaga määruskaebusele vastuse esitamise küsimuses (0,75 h); 2) 2. aprill 2020 e-kirjavahetus ja telefoninõupidamine avaldaja esindajaga määruskaebusele vastuse esitamise küsimustes; vastuse koostamine määruskaebusele ja vastuse kohtule edastamine (2,25 h); 3) 8. aprill 2020 ringkonnakohtu 8. aprilli 2020 määrusega tutvumine; telefoninõupidamine avaldaja esindajaga määruskaebemenetluse küsimustes (0,1 h). Kokku 3,1 tundi. Avaldajale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks) summas 446.40 eurot.
45.17. märtsil esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja esindaja teinud perioodil 25. aprill 2020 kuni 17. märts 2021 järgmisi toiminguid: 4) 8. septembril 2020 ringkonnakohtu 7. septembri 2020 kohtumäärusega tutvumine (0,5 h) 5) 16. septembril 2020 tähtaja pikendamise taotluse koostamine ja ringkonnakohtu 16. septembri 2020 kohtumäärusega tutvumine (0,1 h) 6) 25. septembril 2020 seisukoha koostamine 7. septembri 2020 kohtumäärusele, puudutatud isiku 25. septembri 2020 seisukohaga tutvumine (3,5 h); 7) 9. oktoobril 2020 puudutatud isiku 2. oktoobri 2020 menetlusdokumendiga tutvumine ja vastamine (0,25 h);
8) 9. märtsil 2021 ringkonnakohtu 5. märtsi 2021 kohtumäärusega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine (0,1 h); 9) 12. märtsil 2021 seisukoha esitamine, puudutatud isiku 12. märtsi seisukohaga tutvumine (1,5 h); 10) 17. märtsil 2021 puudutatud isiku seisukohale vastamine (0,25 h). Kokku 6,2 tundi summas 892.80 eurot (sh käibemaks).
46.Puudutatud isik vaidles avaldaja menetluskuludele vastu osaliselt ja palus põhjendatud ajakulu vähendada 3,75 tunni võrra.
47.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 32-1-58-13, p 14). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 13).
48.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tehtud toimingud tsiviilasja ja avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Puudutatud isiku vastuväide, et ajakulu tuleb vähendada, sest avaldaja menetluskulud on osaliselt ebavajalikud ja tingitud korduvatest tegevustest, ei ole põhjendatud. Ajakulu on vastavuses esitatud menetlusdokumentide sisuga. Seisukohtade esitamise vajadus on olnud tingitud määruskaebuse esitamisest ja kohtu uurimiskohustusest tulenevate suuniste täitmisest.
49.Avaldaja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud hüvitada koos käibemaksuga. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega põhjendatud menetluskulud 1 339.20 eurot (9,3 h x 120 eurot/h + käibemaks 223.20 eurot).
50.Vastavalt avaldaja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.