2-19-16880/28 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Tsiteeritud väiteid sisaldava artikkel avaldati ajavahemikul alates 30. märtsist kuni 19. juulini 2019. Artikkel eemaldati pärast seda, kui hageja oli teatanud kostjatele, et on teinud EL-i kaubamärgist loobumise taotluse. Kuid 2019. a sügisel avastas hageja, et veebilehel scorestorybook.ee on artikkel 30. juulil 2019 mõningal määral muudetud kujul uuesti avaldatud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli artikkel viidatud veebilehel jätkuvalt kättesaadav. Hageja hinnangul on tema mainet kahjustavad ja au teotavad järgmised väited: "hageja on väljapressija" (järeldub artikli sisust); "hageja on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja"; "hageja on Inforegistri logo kopeerija"; "hageja poolt registreeritud kaubamärk rikub kostjale I kuuluvaid autoriõigusi" ning "hageja on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile" (järeldub artikli sisust). Tegemist on faktiväidetega, kuna nende tõesus või väärsus on kohtumenetluses kontrollitav. Väited on hageja au teotavad. Artikli pealkirjast ja sisust nende koosmõjus saab selgelt järeldada, et hageja on väljapressija. Nimetatud väide on väär esiteks seetõttu, et nõudekirja esitas kostjale I mitte hageja, vaid juriidiline isik – OÜ Inforegister. Teiseks on väljapressimine karistusseadustiku § 214 lg-s 1 sätestatud kuritegu. Selleks, et nimetada teist isikut avalikkuse ees väljapressijaks, peab olema täidetud süüteokoosseis ja isiku suhtes jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eesti õigekeelsussõnaraamat seletab "kaaperdamist" kui laeva äravõtmist, hõivamist või röövimist. OÜ Inforegister on registreeritud 12. novembril 2018 ning selle nime kasutusevõtuks ei esinenud piiranguid, sh äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-s 3 sätestatud piiranguid. Äriühingu registreerimisel kinnitas äriregister sisuliselt ärinime eristatavust ning vastavust äriseadustikule. Kostja II esitas alles 21. mail 2019 kaubamärgi "Inforegister" registreerimise taotluse. Seega OÜ Inforegister registreerimisel ei olnud ega saanudki olla teada, et kostja I peab sõnamärki "Inforegister" enda kaubamärgiks. Kostja I kaubamärgi üldtuntust ei ole vastavalt kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg-tele 1 ja 2 tunnistatud. Ebaõige on ka hageja nimetamine kostja I (Inforegister) logo kaaperdajaks. Euroopa Liidu patendiregistris oli R-tähe kujuline kaubamärk registreeritud OÜ Inforegister (juriidilise isiku) poolt, mitte hageja poolt. OÜ Inforegister esitas ka 11. juulil 2019 ka EL-i kaubamärgist loobumise taotluse. Lisaks sellele ei ole ei OÜ Inforegister ega hageja logo kostja I käest füüsiliselt hõivanud ega röövinud (kaaperdanud). Artiklis ei ole hagejat otsesõnu "logo kopeerijaks" nimetatud, kuid see järeldub artikli sisust. Ka selles osas märgib hageja, et kaubamärgi registreeris OÜ Inforegister, mitte hageja. Samuti erinesid kostja I logo ja EL-i patendiregistris registreeritud OÜ Inforegister kaubamärk omavahel oluliselt. Kostja I logo koosneb R tähest, sõnast Inforegister ning sõnaühendist "unfair advantage". OÜ Inforegster poolt registreeritud kaubamärk koosnes vaid R tähest, mis erines kostja I logos kasutatud R tähest nii värvi kui joonte paksuse ja pikkuse poolest. Kostja I oli teadlik sellest, et OÜ Inforegister oli teinud enne artikli teistkordset ilmumist EL-i kaubamärgist loobumise taotluse. Kaubamärgist loobumine oli kostjaga I peetud kompromissiläbirääkimiste tagajärg ning see ei tähenda, et OÜ Inforegister kaubamärgiga oleks kostja I autoriõigust rikutud. Sarnast sümbolit on kasutatud nii enne kui ka pärast seda, kui kostja I oma logo kasutusele võttis. Artikli 5(16)

3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi ei saa kuuluda rahuldamisele eelkõige põhjusel, et see on esitatud hageja kui füüsilise isiku poolt, kuid artiklid, milles sisalduvad väidetavalt õigusvastaselt avaldatud tegelikkusele mittevastavad asjaolud või väärtushinnangud kajastavad OÜ Inforegister kui äriühingu tegevust. Seega ei riku artiklid hageja isiklikke õigusi. Juhul kui õiguste rikkumine on aset leidnud, saaks olla tegemist OÜ Inforegister õiguste rikkumisega. Artiklis ei ole esitatud ebaõigeid faktiväiteid ega õigusvastaseid väärtushinnanguid. Väärtushinnangute esitamise on põhjustanud hageja ise äriühingu tegevuse kaudu, mille ainuosanik ja ainukene juhatuse liige ta on. Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Negatiivse või halvustava väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib on andnud põhjust (aluse) selliseks hinnanguks. Praegusel juhul ei ole tegemist õigusvastaste väärtushinnangutega, kuna hageja on oma käitumisega ettevõtjana andnud aluse sellisteks väärtushinnanguteks. Kostjale I kuuluv veebikeskkond Inforegister on tegutsenud alates 2010. aastast, sellel on ligikaudu 100 000 registreeritud kasutajat ning ligi 600 000 unikaalset külastajat. OÜ Inforegister, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja, asus registreerimise järgselt survestama kostjat I kaubamärgi ja ärinime kasutamise eest tasu maksmiseks. Hageja poolt kostjale I saadetud kirjade põhjal on ilmselge, et hageja eesmärk OÜ Inforegister registreerimisel ei ole olnud ettevõtlusega tegelemine. "Inforegister" on kostjale I kuuluv üldtuntud kaubamärk, millele on KaMS § 5 lg 1 alusel tagatud õiguskaitse. Inforegister on kasutusel iseseisva sõnana pikema aja vältel ning üldteadaolevalt seostub see portaaliga www.inforegister.ee. Hageja pidi olema teadlik kostja I poolt sõnamärgi "Inforegister" oma kaubamärgiks pidamisest. Avalikult kättesaadavad andmed kinnitavad, et hageja on läbi oma teise äriühingu olnud kostja I 6(16)

klient. Nimelt on hageja Äripäeva artiklis 5. novembril 2018 kommenteerinud Inforegistri tegevust Caravan Grupp OÜ juhatuse liikmena. Hageja pöördus OÜ Inforegister juhatuse liikmena kostjate poole olukorras, kus ta oli juba registreerinud "äravahetamiseni sarnase kujutisega" kaubamärgi. Hageja registreeris OÜ Inforegister 12. novembril 2018 ning esitas kaubamärgiga "inforegister.ee" sarnase kaubamärgi registreerimise taotluse 13. novembril 2018. Kostjate hinnangul ei ole sellele järgnev rahaliste nõuete esitamine kostjale I kokkusattumus. Hageja pahatahtlikku tegutsemisviisi võib järeldada mh asjaolust, et hageja ise on nimetanud kostjale I kohtuväliselt nõuete esitamisel kaubamärki "äravahetamiseni sarnaseks kujutiseks", kuigi hagiavalduses ta väidab, et tegemist ei olnud identse kujutisega. Seega soovis hageja luua kostjates ebaõiget ettekujutust, saades seeläbi varalist kasu. Ka viide hagejale kui "kopeerijale" ei ole põhjendamatu ega ebaõige faktiväide. Hageja on ise kinnitanud, et tema poolt registreeritud kaubamärk on kostja I logoga identne kujutis. OÜ Inforegister on võtnud EL-i patendiregistris kostjale I kuuluva logo täpsele koopiale kaubamärgi. Asjaolu, et OÜ Inforegister on hilisemalt kaubamärgist loobunud, ei tähenda, et kostjate esitatud faktiväide ei vastaks tõele. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Artiklist nähtub, et logo koopiale on võetud kaubamärk. See väide vastab tõele. 30. juuli 2019. a seisuga ei olnud hageja edastanud kostjale I tõendit kaubamärgi registreeringust on loobumise kohta. Kostjad on tõendanud, et kostjale I esitati ka rahalisi nõudeid, mistõttu ei ole nimetatud asjaolu avaldamine valeväide. Hagejalt kaubamärgi registreeringust loobumise ning ka äriregistris ärinime muutmise nõudmine ÄS § 12 lg 3 alusel ei ole mitte mingil viisil au teotav ega ebaõige faktiväide. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Isegi kui tegemist oleks ebaõigete faktiväidete või õigusvastaste väärtushinnangutega, on kahju tekkimine tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle oleks põhjustatud füüsilist ja hingelist valu või kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Hageja on käitunud pahatahtlikult ning väidetav kahju on tekkinud tema enda käitumise tagajärjel.

toimingu teostajana ka äriühingut OÜ-d Inforegister. Nii on tuletatav lausest "Seejuures ei kaaperdatud mitte üksnes Inforegistri nimi vaid ka logo", et logo kaaperdajaks on samuti hageja ning lausetest "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus" ja "Nime ja logo kaaperdaja on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile" on võimalik teha järeldus, et hageja on väljapressija. Eelmärgitut arvestades ei nõustunud kohus kostjatega, et avaldatud artikkel ei riku hageja isiklikke õigusi. Juriidilisel isikul ei saagi tema staatuse tõttu olla isiklikke õigusi, mistõttu isegi juhul, kui oleks tuvastatav, et artikkel puudutab osaühingu OÜ Inforegister tegevust, ei ole kohane kostjate vastuväide, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Järgnevalt analüüsis kohus, kas kostjate poolt artiklis avaldatud otseseid või kaudseid väiteid on võimalik seostada hagejaga, kas tegu on faktiväidete (mille tõesust on võimalik kontrollida) või väärtushinnangutega (mida on võimalik üksnes põhjendada) ning kas need võimaldavad teha avalikkuse ees hageja kohta tema au teotavaid ja mainet kahjustavaid järeldusi. Kohus leidis, et kuigi artiklites ei ole hagejat otsesõnu "väljapressijaks" nimetatud, on selline seos tuletatav artikli pealkirjast ja sisust. Kohtu hinnangul oli tegu pigem väärtushinnanguga, kuna kostjad on lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Lisaks ei saanud kostjate tahtlus olla suunatud valeandmete esitamisele hageja kui väljapressija kohta, vaid arusaamine hagejast kui väljapressijast sai tekkida vaid artikli lugejal. Hageja nimetamise näol "kaaperdajaks" ja "kopeerijaks" on tegemist faktiväidetega, kuivõrd nende väidete tegelikkusele vastavus on tõendatav. Kohus leidis, et tegemist ei ole ebaõigete faktiväidetega. Hageja on teadlikult hõivanud kostja I veebikeskkonna nimetuse "Inforegister", kuivõrd on andnud enda asutatud osaühingule sama nime. Kostjad on tõendanud veebikeskkonna inforegister.ee laialdase tuntuse ning arvestades hageja tegutsemist ärivaldkonnas mitme osaühingu kaudu, ei ole eluliselt usutav, et hageja seda ei teadnud. Logo, mille hageja tema poolt asutatud äriühingule OÜ Inforegister kujundas või sellise kujunduse tellis, ei kopeeri küll kostja I logo tervikuna, vaid sellest ühte osa – R-tähe kujutist. Samas kasutab kostja I oma reklaamides ka ainult R-tähe kujutist, mis on OÜ Inforegister kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Seda on oma 12. märtsi 2019. a kirjas kostjale I möönnud ka OÜ Inforegister. Väljendit "autoriõiguste rikkuja" pidas maakohus väärtushinnanguks samadel põhjustel väljendida "väljapressija". Sõnaühend "Inforegister" kui kaubamärk ei olnud kaitstud autoriõigustega. Samas pole see väärtushinnang ebakohane, sest faktiliselt on hageja kasutanud nii tema poolt asutatud äriühingu nimes teise isiku kaubamärki ja kujundanud või tellinud asutatud äriühingu kaubamärgi kujunduse äravahetamiseni sarnasena teise isiku logos kasutatud tähemärgiga. Seega oli viide autoriõiguste rikkumisele kui hinnang kohtu arvates relevantne. Hageja seostamine rahaliste nõuete esitamisega on faktiväide. Isegi kui väide oleks ebaõige (nõuded esitas hageja kaudu OÜ Inforegister), ei ole selline väide hageja head nime ega au teotav või mainet kahjustav. Rahaliste nõuete esitamine ei ole lubamatu ega taunitav tegevus, vaid ärivaldkonnas täiesti tavapärane.

Kokkuvõttes pidas kohus kostjate avaldatud artiklites hageja isiklikke õigusi rikkuvaks vaid väljendi "väljapressija" kasutamist viisil, mis võimaldab seda käsitleda hagejale antud ebakohase väärtushinnanguna. Tegu või teod, mis toovad kaasa isiklike õiguste rikkumise, on vaid eelduslikult õigusvastased (VÕS § 1046). Kohtul on kohustus igal isikliku õiguse rikkumise fakti esinemisel teha väärtusotsustus, hindamaks rikkumise õigusvastasust, mille käigus tuleb mh arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit (nt kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Praegusel juhul on hageja väärtustamine negatiivse hinnanguga ajendatud hageja enda tegevusest. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et hageja valis juhuslikult 2018. a novembris enda asutatava osaühingu nimeks ja registreeris kaubamärgi, mis sarnanesid sedavõrd kostja I veebilehe nimetuse ja logoga, et võimaldasid osaühingut seostada portaaliga Inforegister. Hageja poolt osaühingule valitud nimi ei viita ega ole kuidagi seotud kohtu hinnangul osaühingu põhitegevusalaga, s.o disainerite tegevus, mis hageja selgituste kohaselt tähendas loomakujutiste 3d printimist. Kostjate poolt hageja tegevuse kohta artikli(te) avaldamine oli otseselt ajendatud hageja tegevusest kostja I vastu nõuete esitamisel (kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks; leppetrahvi tasumiseks jm) temale kuuluva OÜ Inforegister kaudu. Sellise tegevuse valguses ei saanud kohtu arvates väita, et kostjate tegu artiklite avaldamise näol oli hageja kui kanntanu suhtes lubamatu reaktsioon. Kuna kostjate tegevus, millega osaliselt rikuti hageja isiklikke õigusi, ei ole tulenevalt VÕS § 1046 lg-st 2 õigusvastane, mistõttu kostjad selle eest ei vastuta, ei ole vajalik analüüsida VÕS § 1050 alusel süü küsimust. Kohus märkis, et ei arvesta otsuse tegemisel hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et ka teised isikud kasutavad sõnaühendile "inforegister" sarnast ärinime ning et äriühingud kasutavad sarnaseid logosid. Sellised asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks olulised.

autoriõiguste rikkumise kvalifitseerimine väärtushinnanguks, kaaperdamise kvalifitseerimine aga faktiväiteks. Juhul kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et väited "Marek Peedumäe on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja", "Marek Peedumäe on Inforegistri logo kopeerija", "Marek Peedumäe poolt registreeritud kaubamärk rikub Register OÜ-le kuuluvaid autoriõigusi" ning "Marek Peedumäe on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile" on faktiväited, pole kostjad tõendanud avaldatud asjaolude tegelikkusele vastavust (VÕS § 1047 lg 2). Kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et "Marek Peedumäe on väljapressija" näol on tegemist väärtushinnanguga, on selline väärtushinnang õigusvastane. Kohtu seisukoht, et hageja on kasutanud äriühingu nimes teise isiku kaubamärki, on vastuolus kohtu hilisema järeldusega, et kostjad ei ole teinud usutavaks kaubamärgi "Inforegister" üldtuntust ja sellest tulenevalt kaitstust. Kostja I kaubamärgi üldtuntust ei ole kohus ega Patendiamet senini tunnistanud. Äriühingu nimega OÜ Inforegister registreerimine 12. novembril 2018 toimus õiguspäraselt. Vastavalt äriregistri nimepäringule oli nimetatud ärinimi registreerimiseks vaba ning mingeid piiranguid selle kasutuselevõtuks ei olnud. 21. mail 2019, s.o ligikaudu pool aastat pärast OÜ Inforegister asutamist ja 1,5 kuud pärast 30. märtsi 2019. a artikli avaldamist, on kostja I esitanud kaubamärgi Inforegister registreerimise taotluse (taotlus on hetkel menetluses). OÜ Inforegister ning kaubamärgi "Inforegister" registreerimistaotluses esitatud tegevusalad on erinevad. Maakohus on jätnud need hageja väited põhjendamatult tähelepanuta. Kaubamärki, mis ei ole registreeritud ega üldtuntud ei ole võimalik kellegi käest kaaperdada. Hageja ei ole hõivanud veebikeskkonda "inforegister.ee", maakohtu vastupidine järeldus on põhjendamatu. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt on hageja nimetamine "väljapressijaks" ajendatud tema enda tegevusest (nii kostjad kui ka kohus on seejuures silmas pidanud OÜ Inforegister poolt edastatud e-kirja, mis sisaldas ettepanekut sõlmida tasuline litsentsileping). Maakohus on otse p-s 31 asunud samas seisukohale, et rahaliste nõuete esitamine ei ole lubamatu ega taunitav tegevus, vaid ärivaldkonnas tavapärane. Juhtumi asjaolusid arvestades on hageja nimetamine "väljapressijaks" ebasünnis väljendusviis. Maakohus on jätnud hageja sellesisulised väiteid põhjendamatult tähelepanuta. Hageja ega OÜ Inforegister ei ole rahalisi nõudeid esitanud. Seega on tegemist kostjate poolt ebaõigete andmete avaldamisega ning hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta hageja väited, mille kohaselt oli OÜ Inforegister 30. juuli 2019. a artikli avaldamise ajaks vaidlust tekitanud kaubamärgist loobunud ning artiklis esitatud väited hageja kohta olid seetõttu igal juhul põhjendamatud. Hageja kujutamine "logo kaaperdajana", "logo kopeerijana" ning "kostjale I kuuluvate autoriõiguste rikkujana" ei olnud enam relevantne ning artikli uuesti avaldamisega muutus kostjate käitumine õigusvastaseks.

11.1.Esiteks ei ole maakohus olnud otsuse põhjendustes järjekindel küsimuses, kas kostja I äritegevuses kasutatav sõnaühend "inforegister" on üldtunnustatud kaubamärk. Otsuse p-s 28 on maakohus sõnaühendi üldtunnustatust möönnud, kuid p-s 30 leidnud, et kostjad ei ole teinud usutavaks kaubamärgi "inforegister“ üldtuntust ja sellest tulenevat kaitstust ilma registreeringuta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et otsuse osutatud p-s 28 on maakohus analüüsinud väljendi "nime ja logo kaaperdaja" kui faktiväite tõesust, mis ringkonnakohtu hinnangul polnud käesolevas asjas põhjendatud (kuna tegu on väärtushinnanguga). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt otsuse p-s 30 esitatud järeldusega, et kostjad ei ole tõendanud sõnaühendi "inforegister“ kui üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset KaMS § 5 lg 1 p 1 tähenduses. Ringkonnakohtu arvates puudub sellel sõnaühendil eraldi võetuna eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2), mis juba iseeneset välistab tähise õiguskaitse (KaMS § 5 lg 2). Eristuvõimeliseks võiks muuta selle mõni lisaelement, nt graafiline kujundus. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja I poolt kastutatud sõnalisel tähisel "inforegister" olnuks teenuste pakkumisel Inforegistri portaali kaudu mõni muu element peale sõnalise osa. Ringkonnakohus märgib, et poolte väidetust järelduvalt pakub kostja I oma teenuseid, kasutades selleks domeeninime inforegister.ee. Selle domeeninime alt on leitav kostja I poolt hallatav infoportaal (nimega "Inforegister"). Kohus märgib, et domeeninime ülesanne ei ole iseenesest kaupade või teenuste eristamine. Domeeninimi on osa internetis kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Samas on võimalik ka domeeninime kasutada nii, et luuakse seos tähise – mis kujutab endast domeeninime – ja kaupade või teenuste vahel. Sellisel juhul on tegemist tähise kasutamisega "kaupade või teenuste puhul" KaMS § 14 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 30. märts 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p-d 47–49).

rahuldamiseks. See, kas ebaõige faktiväide on ka kannatanu au teotav või majanduslikult kahjulik (VÕS § 1047 lg 2), omab tähtsust hüvitisnõude seisukohalt (VÕS § 131; § 134 lg-d 2, 4 ja 6) ning VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel. Samas on maakohus põhjendatult tuvastanud kostjate esitatud faktiväidete tõesuse. Apellatsioonkaebuses hageja küll ei nõustu selle järeldusega, kuid kaebuse põhjendustest ei selgu, miks pidanuks maakohus asuma asjas teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahaliste nõuete esitamine ei ole iseensest lubamatu või taunitav tegevus. Seda siiski eeldusel, et nõude esitaja tegutseb heas usus ning teise poole kahjustamise tahteta. Praegusel juhul on ebausutav, et hageja ei teadnud OÜ Inforegister asutamisel ja registreerimisel 2018. a novembris, et kostja I peab internetiportaali nimega "Inforegister“, kasutab enda teenuste pakkumisel domeeninime inforegister.ee. Samuti teadis hageja OÜ Inforegister kaudu kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel tõenäoliselt ka seda, et kostja I juba kasutab enda majandustegevues sellega äravahetamiseni sarnast R-tähe kujulist logo (vrd tl-d 33 ja 34). Kostjale I esitatud rahaliste nõuete suurus (sh litsentsitasu ja leppetrahv; tl 69) on ebamõistlik, arvestades mh, et OÜ Inforegister väidetav tegevusala erineb kostja I tegevusalast (mida rõhutab ka hageja ise) ning sõnaühendi "inforegister" brändingu taga on eelkõige kostja I tegevus, mitte hageja või OÜ Inforegister panus. Eelmärgitust lähtudes on õige maakohtu järeldus, et hageja käitumist arvestades on ei ole kostjate avaldatud väärtushinnang "väljapressija" õigusvastane. Argikeeles kasutatakse ebaõiglasena tunduvate nõuete kohta sageli väljendit "väljapressimine" ning nimetatakse sellise nõude esitajat "väljapressijaks". See on küll halvustav hinnang, kuid Eesti kultuurikeskonnas ei ole sellised väljendid (väärtushinnanguna) üldjuhul sündsusetud või alandavad. Ka praegusel juhul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.