Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-19-113769

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 21. juuni 2020. a määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Sillamäe linn, Ranna tn 27 korteriühistu nõude X X’i vastu 878,95 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Sillamäe linn, Ranna tn 27 korteriühistu (avaldaja) esitas kohtule 10. juulil 2020 avalduse X X’i (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Avaldaja nõudeks on välja mõista X X’ilt avaldaja kasuks seisuga 01.07.2020 tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 1915,72 eurot, seisuga 10.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 111,72 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt, s.o 1915,72 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 11.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud jätta A.X’i kanda. Avalduse kohaselt on X X (edaspidi ka „võlgnik“) alates 13.01.2016 korteriomandi asukohaga xxx linn omanik. Alates 13.01.2018 Ranna tn 27 Sillamäe asuvas elamus on sundmoodustatud Sillamäe linn, Ranna tn 27 korteriühistu (rg-kood 80527371). Alates korteriühistu moodustamisest sai võlgnik ka korteriühistu liikmeks. Korteriühistu valitsejaks on nimetatud ja registrikaardile kantud Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE (rg-kood 10337120). Valitseja esitas korteriomanikele, sh võlgnikule igal kuul arved majandamiskulude tasumiseks, mille maksetähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev. Arvete koostamise aluseks oli tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu kantud kulud. Kõik arved esitati võlgnikule postkasti. Avaldaja esitab vastavad arved kohtule . Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule saamisele ja selle eest iga kuu saadetud arvetele alates korteriühistu moodustamisest on võlgnik tasunud majandamisekulude eest vaid 250 eurot, mille tõttu tekkis temal võlgnevus majandamiskulude osas seisuga 01.07.2020, sh 2020 juuni eest, summas 1915,72 eurot. Viru Maakohtu 02.10.2019. a määrusega nr 2-18-134135 mõisteti võlgnikult juba välja võlgnevus, mis tekkis enne 01.05.2018. Võlgnikult 24.07.2018 ja 03.09.2019 laekunud raha summas 250 eurot oli arvestatud eelmiste perioodide eest võlgnevuse katteks, lähtudes VÕS § 88 lg-s 2 ja lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõtetest, s.o kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tasutud raha oli piisav vaid võlgnevuse osalise kustutamiseks, siinjuures jäi osaliselt tasumata majandamiskulude arve 2018 oktoobri eest summas 12,14 eurot. Peale ülalnimetatud summade võlgnik avaldajale mitte midagi ei tasunud. Avaldaja esitab väljavõtted raamatupidamise programmist kõnealuse korteriomandi suhtes, millest nähtub kuidas võlg oli kujunemas. Võlgnevus seisuga 01.07.2020 (kaasa arvatud 2020 juuni eest) moodustab 1915,72 eurot. Avaldaja selgitused majandamiskulude arvete kululiikide kohta 1.Arvesti lugemise erinevus on veekaod, mis korteriomanikud kannavad vastavalt oma korteriomandi suurusele 1 m2 kohta. Lisatud tabelis on toodud veekadude arvutused. Üldjuhul 2(8)

Tsiviilasi nr 2-19-113769

tasub korteriühistu tarbitud vee ja veeteenuste eest AS-i Sillamäe-Veevärk, kes on vee-ettevõtjaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes, arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuste hindadele. 2.Hoone hooldamine on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne) tariifiga 0,4957 eurot/m2, mis on kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 17.05.2018. a otsusega (p 4.1). Võlgniku korteri pind on 44,2 m2. Seega hoone hooldustasu võlgniku jaoks on 21,91 eurot (44,2 * 0,4957). 3.Küte on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hindu kehtestas Silpower AS (endine ärinimi AS Sillamäe SEJ), reg-kood 10266472, kes on soojusettevõtjaks kaugkütteseaduse mõttes Sillamäe linna administratiivterritooriumil. Soojusettevõtja esitab igal kuul korteriühistule maja soojusarvesti näitude alusel arved, mida viimane tasub vaatamata sellele, kas korteriomanik on soojusenergia eest tegelikult tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000. a määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat ning Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001. a määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat. Arvestused võlgniku suhtes on toodud vastavas tabelis. Arvestused tehti tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest lähtudes. 4.Küte vannitoas on tasu tarbitud soojusenergia eest kütteperioodi vaheajal, s.o maist septembrini, korteriomanike poolt, kelle vannitubades on paigaldatud radiaatoreid. Arvestused tehti tarbitud soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest lähtudes. 5.Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja ühiskasutatavates ruumides. Antud kulud jagatakse korteriomanike vahel ja kantakse vastavalt korteriomandite suurusele 1 m2 kohta. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud elektrienergia eest AS Alexela (rk 10015238) esitatud arvete alusel ja võrguteenuse eest VKG Elektrivõrgud OÜ (rk 10855041) arvete alusel. Avaldaja esitab kohtule vastavad tarnijate arved. 6.Prügivedu on kulud, mis on seotud prügi väljaveoga, mis korraldab OÜ Ekovir (rk 10548331) ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta kuus. Maja elanike arvu alusel esitab OÜ Ekovir iga kuu avaldajale arved, mida viimane tasub oma vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult avaldajale tasunud või mitte. Prügiveo hind alates 01.03.2017 on 2,82 eurot ühe inimese kohta, alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ja alates 01.03.2020 on 4,61 eurot. 7.Remondifondi eraldised kehtestati korteriühistu üldkoosoleku 17.05.2018. a otsusega (p 4.4) suuruses 0,05 eurot/m2 kohta. 02.05.2019 toimunud korteriühistu üldkoosolekul (p 6) muudeti remondifondi suurus ja kehtestati, et alates 01.05.2019 moodustavad eraldised 0,20 eurot/m2 kohta. Võlgniku korteri pind on 44,2 m2. Remondifondi eraldised võlgniku jaoks olid seega 2,21 eurot (44,2 * 0,05) enne 01.05.2019 ja alates 01.05.2019 olid 8,84 eurot (44,2 * 0,20). 8.Reservfondi eraldised kehtestati korteriühistu üldkoosoleku 17.05.2018. a otsusega (p 4.3) suuruses 0,146 eurot/m2 kohta. Võlgniku korteri pind on 44,2 m2. Reservfondi eraldised võlgniku jaoks on seega 6,45 eurot (44,2 * 0,146). 9.Sissekäigu koristamise kulu kehtestati korteriomanike üldkoosoleku 26.02.2014. a otsusega (p 6(b)), millega sai otsustatud koguda korteriomanikest raha trepikoja koristamise eest, mille maksumust arvestati korteriomandite üldpinna ruutmeetrite põhjal tariifiga 0,03 eurot/m2 ilma käibemaksuta ehk 0,04 eurot/m2 koos käibemaksuga. Koristusteenust osutab AS MEKE 3(8)

Tsiviilasi nr 2-19-113769

SILLAMÄE ja esitab selle eest iga kuu arved avaldajale. Võlgniku osas nimetatud kulu moodustab 1,77 eurot (44,2 * 0,04). 10.Fonolukusüsteemi teenindamise kulu kehtestati korteriühistu üldkoosoleku 02.05.2019. a otsusega (p 5), millega sai otsustatud koguda korteriomanikest raha fonoluku ja läbipääsusüsteemi hooldamise eest tariifiga 0,30 euro korteri kohta . Fonolukusüsteemi hooldamine ja remont teostab UÜ Solana (rk 10856877), mille eest esitab ta vastavad arved. 11.Kindlustusmaksed. Korteriühistu üldkoosoleku 02.05.2019 otsusega (p 3) otsustati sõlmida SALVA KINDLUSTUSE AS-ga kindlustuslepingu (poliis nr 72924402), mille alusel sai kindlustatud kõik korteriomanike kaasomandis olevad hoone detailid ja korteriühistu vastutus kolmandate isikute nõuete vastu. Kindlustusmaksed kannavad korteriomanikud vastavalt oma korteriomandi suurusele 1 m2 kohta. Kindlustusmaksete suurus arvestati korteriomandite üldpinna ruutmeetrite põhjal tariifiga 0,013 eurot/m2. Võlgniku osas nimetatud kulu moodustab 0,57 eurot (44,2 * 0,013). Viivisenõue Avaldaja taotleb välja mõista võlgnikult seisuga 10.07.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis majandamiskulude maksmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.12.2018 kokku summas 111,72 eurot. Tuginedes TsMS §-le 367, taotleb avaldaja välja mõista võlgnikult jooksev viivis tasumata põhivõlgnevuselt (1915,72 eurot) KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.07.2020 (kaasa arvatud) kuni võlgnevuse kohase tasumiseni.

PUUDUTATUD ISIK

Kohus andis puudutatud isikule aja avalduse kohta seisukoha esitamiseks. X X’ile toimetas kohus avalduse menetlusse võtmise määruse koos avalduse ja lisadega isiklikult kätte 19. augustil 2020 kohtule teadaoleval aadressil Suurbritannias. Puudutatud isik ei esitanud kohtule vastust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja nõude sisuks on korteriühistu majandamiskulud ajavahemikul 01.05.2018-01.07.2020 ja viivis majandamiskulude tasumisega viivitamise eest. Menetlusosalistel puudub vaidlus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 2826708 väljavõttega on tõendatud, et alates 13.01.2016 puudutatud isikule A.X’ile kuulub 44,20 m2 suurune (442/25461 mõttelist osa kinnistust) korteriomand asukohaga x, Sillamäe linn. Puudutatud isik on korteriühistu liige. Samuti puudub vaidlus, et nimetatud kortermaja haldajaks ja kommunaalteenustega varustajaks on Sillamäe linn, Ranna tn 27 korteriühistu (registrikood 80527371) ning teenuste saajaks puudutatud isik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lähtuvalt 4(8)

Tsiviilasi nr 2-19-113769

KrtS § 42 lg 1, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluses puudub vaidlus, et avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Puudutatud isik kandis avaldajale 24.07.2018 ja 03.09.2019 üle kokku 250 eurot. See summa oli avaldaja poolt arvestatud puudutatud isiku eelmiste perioodide eest võlgnevuse katteks, lähtudes VÕS § 88 lg-s 2 ja lg 6 p-s 1 sätestatud põhimõtetest. Majandamiskulude arve 2018 oktoobri eest jäi osaliselt tasumata, nimelt summas 12,14 eurot. Avaldaja poolt puudutatud isikult nõutud majandamiskulud koosnevad: 1.Tarbitud vee ja vee kaotusest tulenevast maksust, mille suurus ja arvestuse käik on tõendatud avaldusele lisatud tabeliga „Ranna tn 27 KÜ tarbitud vee kulude arvestuse, s.h korteri nr 30 jaoks“, puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetega ajavahemiku 05.2018-06.2020 (k.a) eest ja teenuse tarnija AS Sillamäe Veevärk poolt ajavahemiku 05.2018-06.2020 (k.a) eest avaldajale esitatud arvetega. 2.Hoone hooldamise kuludest (korrashoid, raamatupidamine, avariiteenistus jne). Hoone hooldamise tariif oli kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 17.05.2018 otsusega, mille punkti 4.1 kohaselt kinnitati igakuise tasu suuruseks 0,4957 eurot 1 m2 kohta. Seega hoone hooldustasu võlgniku jaoks on 21,91 eurot (44,2 * 0,4957). 3.Küte, mis on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hinnad kehtestatakse Silpower AS (endine ärinimi AS Sillamäe SEJ), rk 10266472, poolt, kes on soojusettevõtja Sillamäe linnas. Küte eest kulu suurus on tõendatud soojusettevõtja Silpower AS KÜ-le esitatud arvetega tarnitud teenuse eest ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a), Sillamäe Linnavalitsuse 29.09.2000 määrusega nr 642-m kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika kohta, Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001 määrusega nr 238-m kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika kohta, avaldusele lisatud tabeliga „Ranna tn 27 KÜ küttekulude arvestus, s.h korteri nr 30 jaoks“ ning puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetega ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a). 4.Küte vannitoas, mis on tasu tarbitud soojusenergia eest kütteperioodi vaheajal, s.o maist septembrini, korteriomanike poolt, kelle vannitubades on paigaldatud radiaatorid. Tasu suurus on tõendatud soojusettevõtja Silpower AS KÜ-le esitatud arvetega tarnitud teenuse eest ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a), Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001 määrusega nr 238-m kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika kohta, avaldusele lisatud tabeliga „Ranna tn 27 KÜ küttekulude arvestus, s.h korteri nr 30 jaoks“ ning puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetega ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a).

Tsiviilasi nr 2-19-113769

avaldajale. Prügiveo hind alates 01.03.2017 on 2,82 eurot ühe inimese kohta, alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ja alates 01.03.2020 on 4,61 eurot. Võlgnetava tasu suurus on tõendatud OÜ Ekovir arvetega KÜ-le ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a) ning puudutatud isikule edastatud majandamiskulude arvetega ajavahemikul 05.2018-06.2020 (k.a).

Tsiviilasi nr 2-19-113769

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustus, on avaldajal õigus nõuda kulude väljamõistmist. Seoses kohustuse rikkumisega on põhjendatud ka viivise nõue. Avaldaja on õigesti arvutanud viivist alates 01.12.2018 kuni 10.07.2020 (k.a) KrtS § 42 lg 1 kohaselt VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud määras. Sissenõutav viivis perioodi eest 01.12.2018-10.07.2020 (k.a) moodustab 111,72 eurot. Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 01.12.2018 kuni 10.07.2020 eest summas 111,72 eurot. Lisaks sellele mõistab kohus välja viivise põhinõudelt, s.o 1915,72 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras TsMS § 367 alusel alates 11.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldus täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse ja viivise, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja ei esitanud Viru Maakohtu 08.02.2021 määrusega kehtestatud tähtpäevaks menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt ei ole võimalik kohtul ka hinnata lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-19-113769

Jõustumine ja täitmine TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.